Teeme ettevõtjatele eeltäidetud käibedeklaratsiooni

Euroopa Komisjoni algatatud diskussioon käibemaksu tulevikust on üks teemasid, millega peab edasi tegelema ka 25. mail valitav Euroopa Parlamendi uus koosseis. Euroopa Liidu käibemaksusüsteemi loomisest on möödunud rohkem kui 45 aastat ja see vajab põhjalikku kaasajastamist. Olemasolev käibemaksusüsteem ei ole vastavuses kaasaegse tehnoloogia- ja teenustepõhise majandusega ning on maha jäänud ka kolmandate riikide maksusüsteemide arengust ega vasta digitaalse turu arengutele.

Euroopa Liidu  liikmesriikidel on suuri probleeme piiriüleste käibemaksupettuste ja niinimetatud  karusellpettuste tõkestamisega ning suured riskid on teatud kaubagruppide käivete maksustamisega. Jätkuvalt on teemaks, et käibemaksusüsteem peaks olema ettevõtjasõbralikum ja majanduskasvu soodustavam.

Euroopa komisjon on välja töötanud neli võimalikku mudelit käibemaksu kogumise parandamiseks ja lihtsustamiseks uute tehnoloogiate abil. Lisaks nendele on OECD välja töötanud spetsiaalse elektroonilise andmete edastamise formaadi (SAF-T formaat) käibemaksu monitooringu andmebaasi pidamiseks.

Riigikogus vastu võetud 1000 eurot ületavate tehingute deklareerimist sätestav käibemaksuseaduse muudatus ei põhine üks üheselt nendel mudelitel ega tugine veel ka OECD andmeedastuse formaadile. Põhiline erinevus on selles, et Euroopa Komisjoni pakutud mudelis salvestatakse arve  andmed raamatupidamises samal ajal kui arve luuakse, meil aga esitab maksumaksja andmed käibedeklaratsiooni lisana. Ehk selle asemel, et salvestada arve andmed ühekordselt,  deklareerivad maksukohustuslased sama arve andmed eraldi nii ostja kui müüja oma deklaratsiooni lisana. Müüja müügiarve on samal ajal ka ostja ostuarve, aga deklareeritakse eraldi nii ostja kui ka müüja käibedeklaratsiooni lisas.

Sisuline aspekt siinkohal on aga, et arvete andmete salvestamine peale nende genereerimist raamatupidamises otse käibemaksu andmebaasi võimaldaks luua eeltäidetud käibedeklaratsioonid. Müüja väljastatud arve andmed, mis lähevad müüja käibedeklaratsiooni, oleksid samas ka ostja ostuarve andmed ostja käibedeklaratsioonis. Maksumaksjal jääb vaid kohustus maksuhalduri poolt koostatud eeltäidetud deklaratsiooni andmed üle kontrollida ja vajadusel täiendada, täpsustada ning deklaratsioon kinnitada. See tähendab, et oleks võimalik luua samasugune eeltäidetud deklaratsioonide rakendus nagu meil on olemas üksikisiku tulude deklareerimisel. Maksuhaldur omakorda saaks samast andmebaasist kätte arvete andmed, mis on vajalikud käibemaksu kontrollimiseks.

Eeltäidetud deklaratsioonide puhul saaksid ettevõtjad eelise ja halduskoormuse vähenemise. Pealegi arvete andmete online edastamisel otse raamatupidamisest kiireneb andmete jõudmine andmebaasi kuni pooleteise kuu võrra. Deklaratsioonide lisad esitatakse ajalise nihkega, ehk maksustamisperioodile järgneva kuu 20-ndaks kuupäevaks.

1000 eurot ületavate tehingute deklareerimist sätestava käibemaksuseaduse menetlemisel olid eeltäidetud deklaratsioonid teemaks ja see võiks olla järgmine etapp käibemaksusüsteemi edasiarendamisel. Riigikogu liigeTõnis Palts on aga hakanud külvama paanikat ja seadnud kahtluse alla käibedeklaratsioonide andmebaasi turvalisuse. Täiesti kohatu on paralleeli tõmbamine 10 aasta taguste sündmustega kui toonane minister Palts maksuametiga vägikaigast vedas. Esmaspäeval ajalehes Äripäev ilmunud artiklis kõlanud Paltsi väide, et maksuameti töötajad kuritarvitasid süstemaatiliselt andmebaaside andmeid on paljasõnaline ja tõendamata. Toonane ministri näpunäidete järgi kokku klopsitud hõre tõendusmaterjal kukkus kokku edasises kohtumenetluses. Sellepärast tunnistas halduskohus ministri käskkirja maksuameti peadirektori ametist vabastamiseks täielikult seadusevastaseks. Ka ühtki ametnikku ei võetud toona maksuameti peadirektori suhtes läbiviidud menetlusega vastutusele seoses andmebaaside väärkasutamisega. Kohtuotsus jõustus 2004 aasta jaanuaris.

Maksu- ja Tolliameti andmebaasid on kaitstud organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmetega. Kõik andmebaaside kasutamised on logitud, mis tähendab, et igal ajal on võimalik välja selgitada, kes millal ja missuguseid andmeid käsitles. Ametnikud ei saa korraga kasutada kogu andmebaasi, vaid kasutamise õigused on piiratud konkreetse tööülesande ulatusega. Maksu- ja Tolliameti andmebaasid on sama hästi kaitstud ja turvatud nii nagu muud Eestis riigi andmebaasid ja registrid. Eesti riiki on põhjust usaldada.

 

 

Venemaa tavatu vastukäik sanktsioonidele

Seoses USA poolsete sanktsioonidega Vene panga Rossija vastu blokeerisid  Visa ja Mastercard märtsikuus korraks selle panga ja tema tütarpankade klientide maksete töötlemise. Reaktsioonina sellele sammule teatas Venemaa president kavast luua oma sõltumatu üleriigiline kaardimaksesüsteem.

Selle nädala esmaspäeval tuligi välja seadus, millega luuakse Venemaa Rahvuslik Arveldussüsteem.  See samm võib lõpetada globaalselt sisuliselt monopoolset seisundit omava Visa ja Mastercard´i domineeriva positsiooni Venemaa turul. Siinkohal on aga täiesti arusaamatu, kuidas siseriiklik maksesüsteem hakkab haakuma ülejäänud maailma maksesüsteemidega.

Kas Visa ja Mastercard lahkuvad Venemaa turult?

