Kuidas kokku hoida riigivalitsemise kulusid?

Tihti räägitakse, et riigi valitsemiskulud on liiga suured – näiteks ametnikke liiga palju, eriti igasuguseid nõunikke ja pressiesindajaid. Sellele on ka raske vastu vaielda. Kuid kindlasti ei ole mõtet rääkida arvestatavast avaliku sektori kulude optimeerimisest enne, kui pole ellu viidud tugiteenuste ühendamist ja nende teenuste haldamist üleriigiliselt rakendatava ja arendatava tarkvara abil. Lisaks mehaanilisele kärpimisele on vaja sisulisi reforme riigi haldusprotsesside moderniseerimisel.

Rahandusministeeriumis äsja valminud ülevaates riigi tugiteenuste koondamise esialgsete tulemuste kohta selgub, et edasiminek selles vallas on olnud aeglane.
Arvan, et ei ole üldse meelevaldne paralleelitõmbamine kunagise e-maksuameti loomisega.

Maksuamet on esimene riigiasutus Eestis, mis hakkas oma klientidele elektroonilisi teenuseid pakkuma juba enam kui kümme aastat tagasi. Kliendi ja maksumaksja jaoks asendus paberkandjal tuludeklaratsioon elektroonilise eeltäidetud deklaratsiooniga, aga suurem ja laiem muutus toimus kogu makshalduri süsteemi töö ümberkorraldamises. Varem oli umbes 20 maksuhalduri kohalikku asutust, kellel oli oma arvepidamine, erinevate maksude jaoks erinevad inspektorid, andmeid toksiti käsitsi ühest süsteemist teise jne. Mõneti sarnane olukord on praegu riigis tervikuna: ministeeriumid on enda ja hallatavate asutuste jaoks üles ehitanud igaüks eraldi süsteemid, mis üksteisega ei sobi ja lõpptulemusena liigub suur osa dokumentidest paberil.

Omal ajal võimaldas maksuametis ühtse tarkvara ja võimsate Oracle andmebaasi mootorite kasutuselevõtt lisaks elektroonilistele deklaratsioonidele viia kogu teenindus niinimetatud üleriigilise teenindusleti põhimõttele. Maksumaksja sai kõik vajalikud teenused ühest kohast kas internetist, sidevahendite kaudu või kohalikus teeninduspunktis. Toetavad protsessid muutusid efektiivsemaks, maksuspetsialistid said keskenduda põhitegevusele ja maksumaksja sai mugava teeninduskeskkonna.

Eestisuuruses väikeriigis on võimalik kogu avalik sektor tugiteenuste osas üle viia ühtse teeninduskeskuse põhimõttele. Teeninduskeskus pakuks tugiteenuseid kõigile riigiasutustele ja omavalitsusüksustele. Ministeeriumid ja asutused saavad keskenduda rohkem oma põhitegevusele. Kokkuhoidu on võimalik saavutada mitte ainult tugiteenuste tsentraliseerimisega seoses vabanevate töötajate arvelt, aga ka läbi operatiivse tervikvaate konsolideeritud juhtimis-, hanke- ja investeerimisotsustele ning paberivabale dokumendivahetusele.

Uus kvaliteet tekib mitte ainult raamatupidajate koondamisest ühte asutusse ja mahuefekti rakendamisest kulude optimeerimisel, vaid ka tänu uue mõtlemise ja uute protsesside rakendamisele.

Kuidas saaks Eesti olla sama eeskujulik ka 4 aasta pärast?

Eesti on saanud nautida iseseisvat ja turumajanduslikku toimimist juba paar aastakümmet. See on olnud dünaamilise arengu aeg ja vaevalt keegi usub, et me tänagi suudaks täpselt ennustada ja valmistuda nelja või paarikümne aasta pärast ees ootavateks üllatusteks. Ometi tuleb teha ka pikemaid plaane, et areng oleks läbimõeldum ja stabiilsem.

Esmase ja väga olulise ülesandena näen suurt vajadust käivitada algatusi, mis vaataksid kaugemale tulevikku ja kindlustaksid arengu jätkumise ka pikemas perspektiivis. Kuigi aegajalt hurjutatakse poliitikuid liiga ambitsioonikate eesmärkide pärast, on pürgimine ainus edasiminekut tagav käitumine ja mõtteviis. Sellepärast peaksid olema valikud suunatud eelkõige nendesse valdkondadesse ja projektidesse, kus mure on kõige suurem või arendamisest saadav kasu kõige ilmsem. Kogu ühiskonnale.