Vastuvõetud seadus on finantsmaailmas pretsedenditu – välismaised globaalsed maksesüsteemid peavad deponeerima Venemaa keskpangas summa, mis võrdub antud maksesüsteemi kogu Venemaa turu kahe päeva maksete käibega. Visa näitel ületab see summa nende Vene turu aastakasumit mitmekordselt, muutes sellega küsitavaks nende tegevuse jätkumise Venemaa turul. Lisaks kohustuslikule deposiidile kehtestatakse ka trahv juhuks kui maksesüsteem ühepoolselt katkestab teenuste osutamise, ehk nii nagu märtsis Rossija pangaga juhtus. Trahvi suurus on 10% deposiidist iga päeva eest mil maksed ei toimu. 2016 aasta juulist peavad Visa ja Master looma Venemaa sisesed arvelduskeskused.

Juhul kui Visa ja Mastercard peaksid Venemaa turult lahkuma, mõjutaks see kliente ulatuslikult, sest löögi alla satub 217 miljonit kaarti, mida on rohkem kui Venemaal elanikke.  Ilmselt hõlmab see number ka Vene pankadega lepingulises suhtes olevaid välisriikide pankade kliente. Ülemaailmsete maksesüsteemide eemaletõrjumine on aga ettearvamatu mõjuga. Ilmselt üritavad USA krediidihiiud kuidagi Vene võimudega kokku leppida ja mingeid lahendusi leida. Aga igal juhul muutub nende tegevus Vene turul keeruliseks ja kindlasti mõjutab see kliendile ülekanduvaid teenustasusid, ehk tõstab neid tuntavalt.

Vastuvõetud seadus kindlustab küll makseteenuste katkestuste vastu sanktsioonide alla sattuvad Vene pangad, aga tekitab uut ja ettearvamata ulatusega ebakindlust Venemaa turu suhtes.

Euroopa Keskpank ongi juba teada andnud, et raha väljavool Venemaalt on neli korda suurem sellest numbrist, millest Venemaa võimud on ametlikult teatanud. Venemaa on pidanud loobuma ka laenuraha kaasamisest võlakirjaturgudelt, peale seda kui ebasoodsate tingimuste tõttu on tänavu juba ära jäänud seitse võlakirjaemissiooni.

 

 

Tallinna ühistupank – parimal juhul marginaalse turuosaga monstrum

Poliitikas esineb vahel avalikkuse eksitamist. Nii lubati meile viimaste kohalike valimiste eel, et Tallinna tuleb munitsipaalpood, mis lööb toiduainete hinnad alla ja hakkab konkurentsi pakkuma suurtele kaubanduskettidele. Poole aastaga jõudis asi niikaugele, et õnnestus välja kuulutada riigihange sellise poe operaatori leidmiseks. Paraku Tallinna munitsipaalpoe hankele ühtki pakkumist ei tulnud. Seda isegi olukorras, kus tegemist oli kordushankega ja hanketingimustes nõutud hindadega võrreldes võis osa kaubaartikleid odavamalt saada olemasolevast Maxima poeketist. Globaalselt toimiva majanduse ja turureeglite vastu võitlev linnavalitsus tegi valearvestuse. Loodetavasti suudetakse maikuuks avada paar letti Lasnamäe turul, kus ilma käibemaksuta kaubeldes õnnestub kunagi ehk midagi taskupärasemat hankida.

Tallinna Volikogu otsuse eelnõu seletuskiri aga, mis käsitleb Tallinna ühistupanga asutamist, on  oma sisult juba silmatorkavalt erakordsem avalikkuse eksitamine. Volikogu otsusega asutatakse Ühistupanga Asutamise Sihtasutus, mille eesmärgiks on valmistada ette ja viia ellu ühistupanga asutamine. Ühistupanga missioon on murda välismaiste pankade ülemvõim ja hakata pakkuma kõige soodsamat pangateenust. Suurima turuosa saavutamist eesmärgistav ja  kasumit mittetaotlev pank jätaks kogu pangandustegevusest tuleneva kasumi Eesti riigi ja elanike hüvanguks.

Isegi kui jõutakse asutamiseni ja leitakse 50 asutajat ning 5 miljonit eurot miinimumkapitali, jääb loodav monstrum marginaalseks tegijaks pangandusturul. Maksimum, mida ehk saavutatakse, on mõne üksiku KOV-i ja nendele kuuluva äriühingu, mõne eraisiku, korteriühistu ja linnavalitsuse tellimustele tugineva äriühingu kaasamine. Loodava monstrumi turuosa jääb parimal juhul suurusjärgus võrreldavaks praeguste hoiu- laenuühistute turuosaga. Turul domineerivate pankade poolt pakutavate teenustega võrreldavate teenuste valiku pakkumine on ebareaalne ja loodav ühistu ei suuda iialgi pakkuda ratsionaalset ja majanduslikult põhjendatud argumenti selleks, et praeguste pankade olemasolevad kliendid hakkaksid neile üle tulema.

Meie pangandusturul domineerivatele tugevatele ja kõrge usaldusega Skandinaavia pankadele on väga keeruline arvestatavat konkurentsi pakkuda. Ei ole kindel, kas ühistupanga loojad saavad aru mida tähendab kaasaegse funktsionaalsusega internetipanganduse teenuste arendamine, ärikeskkonnas usaldusväärsuse saavutamine ning kapitali- ja likviidsusnõuete täitmine. Odavaima pangateenuse lubajad peavad samuti arvestama, et sularaha käitlemine ja panga harukontorite ülevalpidamine on väga kulukas ning et kõrgete hoiuseintresside maksmiseks hoiustajatele on vaja väljaantavatelt laenudelt teenida kõrgemaid marginaale kui seda suudavad tugevad Skandinaavia finantsgrupid.

Ainuke ratsionaalne põhjus  mingisuguseks algatuseks finantsvaldkonnas võiks olla ehk sotsiaalse suunitlusega väikelaenude pakkumine, selleks et natukenegi võtta ära turgu röövellike tingimustega kauplevatelt  kiirlaenufirmadelt. Aga selleks ei ole vaja mitte panka luua, vaid  piisab linnavalitsuse sotsiaalosakonnast või äärmisel juhul linnavalitsuse juurde loodavast sihtotstarbega fondist.

 

ERR intervjuu

ERR´i portaalis avaldatud intervjuus räägin EL majandusliku konkurentsivõime tõstmise vajadusest, majandusliku ja välisjulgeoleku eeldustest ning pikemaajalise majanduskasvu saavutamise võimalustest. Teemaks on ka võlakriisi ületamine ja pangandusliit.

Prognoos ei ole veel eelarve tegevuskava

IRL on opositsiooni sattudes hakanud muretsema riigi rahanduse käekäigu pärast ja väitnud, et  majandusprognoosid on nii hullud, et viivad peagi riigi reservide kallale. Vastuseks nendele muredele tuleb kõigepealt selgitada, millest lähtutakse majandusprognooside koostamisel. Prognoosi koostamise seisuga saab arvesse võtta neid teadmisi majandusarengutest, millised on prognoosi koostajatele teada ja mis põhinevad faktilistel andmetel. Ukraina sündmuste mõju Venemaa majandusele ja sealtkaudu meie ja meie kaubanduspartnerite majandustele on kahtlemata olemas. Venemaa majanduse jahtumise mõju meie majandusele on prognoosis ka arvestatud, sest tegemist on meie väliskaubanduses kolmandal-neljandal positsioonil oleva kaubanduspartneriga  ja meie ekspordis 10 protsendilist osakaalu omava riigiga. Millises suunas kriis võiks eskaleeruda, seda me täna ei tea ja prognoosi põhistsenaarium ei saa kajastada kõikvõimalikke ja teadmata globaalseid riske. Küll on nendega arvestatud prognoosile lisatud riskistsenaariumis.

 

Teiseks, majandusprognoos ei ole eelarve tegevuskava ehk eelarvestrateegia. Eelarve eesmärgid koostatakse peale prognoosi avalikustamist. Struktuurse ülejäägi eesmärgi saavutamine on oluline ja vajalik ning jääb kehtima ka uue koalitsiooni poolt koostatavas eelarvestrateegias. Täpselt samuti ka reservide kasvatamise eesmärk. 0,2 protsendise struktuurse tasakaalu saavutamine ja selle fikseerimine 2015 aasta eelarveeesmärkides on uue eelarvestrateegia koostajate lähtepunkt. Seega ei pea paika väide, et struktuursest ülejäägist ei räägi enam keegi.

 

Ja kolmandaks, kui kurdetakse, et varasema koalitsiooni eesmärk oli jõuda 2016. aastaks 1 protsendisesse struktuursesse ülejääki, aga nüüd on see eesmärk kadunud, siis ka see ei pea paika, sest eelarvestrateegias 0,2 protsendise ülejäägi saavutamine 2015 aastal on vajalik samm selle eesmärgi suunas. Juhin siinkohal tähelepanu asjaolule, et eelmise koalitsiooni poolt varem sõnastatud eesmärkides oli  2012-1015 eelarvestrateegias ettenähtud 1,1 protsendine struktuurne ülejääk juba aastal 2015 ja 2013 aastast nominaalne ülejääk, et oleks võimalik alustada reservide taastamisega. Ei tule meelde, et IRL, kelle juhtida oli Riigikogu rahanduskomisjon, oleks varem selle eesmärgi edasilükkamisest suuremat probleemi teinud. Reservide kogumise vajadus tuli meelde alles opositsioonipingil.Tegevuskava

Mida võiks oodata kevadiselt majandusprognoosilt

Majanduskasvu taastumise väljavaadete suhtes on senised prognoosid on olnud erineval seisukohal. Kui näiteks Ernst & Young pakkus märtsis avaldatud prognoosis tänavuseks majanduskasvuks 2,5 protsenti, siis nädal hilisem SEB prognoos tuli välja vaid 0,5 protsendise kasvuootusega. Veebruari lõpus Ukraina kriisi paisumise ajal valminud Euroopa Komisjoni talvine vaheprognoos pakub Eestile järgmiseks aastaks 2,3 protsendi suurust SKP kasvu. Seega esimene küsimus on kas taastumine algab juba käesoleval aastal või lükkub järgmisesse aastasse. Kasvu taastumise ootused tuginevad põhiliselt välisnõudluse paranemisele, aga põhjust selliseks eelduseks napib. Meie lähinaabritest on suuremad kasvuväljavaated Rootsi majandusel.

Euroopast positiivne mõju

Euroopa Liidus algas aeglane majanduse elavnemine eelmisel aastal ja SKP kasv peaks tänavu suurenema 1,5 protsendini. Kasvu eelduseks on usalduse taastumine tulenevalt edusammudest võlakriisi ületamisel. Usalduse taastumist toetavad ka EL tasandil kokkulepitud poliitikameetmed. Ka lõunapoolsete riskiriikide olukord paraneb, Kreeka majandus on pöördunud kasvule peale kuus aastat kestnud langust ja positiivses suunas liigub ka Portugali majandus. Euroopa Liidu riikide majandusekasvu kiirenemist on soodustanud ka varasemate kärbete mõju taandumine. Kasv on aga habras ja riskid olemas. Väga madalale on langenud inflatsioon ja deflatsioon on ohustamas majanduskasvu.

Venemaa riskide mõju raske hinnata

Venemaa majanduse jahtumise mõju meie majandusele tuleb hinnata oluliseks. Tegemist on meie väliskaubanduses kolmandal-neljandal positsioonil oleva kaubanduspartneriga  ja meie ekspordis 10 protsendilist osakaalu omava riigiga.

Maailmapanga märtsikuu lõpu majandusülevaates vaatles pank kaht võimalikku arengustsenaariumit. Madalama riskiga stsenaariumi järgi oleks Venemaa käesoleva aasta majanduskasv 1 protsent, kõrgema riskiga stsenaariumi järgi aga majanduslangus 1,8 protsenti. Venemaa keskpank on oma prognoosis hinnanud käesoleva aasta kasvuks, mis on suuresti sõltuvuses kapitali väljavoolu mahust,  0,6-1,8 protsenti.  Majanduskasvule annab tagasilöögi ka investeeringute vähenemine ja jätkuva ebakindluse tõttu ei ole investeeringute taastumist lähiaastatel loota. Rubla nõrgenemise tõttu võib tagasilöögi saada ka sisenõudlus, mis seni on püsinud stabiilsena. Tulenevalt Venemaa kõrgest  osakaalust meie ekspordis oleks riskistsenaariumi puhul mõju meie välisnõudlusele ja sellest tulenevalt ka majanduskasvule märkimisväärne.

Tuntava mõjuga on ka nn teise ringi efekt, ehk ka Soome ja Läti välisnõudluse vähenemine. Soome ja Läti, kui meile oluliste eksporditurgude  areng on samuti suurel määral mõjutatud Venemaast. Soomele on Venemaa tähtsuselt kolmas ekspordipartner. Kannatab meie eksport Soome ja ekspordi märkimisväärne kahanemine suurendaks omakorda tööpuudust ja aeglustaks investeeringuid.