Kõige selle juures tuleb arvestada muutunud olustikuga: kui neli aastat tagasi oli meie eelarve ülejäägis, siis praegu kavandame tulevikku olukorras, kus eelarve on juba mitmendat aastat defitsiidis. Rahaliste võimaluste piiratus sunnib prioriteetide valikule vaatama eriti kriitiliselt. Nelja aastaga ei saa Eesti veel valmis, kuid olen kindel, et muutused ja arengud on siis tagasi vaadates selgelt nähtavad.

Eesti püsimajäämine riigi, rahva ja kultuurina sõltub iga üksiku inimese võimest iseseisvalt toime tulla ja ka ennast arendada. Kui meie inimesed pidevalt õpivad ning kogemusi vahetavad, muutub ka meie majandus teadmiste- ja tehnoloogiamahukamaks.

Eesti hariduse tase peaks vastama parimatele Põhja-Euroopa tasemetele. Selleks peame seadma prioriteediks Eesti hariduse kvaliteedi tõstmise. Riigi kohus on investeerida teadus- ja arendustegevusse, samuti julgustada teadusasutuste ja ettevõtjate koostööd.

Eesti on väike ja eestlasi on vähe – meie üks suuremaid ühiseid väljakutseid peab olema lisaks inimeste heaolule ka väärtuslik elukeskkond ja keskkonnakaitse. Näiteks Soomes on kokku kutsutud riigi brändi arendamise töörühm, mille eelmise aasta lõpuks valminud raport seab riigi eesmärgiks mitmeid tahke Soome looduse parendamiseks ning sellest riikliku prioriteedi tegemiseks. Nii näiteks on võetud eesmärgiks, et 2030. aastaks on vähemalt pool toidust mahetoodang ja kõikide järvede vesi peab selleks ajaks olema joogikõlblik (vt EPL 22.01.2011). Et inimestel oleks hea elada. Ka meie kohus on täna panustada elukeskkonna parandamisele – et paraneks inimeste tervis ja elukvaliteet. Meie kõigi kohus on väärtustada elukeskkonda ning anda panus selle parandamiseks. On ütlematagi selge, et nende teemade tähtsustamine annab tulevikus konkurentsieelise ka majanduslikus mõttes.

Juba praegu võime välja tuua kindlad valdkonnad, kus Eesti on nelja aasta pärast kindlasti oluliselt paremas seisus kui täna. Üks neist on transport. On selge, et märkimisväärselt Eesti ühendusteed Euroopa Liidu liikmesmaadega: raudtee- ja lennuühendused peavad olema paremini kooskõlla viidud inimeste ja majanduse vajadustega. Lennuliiklus peab paranema tuntavalt ja reaalseks peab saama võimalus lennata Tallinnast kõigisse olulisematesse Euroopa ärikeskustesse. Praegu on puudu visioon Tallinna lennujaamast kui reisikeskusest, kust lähevad lisaks lennuliinidele bussi-, rongi- ja trammiliinid nii Tallinnasse kui kogu ülejäänud Eestisse. Kuid usun, et see on aja küsimus.

Väga oluline on ka riigisisene transpordiküsimus: nelja aasta pärast on valmis Tallinn-Narva maantee rekonstrueeritav osa ja Tallinnast Tartu suunas Mäoni hakkab kulgema neljarealine maantee. Aastal 2014 saab uute rongidega Tallinnast Tartusse sõita vähem kui kahe tunniga. Need on vaid mõned näited, kuid väga olulised, sest paremad ühendusteed loovad uued võimalused ka turismi edenemiseks.

Järgmise nelja aasta jooksul on meil võimalik oluliselt vähendada elatustaseme mahajäämust Euroopa Liidu rikkamatest riikidest. Kui enamikes eurotsooni kuuluvates riikides kulub suure laenukoormuse olukorras märkimisväärne osa sisemajanduse kogutoodangust laenuintresside tasumiseks, siis tänu väiksemale laenukoormusele saame meie selle võrra rohkem investeerida arengusse. Riigi rahanduse hea ja stabiilne seisund annab investoritele kindlust suunata siia välisinvesteeringuid ning loob eelduse selleks, et uutele langustele maailmamajanduses ei tule reageerida maksukoormuse tõstmisega.

Alati tuleb arvestada sellega, et positiivsete väljavaadete realiseerumist ja uuele arengutasemele jõudmist võivad ohustada riskid, mis saavad tulla nii väliskeskkonnast ja maailmamajanduse arengutest kui tuleneda siseriiklikest teguritest. Välisriske saame me ise mõjutada vähe, seda rohkem aga on meil endal võimalik vältida siseriiklikke tegureid.