Mõju riigieelarvele

Käesoleva aasta riigieelarve on koostatud 3,6 protsendise majanduskasvu eeldusel. Aasta esimeste kuude maksulaekumised on aga kahanenud kasvu olukorras olnud igati ootuspärased. Head tulu- ja sotsiaalmaksu laekumist saab põhjendada kõrge tööhõive ja palgakasvu jätkumisega. Ka eelmisel aastal, kui aastakasvuks jäi vaid 0,8 protsenti SKP suhtes, ületasid maksulaekumised eelarves planeeritut. Maksude head laekumist saab põhjendada ka reaalkasvust kiirema nominaalkasvuga.  Tõenäoliselt lõhe nominaalkasvu ja reaalkasvu vahel käesoleval aastal siiski taandub.  Inflatsiooni alanemist oodatakse allapoole 2 protsendi taset. Tarbijale on see igati sobiv, maksulaekumisi aga ei toeta.

Kokkuvõtlikult peaks prognoosis keskseks küsimuseks olema, kuidas hinnata Venemaa majanduskasvu aeglustumise mõju, seda nii otse meie majandusele kui mõju teiste kaubanduspartnerite kaudu.

 

Mida tähendab termin “struktuurne eelarvetasakaal”?

Riigi rahanduse seisu hindamisel räägitakse tänapäeval rõhutatult vaid eelarve struktuursest tasakaalust.  Sellest on saanud peamine lähtepunkt riikide eelarvete seisu hindamisel. Ka meie uues riigieelarve seaduses arvestavad regulatsioonid vaid struktuurse eelarvepositsiooniga. Seaduse järgi peab eelarve olema struktuurse tasakaalus, struktuurse puudujäägi tekkimisel rakendub korrigeerimismehhanism, Riigikogu poolt tehtav muudatusettepanek eelarvele ei või põhjustada struktuurse positsiooni halvenemist. Ka uus koalitsioonilepe seab eesmärgiks eelarve struktuurse tasakaalu tagamise.

Struktuurse tasakaalu mõiste vajab aga selguse huvides eraldi lahtirääkimist. Definitsiooni järgi leitakse valitsussektori struktuurse eelarvepositsioon, kui nominaalsest positsioonist eemaldatakse lisaks majandustsükli mõjule ka ühekordsed ja ajutised tegurid, mis võivad eelarvepositsiooni moonutada.  Ehk teisisõnu, riigi fiskaalpoliitika hindamisel tuleb arvestada riigi hetkepositsiooni majandustsüklis ja arvestada hindamisel ühekordsete mõjudega.

Seega struktuurse tasakaalu leidmiseks korrigeeritakse nominaalset eelarveseisu kahe arvutusega. Esimene arvutus, ehk ühekordsete tegurite eemaldamine on lihtsamini teostatav. Näiteks oletame, et riigieelarvesse on tulude poolele arvestatud dividenditulu riigi osalusega ettevõtetest.  Juhul kui vaadeldaval eelarveaastal ettevõttest saadav dividenditulu ületab viimase kolme aasta keskmist ja seda rohkem teatud protsendi võrra, siis loetakse ülelaekuv summa ühekordseks tuluks ja korrigeeritakse struktuurse tasakaalu arvutuses välja. Samamoodi korrigeeritakse välja ühekordsed kulusid suurendavad mõjud. Üldreegel on, et ühekordne mõju peab olema suurusjärgus vähemalt 0,1 protsenti SKPst. Näiteks käesoleva aasta riigieelarves on ühekordsete teguritena arvestatud heitmekvootide müügi kulud, Estonia Airi omakapitali suurendamine ja II pensionisamba maksed, kõik ühekordsete kuludena kokku summas 143 miljonit eurot. Selle summa võrra väheneb struktuurse tasakaalu arvestuses defitsiit ja paraneb struktuurne tasakaal.

Teine arvutus, ehk majandustsükli mõju arvestamine on märksa keerukam ja ka problemaatilisem.  Selleks tuleb kõigepealt välja arvutada, milline on potentsiaalne SKP maht ja võrrelda seda tegeliku või prognoositava SKP mahuga, ehk leitakse nn „SKP lõhe“. Positiivse SKP lõhe korral võib majandus olla üle kuumenemas, negatiivse lõhe puhul aga SKP maht allapoole selle potentsiaalset taset.  SKP lõhe on negatiivne, kui tegelik SKP tase on alla potentsiaalse ja positiivne kui üle potentsiaalse taseme.

Potentsiaalse SKP leidmisel kasutab rahandusministeerium nn tootmisfunktsiooni metodoloogiat, mis on olnud kasutusel alates 2003. aastast. Selle kohaselt määratakse potentsiaalne SKP potentsiaalse tööhõive, kapitaliolemi ja tootmistegurite ühistootlusena. Vaadeldakse kolme majandussektori, kaubeldava, mittekaubeldava ja põllumajanduse tootmistegureid.  Põhiprobleem on aga siin selles, et arvutused on ebatäpsed, hinnangulised ja võivad märkimisväärselt kõrvale kalduda tegelikkusest.

Näiteks kapitaliolemi arvutuses leitakse olem agregeerituna, arvestamata investeeringute struktuuri. Ehk mõned investeeringud võivad olla kõrge tootlikkusega, teised investeeringud aga ei tooda näiteks midagi, metodoloogia  aga seda ei arvestada ei saa. Struktuurse positsiooni arvutuste ebatäpsusele viitab ka selle aasta riigieelarve menetlemise ajal eelarvepositsioonile antud Euroopa Komisjoni ja rahandusministeeriumi hinnangute erinevus. Kui rahandusministeerium arvutas struktuurseks positsiooniks ülejäägi 0,7% SKPst, siis Euroopa Komisjon hindas tasakaaluks 0% SKPst. Lahknevus SKP lõhe hindamisel on silmatorkav, kui komisjoni hinnangul aastatel 2013-2014 on SKP ülevalpool potentsiaalset taset, siis rahandusministeeriumi hinnangul allpoole potentsiaalset taset. Oma hinnangut põhjendab Euroopa Komisjon sellega, et majanduses on märke ülemääraset palkade ja hindade tõusust ja suurenevatest pingetest tööjõuturul, mis võib viidata sellele, et majandus on oma potentsiaalset taset ületamas. Samal ajal olukorras kus tarbijahinnaindeksi inflatsioon aeglustus, on SKP deflaator väga kõrge. Viimane tähendab seda, et nominaalne ja reaalne majanduskasv erinevad märkimisväärselt. Sellele ebakõlale rahvamajanduse arvepidamise andmetes pööras tähelepanu ka rahvusvaheline valuutafond on viimases hinnangus.

Kuna tänaseks päevaks on majanduskeskkond suuresti muutunud, siis ilmselt lähevad ümbervaatamisele nii Euroopa Komisjoni kui ka rahandusministeeriumi seisukohad. Raske on prognoosida kas need seisukohad tänases olukorras lähenevad või kaugenevad veelgi, vastuse peaks andma peagi ilmuv rahandusministeeriumi kevadprognoos. Siit võib aga välja tuua veel ühe probleemi seoses struktuurse tasakaalu arvestusega, mis seisneb selles, et varem antud hinnangud reeglina ajas muutuvad.

Eelnevat kokku võttes võib öelda, et kasutatav metodoloogia SKP potentsiaalse taseme hindamisel on suuresti hinnanguline, hinnangud on ebatäpsed ja lahknevad silmatorkavalt erinevate hindajate osas.  Sellepärast ei ole saa riigieelarve seisu hindamisel lähtuda vaid struktuurne tasakaalu hinnangust arvestamata nominaalset seisu. Oma ebatäpsuse ja hinnangulisuse ning hinnangute ajas muutumise tõttu on struktuurse tasakaalu rakendamine praktikas seotud suurte küsitavustega.  Struktuurse tasakaalu hinnangut on vaja, et teada saada, milline on riigieelarve hetkepositsioon majandustsüklis. Rahaasjades on aga vaja ka teada, kas raha on või seda pole, kui palju seda on ja või kui palju seda pole. Sellele annab vastuse riigieelarve nominaalne seis.

Sõnavõtt 2014 aasta riigieelarve seaduse eelnõu I lugemisel

Riigieelarve seaduse eelnõu on ilmselgelt tähtsaim eelnõu, mida me selles saalis arutame käesoleval sügishooajal. Riigieelarve on põhiline vahend, millega riigikogu ja valitsus saavad sekkuda majandusse ja millega saab ohjata majanduse tasakaalustatud arengut ohustavaid riske. Sellepärast on eelarve menetlemisel rohkem kui teiste seaduseelnõude puhul kriitilise tähtsusega võtta vastutustundlik hoiak riigi rahanduse suhtes. Vaid tugeva rahandusega riik suudab tagada majanduse tasakaalustatud arengu ja seeläbi tagada majanduse kasvu ja tööhõive.

Vaatamata sellele, et meie majandus kasvab käesoleval aastal aeglasemalt, kui varem eeldati, on väljavaated kasvu kiirenemiseks head ja tänase teadmise juures sügisese majandusprognoosi kohaselt on järgmisel aastal oodata 3,6 protsendilist majanduskasvu. Globaalse ebakindluse olukorra jätkudes  ei tasu aga loota tulude kasvule prognoosiga võrreldes.

Kevadel pikemaajalist eelarveplaani koostades seadis valitsus eesmärgiks saavutada järgmisel aastal eelarvepositsiooni nominaalne tasakaal, millele kevadise seisuga vastas 0,7protsendine struktuurne ülejääk. Sügisese seisuga aga, tulenedes uue prognoosi valguses toimunud muudatustega tulude struktuuris tähendas sama suur struktuurne ülejääk nominaalselt 0,4 protsendist puudujääki. Nominaalse defitsiidi ei ole kuidagi põhjendatud eelarvestrateegias seatud eesmärkidest taganeda. Majanduse stabiilse seisu ja Euroopa kontekstis  keskmisest kiirema majanduskasvu olukorras ei oleks eelarvepositsiooni nõrgendamine millegagi põhjendatud. Nominaalse puudujäägi suurendamine tähendab kas olemasolevate reservide kulutamist või jooksvate kulude katmist laenurahaga. Selline väljavaade oleks ilmselgelt vastuolus vastutustundliku suhtumisega tulevikku.

Olukorras, kus suur osa eelarve kuludest on seotud õigusaktide täitmisega või tulude laekumisega, ehk juba ette ära suunatud, on vahendeid prioriteetide rahastamiseks piiratud mahus. Teisalt aga tänu sellele, et seni on Eesti ellu viinud vastutustundlikku eelarvepoliitikat ja saavutanud Euroopa Liidu madalaima võlakoorma, on intressimaksed järgmisel aastal eelarvekuludes vaid 0,2% SKP suhtes. Võrdluseks, teistel EL liikmesriikidel kulub intressimakseteks keskmiselt 3% SKPst ja sellega seotakse ära arvestatav osa tuludest, meil on aga võimalik selle kuluartikli puudumise tõttu võimalik rahastada muid valdkondi.

Suur  osa eelarve lisavahenditest on näiteks võimalik suunata sotsiaalvaldkonda. Tänu stabiilsele majanduskasvule on kasvanud palgad ja sellelt laekuv sotsiaalmaks, mille arvel on võimalik suurendada pensione 5,8%.  Suureneb ka pensionide täiendav tulumaksuvabastus ja tõuseb toimetulekutoetuse määr. Sotsiaalse kaitse valdkonna kulud kasvavad 7,43%, ehk kiiremini kui eelarve kulud tervikuna ja valdkonna osatähtsus ulatub 13,8 protsendini SKPst. Keskmisest kasvust kiiremini kasvavad ka tervishoiukulud. Tervikuna võimaldab eelarvekava suurendada inimeste heaolu tervikuna.

Eelarvekava võimaldab tõsta kõikide valitsemisalade palgafonde 5,1%, tagades sellega avaliku sektori konkurentsivõime. Kui Eesti keskmine palk ületas buumieelse taseme 2011. aastal, siis riigitöötajate palk jõudis selleni tänavu. Eesti keskmisega võrreldes on riigitöötajate palgad kasvanud aeglasemalt, aga avalik sektor ei saagi olla palgakasvu eestvedaja.

Valdkondade eest vastutavad ministrid saavad omakorda vahendeid suunata sinna, kus vajadus on kõige suurem. Keskmisest enam tõusevad kultuuritöötajate, õpetajate ja hooldustöötajate palgad. Need on valdkonnad, kus avaliku sektori palkade konkurentsivõimes on olnud kõige suurem mahajäämus.

Eelarvekava koostamisel tuli arvestada sellega, et oleme jõudnud ajajärku, kus seoses Euroopa Liidu eelmisest perioodist rahastatavate projektide valmimisega ja uue eelarveperioodi käivitumisega paratamatult väheneb investeeringute kogusumma. Võrreldes käesoleva aastaga vähenevad järgmisel avaliku sektori investeeringud 9 protsenti, aga planeeritud 833 miljoni euro mahus riigi poolt tehtavad investeeringud moodustavad tuntava osa, ehk 18 protsenti kõigist investeeringutest Eestis. Need investeeringud aitavad ka toetada nõudlust ehitussektoris.

Olgu siinkohal suuremate objektidena nimetatud Eesti Rahva Muuseumi hoone ehitus, Eesti Kunstiakadeemia ehituse käivitamine, Riigiarhiivi hoone, uued gümnaasiumihooned ja päästedepood. Tuleb ära nimetada investeeringud ka vee- ja jäätmemajanduse infrastruktuuri arendamiseks, samuti haiglavõrgu ja sotsiaalhoolekande asutuste infrastruktuuri arendamiseks. Kasvab Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi poolt tehtavate investeeringute osakaal.

Tervikuna ja kokkuvõtlikult võib öelda, et järgmise aasta riigieelarve kava toetab stabiilset majanduskasvu. Stabiilse kasvu tagab eelkõige vastutustundliku eelarvepoliitika jätkamine , maksukoormuse viimine majanduslanguse eelsele tasemele ja ettevõtlusele soodsa keskkonna tagamine.

Eelarvekava suurendab inimeste heaolu ja elatustaset ning parandab sotsiaalset turvalisust.   Jätkuvad reformid haridusvaldkonnas. Riigieelarve panustab tuntavalt teadus- ja arendustegevusse. Kasvab nii sise- kui välisturvalisus.

Head kolleegid, eeldame samasugust vastutustundlikku suhtumise eelarve menetlemisel ka siin Riigikogus. Rahanduskomisjon ülesanne on tagada, et parandusettepanekud, mis eelarvekavale esitatakse ja mis suurendavad kulude poolt, oleksid kaetud ka reaalsete katteallikatega ja sisuliselt menetleda vaid sisulise katteallikaga parandusettepanekuid.

Soovin eelarvekava menetlemisel edu ja jõudu ning eelkõige vastutustundlikku suhtumist sellesse töösse.

 

 

Kokkuvõtlik ülevaade järgmise aasta eelarvekavast

2014. aasta riigieelarve kulude kogumaht on 8,1 miljardit eurot. Eelmise aastaga võrreldes on 432 miljonit eurot ehk 5,6% rohkem. Kulud kasvavad peaaegu kõigis valitsemisalades.

Tulude mahuks 2014. aasta riigieelarves on kavandatud 8 mld eurot. Võrreldes 2013. aastaks prognoositud laekumistega kasvavad tulud (koos edasiantavate tuludega) 2014. aastal ca 330 miljoni euro võrra ehk 4%.

Eelarve võimaldab suurendada heaolu, suurenevad nii riigi heaks töötavate inimeste palgad kui pensionid. Eesti on üks neist vähestest Euroopa Liidu liikmesriikidest, kus nii suur pensionide ja palga tõus aset leiab. Me saame seda endale lubada, kuna riigi majandus on peale valulikke kriisiaastaid toibumas – oodatust kiirem on olnud palgatõus ning vähenenud on tööpuudus.

Eesti majanduse seis on mõõdukalt optimistlik. Olukord maailmamajanduses näitab stabiliseerumise märke ent peame olema oma kulude suurendamisel mõistlik.

Eelarve on tasakaalu lähedal ning meie majanduskeskkond püsib soodsana. Järgmise aasta valitsussektori struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon on 0,7 protsendiga prognoositavast SKPst ülejäägis, nominaalselt on eelarve 0,4 protsendiga SKPst veel puudujäägis. Eesmärk on hakata koguma taas reserve alates järgmisest aastast.

Maksupoliitika põhimõtted püsivad muutumatuna.

Valitsussektori kulud võrreldes teiste EL riikidega on madalad. Eesti valitsussektori kulud moodustavad riigi majanduse mahust teiste Euroopa riikidega võrreldes pigem väikese osa. Kui Euroopa Liidus keskmiselt moodustasid 2012. aastal valitsussektori kulud siseriiklikust koguproduktist 49,3%, siis Eesti võrreldav näitaja oli 40,5% ehk 2,2 protsendipunkti enam kui 2011. aastal. Valitsussektori panuse suurenemine riigi majandusse on osaliselt seletatav saastekvoodimüügi tuludest laekunud vahendite kasutamisega.

Väärikas elu eakatele

Oodatust kiirem palgatõus ja tööpuuduse vähenemine tõsta järgmisel aastal pensione keskmiselt 5,8%. See on suurim pensionikasv viimase kuue aasta jooksul. Aastas lisandub keskmiselt 240 eurot, mis tähendab iga kuu 20 euro võrra suuremat pensioni.

Tõuseb pensionite tulumaksuvaba miinimumi selliselt, et keskmine pension oleks ka tõusu järel tulumaksuvaba. Pensionite ligi 6% kasvu toetab pensionite tulumaksuvabastuse tõus. Pensionikasvuga tõuseb ka tulumaksuvaba tulu suurus pensionärile 354 euroni kuus. Muudatus puudutab hinnanguliselt umbes 200 000 pensionäri. (Täna saavad pensionärid tulumaksuvaba tulu 4031 eurot aastas ehk 336 eurot kuus. Järgmise aasta aprillist on arvestuslikult keskmine vanaduspension 354 eurot.)

Eelarve võimaldab säilitada avaliku sektori konkurentsivõimet

Eelarvekavatõstab kõikide valitsemisalade palgafonde 5,1 protsenti võrra. Ministrid saavad omakorda jagada vahendeid palgatõusuks valdkondadesse, kus vajadus on kõige suurem.

Palgafondide kasvu kogukulu on 49 miljonit eurot

Eesti valitsussektori tööjõukulud SKPsse on Euroopa Liidu keskmise lähedal – 2012. aastal oli see Eestis 10,8 protsenti ja Euroopa Liidus 10,7 protsenti.

Valitsus on seisukohal, et uute ametikohtade juurdeloomisest tuleks hoiduda ja investeerida pigem praeguste avaliku sektori töötajate palgataseme konkurentsivõime hoidmisse.

Suureneb sotsiaalne turvalisus

Tõstame toimetulekutoetusi 90 euroni – absoluutses vaesuses elavate leibkondade arv väheneb hinnanguliselt ca 28% võrra ehk ca 10 000 leibkonna võrra

Seame eesmärgiks vähendada erihoolekande ootejärjekordi üle poole ehk vähemalt 200 inimese võrra

Kohalike omavalitsuste tulubaas kasvab 7% – 2014 on see 777 miljonit EURi (2013 aastal 723)

Tõusevad kultuuritöötajate palgad ja korda saavad teatrid

Kultuuriministeeriumi eelarve kasv on kõige kiirem.
Tõusevad kultuuritöötajate palgad
Kavas on Nukuteatri uue saali rajamine ja Vanemuise lavatehnika uuendamine. Samuti on kavas Ugala rekonstrueerimine, sellega saavad kõikide teatrimajadele töötingimused kaasaegseks.
Toetame sõnakunsti – näiteks SA Kultuurileht kirjandusväljaannete (ilukirjandus ja esseistika) eesti keeles kirjutavate autorite honorarid tõusevad 40%.

Jätkub õpetajate palgatõus ja jätkuvad reformid

Õpetajate palgatõusu, sh õpetaja miinimumpalga tõusu jätkumine (vähemalt 12%) – 800 vähemalt, 715 on praegu. Täiendav suurendamine tuleb struktuursete reformide arvelt

Kõik reformid jätkuvad. Kutseharidust tööturuvajadustele lähemale viiva reformi rakendamine – üleminek kutsekoolide rahastamiskorraldusele, kus arvestatakse ka koolilõpetajate tööhõive ning õppekvaliteedi ning sellega, kui palju on koolid pingutanud väljalangevuse vähendamiseks. Jätkub ülikoolide üleminek uuele rahastamissüsteemile.

Algab EKA ehitus, samuti on vahendid olemas Riigiarhiivi ehituseks.

Jätkub riigigümnaasiumide arendamine – Võru, Pärnu, Jõhvi, Tartu

Kasvavad ühistranspordi dotatsioonid ja loome ühendused

Kasvavad ühistranspordi dotatsioonid võimaldavad tagada võrreldes tänavusega samas või isegi suuremas mahus piletihindu tõstmata transporditeenuse kogu riigis. Dotatsioon kasvab kõikidele riigi poolt toetatavatele ühistranspordiliikidele (62,5 MEUR 2013 versus 65,5 MEUR 2014).

Omavalitsused saavad enam vahendeid kohalike teede hoiuks

Eesti teeb esimese sissemakse Rail Balticu ühisfirmasse (650 000 eurot), mis on sammuks kiirraudtee ehitamisele Tallinnast Leedu-Poola piirini.

Järgmisest aastast toetatakse neid ettevõtteid, millel on kasvupotentsiaali ehk teha tuleb fokusseeritumaid valikuid. 2014. on ettevalmistav aasta, väljamaksed jäävad aastasse 2015.

Demokraatia ja julgeoleku edendamiseks maailmas suurendame panustamist humanitaarabisse ja Euroopa Liidu idapartnerlusriikide reformide toetamisse ning Afganistani ülesehituse toetamisse, arvestades meie kaitseväelaste lahkumist. Samuti jätkame osalemist rahvusvahelistel tsiviilmissioonidel

Jätkame Eesti välisesinduste võrgustiku arendamisega Eesti huvide kaitsmiseks nii konsulaartegevuses kui ettevõtluse edendamisel. Välisesinduste võrgustiku arendamisel on 2014. aastal prioriteediks ettevalmistused saatkonna loomiseks Brasiilias. Brasiilia roll rahvusvahelises poliitikas ja ka majanduses kasvab kiiresti. Soovime tihendada Brasiiliaga poliitilisi suhteid ning majandussidemeid. Brasiilia on Eesti tähtsaim kaubanduspartner Lõuna-Ameerikas. Saatkonna loomine aitab kaasa Eesti tõhusamale tegevusele nii selles riigis kui ka regioonis laiemalt.

Arengukoostöö ja humanitaarabi jaoks on välisministeeriumi eelarvesse 2014. aastaks planeeritud 10 319 701 eurot. Samuti jagame arengukoostööga tegelevatele organisatsioonidele (Eesti Idapartnerluse Keskus, e-Riigi Akadeemia ja Arengukoostöö Ümarlaud) tegevustoetusteks 327 623 eurot

Jätkame osalemist rahvusvahelistel tsiviilmissioonidel ning selleks on planeeritud 835 814 eurot (825 814 ekspertide kuludeks, eraldistena 10 000). Tsiviilmissioonide puhul on tähelepanu suunatud eelkõige Afganistanile, Lääne-Balkanile ja Põhja-Kaukaasiale.

Konsulaarteenistuse tugevdamine. Peame oluliseks konsulaartegevuse tõhustamist, seda eelkõige seoses konsulaartoimingute kasvuga Eesti välisesindustes, eriti viisade menetlemise ja väljastamisega meie idapoolsetes esindustes. Samuti on tähtis Eesti kodanike kiirem abistamine võimalikes kriisi- ja õnnetuspiirkondades, aga ka laiemalt parem konsulaarteenuste tagamine ja kättesaadavus. Eestile on aukonsulitel oluline tähendus, seda eriti riikides, kus saatkond puudub.

Jätkub tugiteenuste tsentraliseerimine ja tegevused maksupettuste vähendamiseks

Tugiteenuste tsentraliseerimise jätkumine – 2014. aastaks täiendavalt ca 400 tuh eurot eelkõige iseteenindusportaali edasiarendamisteks ja SAP-i (majandustarkvara) arendustöödeks;
Registripõhise rahvaloenduse ettevalmistamine – ca 860 tuh
Maksu- ja Tolliameti infosüsteemide arendustööd, mis on seotud maksupettuste vähendamise ja maksutulude laekumisega. (2014-ks vahendeid kokku ca 3,2 mln)

Eesmärk on turvatunnet loovate inimeste hoidmine ja väärtustamine, nende motivatsiooni tõstmine

Siseturvalisuse valdkonnas on investeeringud kõige suuremad – Tartu päästedepoo ja ühendhäirekeskus; Lasnamäe päästedepoo ja ühendhäirekeskus; Häädemeeste haldushoone (PPA ja päästeameti ühendhoone),
112 numbritele üleminek.
Kõige suurem osa kogu siseturvalisuse eelarvest on mõeldud turvalisust tagavate inimeste palkadeks.
Oluline on raske varjatud ja organiseeritud kuritegevuse avastamise võimekuse suurendamine. Me suuname rohkem vahendeid narkokuritegude, majanduskuritegude, korruptsiooni ja kriminaaltulu teenimise vastasesse võitlusse.
Meie eesmärgiks on säästa ja kaitsta inimelusid. Varasemast suurem ressurss läheb ennetusse, millega loodame saavutada õnnetussurmade ja vigastuste vältimist.
Kaitse-eelarve püsib tasemel 2% SKT-st, et tugevdada esmast iseseisvat kaitsevõimet

Valitsuse kindel kurss on kinni pidada kahe protsendi sisemajanduse koguprodukti suunamisest riigikaitsesse. Seetõttu saame riigikaitset arendada nii, et Eesti tegelik kaitsevõime ja riigikaitsesse panustamine nii personali varustuse ja relvasüsteemide osas kasvab.
Järgmisel aastal valmivad 4 uut kasarmut (Võrus, Jõhvis, Ämaris) ning 1 renoveeritud hoone Miinisadamas, mis viivad kõigi ajateenijate olmetingimused kaasaaegsele, 21. sajandi tasemele.

Kiirem ja kvaliteetsem kohtumenetlus

Eelarve toetab kohtureformiga jätkamist – Tartu piirkond saab kohtujuristid. Oluline on kohtute menetlusaegade lühendamine.
Uus Tallinna kohtuma valmib 2018.aastaks
Tasuta õigusabi – suurendame vahedeid MTÜdele (15-20%)

Keskkond
Tallinna laht
Puhas joogivesi

Kasvavad investeeringud kinnisvarasse

Kinnisvara investeeringuteks on 2014. aastaks arvestatud 130 miljonit eurot. Ehituse elavdamiseks kasvavad kinnisvara investeeringud üle 10 miljoni euro.
Valitsus toetas RKASi kaudu Eesti Kunstiakadeemia õppehoone rajamiseks vajaliku kinnistu soetamist aadressil Kotzebue 1. Uue hoone projekteerimise, ehituse ja sisustamise hinnanguline maksumus on 17,1 mln eurot.

RKASi kaudu tehtavad suuremad investeeringud 2014. aastal on:
Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitus;
Rahvusarhiivi uus arhiivihoone;
Tartu päästedepoo ja ühendhäirekeskus;
Lasnamäe päästedepoo ja ühendhäirekeskus;
Häädemeeste haldushoone;
Võru haldushoone;
Nõo Gümnaasium.

Päevakorral radikaalsed muudatused maksukogumisel

Riik on kavandamas radikaalseid abinõusid käibemaksupettuste tõkestamiseks, milleks on intressivaba käibemaksu tagastamise tähtaja pikendamine, üle 1000 euro suuruste tehingute kohta info kogumine ja pöördmaksustamise kohaldamine väärismetallidele.

Kavandatavad muudatused maksude kogumisel on siiski veel tehnilistes detailides veel välja töötamata ja sisuline töö seisab alles ees, aga ettevõtjaid on riigi plaanid juba teinud ettevaatlikuks.

Tavaliselt praktikas eelkõige detailidest võibki hakata sõltuma see kuidas meetmed tööle hakkavad.
Need vajavad veel põhjalikku tehnilist läbimõtlemist ja lahendus peaks olema selline, mis võimalikult vähe lisab halduskoormust maksumaksjale ja suund peaks olema selles suunas kus kontroll toimuks põhiliselt tehniliste vahenditega elektrooniliselt.

Mis puudutab pöördmaksustamise laiendamist väärismetallidele, siis sellega ei tohiks suuremaid probleeme olla.

Käibemaksu intressivaba tagastamistähtaja pikendamine on muidugi tundlikum teema. Mäletan, et sel ajal kui ma ise maksuametis töötasin, siis riik piiras tagastamistähtaja kolmekümnele päevale. See muudatus survestas kontrollivaldkonna tööd, aga saime hakkama. Nüüd siis soovib maksuhaldur kahtlaste tehingute kontrollimiseks rohkem aega.

Põhiline osa maksumaksjatest ei tegele maksupettustega. Seaduskuulekate ning eksportivate ettevõtete tegevust ja rahavoogusid ei tohiks kindlasti uuendused häirida. Praegu tagastatakse teadaolevalt 94 protsenti tasutud käibemaksust kolme päeva jooksul. See põhimõte peaks jääma.

Tehnilistes detailides vajab ilmselt kõige enam täpsustamist 1000 euro piiri ületavate tehingute andmebaasi loomine maksuhalduri juures.

Põhiline küsimus on, et kui maksuhaldur need andmed saab, siis kuidas ja mis moel seda andmebaasi kasutama hakatakse ja kuidas see hakkab hõlbustama kontrollitööd. Saan aru, et tehingute andmeid hakatakse kokku viima, et kui on müügiarve, siis teisel ettevõttel on see ostuarve ja need peavad omavahel klappima.

Praktikas on aga kreeditarved, osalised tasumised jne. Arvatavalt põhiline osa mitteklappimistest ei ole pettustega seotud. Saan aru, et andmebaas võimaldab maksuhalduril tagastamisele kuuluva käibemaksu kontrollimisel teha kontrollitavale täpsemaid päringuid, seega maksuhaldur loodab teha kontrollitööd kiiremaks ja tulemuslikumaks. Elektrooniliste vahendite maksimaalne rakendamine muidugi peabki olema kaasajal tavapraktika.

Maksupettuste tõkestamine ja eriti piiriüleste käibemaksupettuste tõkestamine on võitlus organiseeritud kuritegevusega. Euroopa Liidu liikmesriikidele ja ka meile tekitavad suurimat kahju piiriülesed karusellskeemid, kus müügikäibemaks jääb kunstlikult tekitatud tehingute ahelas riigil saamata, näilistelt tehingutelt deklareeritud ostukäibemaks, mida keegi pole riigile tasunud, tagastatakse. Organiseeritud maksupettuste uurijate töö tulemuslikkus menetlustoimingute läbiviimisel kohtueelsel uurimisel, tõendite kogumine ja nende vormistamine, pettuste toimepanijate väljaselgitamine ja süüdistuste esitamine ning nende kohtusse viimine jääb ka peale uute meetmete rakendamist põhiliseks väljakutseks maksuhaldurile ja teistele õiguskaitseorganitele.