Suurematest siseriiklikest riskidest võiks esile tuua järgmised: senise konservatiivse eelarvepoliitika asendamine lõdvema, eelarvedefitsiiti suurendava ja üle riigi võimalusi ületava kulukohustusi tekitava eelarvepoliitikaga; maksupoliitika sisseviimine, kus maksukoorem tõuseb ning samal ajal rakendatakse arvukalt erandeid ja soodustusi; tasase tulumaksu asendamine astmelisega; liberaalse majandusmudeli ümberpööramine, jne. Iga selline samm takistab majanduse arengut, peletab eemale investoreid ning muudab maksusüsteemi ebaefektiivseks.  Seda, mis  on raske vaevaga pika aja vältel loodud, on lõhkuda kerge, aga uuesti ülesehitamiseks võib kuluda aastaid.

Ettevõtete maksustamisest

Äripäeva rubriik “ÜKS KÜSIMUS”

Saksa kantsler Angela Merkel soovib ELis ühiseid aluseid ettevõtete maksustamiseks. Kas olete maksude ühtlustamisega päri?

“Ühtne konsolideeritud maksubaas lihtsustab rahvusvaheliselt tegutsevate ettevõtete elu, aidates neil lihtsamini makse arvestada ning tasuda. Teise variandina võib jutuks tulla ettevõtete tulumaksustamise täielik ühtlustamine. Eesti praegune ettevõtete tulumaksusüsteem on unikaalne ja ettevõtetele kasu toonud. Ma ei usu, et Eesti ettevõtete tulumaksustamise täielikku ühtlustamist toetaks.”

Sõerd: lisaraha I sambasse võtame riigieelarvest

Äripäev, 1.02.2011

Pensionikindlustuse puudujääki on võimalik ja tulebki finantseerida muude maksutulude arvel, arvab endine rahandusminister Aivar Sõerd.

Järgneb Aivar Sõerdi arvamus.

See on paraku tõsi, et sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumine ei kata pensionikindlustuse kulusid ja järgmisel neljal-viiel aastal lõhe maksulaekumise ja pensionikulu vahel süveneb. Seda lõhet ühelt poolt süvendab pensionikulu kiirem kasv võrreldes prognoositava tööjõumaksude laekumise kasvuga. Majanduskasv kiireneb, aga maksulaekumistes väljendub see eelkõige kiirema tarbimismaksudede laekumisena. Kriisist väljuva majanduse puhul jääb tööjõumaksude laekumise kasv maha tarbimismaksude laekumise kasvust.

Pensionisüsteemi kulusid mõjutab suuresti ka teise samba maksete taastamine. Selle aasta puudujääk võib jääda suurusjärku üle 300 mln euro ja edaspidi puudujääk suureneb, aga täpsema prognoosi saab peale seda, kui rahandusministeerium on avalikustanud oma kevadise majandusprognoosi.

Riigi rahalise seisu hindamisel on defitsiit defitsiit, olenemata sellest kas, see on tingitud võlakirjade emiteerimisest pensionikulude või maantee-ehituse või muude kulude katteks. Defitsiiti saab katta kas reservide arvelt, kui neid on või laenudega.

Laen on tänaste kulude katmine tulevikus laekuvate tulude arvel ja laenusummalt tuleb tasuda intressi, mille suuruse kujunemine tänases võlakriisis on raskesti prognoositav. Eesti riigi käesoleva aasta prognoositav defitsiit on 1,7% SKP suhtes (võib kujuneda väiksemaks). Majandus on pöördunud tõusule ja majanduse tõusufaasis on võimalik ja tuleb parandada eelarvepositsiooni ning väljuda defitsiidiseisust.

Rahandusministeerium eeldab eelarveülejääki juba alates 2013 aastast. See tähendab, et pensionikindlustuse puudujääki on võimalik ja tulebki finantseerida muude maksutulude arvel.

Seda on tehtud ka varem, kui Eesti riigieelarve oli ülejäägis. Vaid teadaolevalt aastal 2006 ületas sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumine pensionikulu.

Majanduse tõusufaasis ei ole võlakirjade emiteerimine põhjendatud, kiire kasvu aastatel vastupidi, tuleb panna raha reservi, et toime tulla uute võimalike languste mõjudega.

Selleks on meil palju paremad eeldused kui enamikel teistel eurotsooni riikide, sest väikese laenukoormuse olukorras on intressikulu eelarves kordades väiksema osakaaluga. On välja arvutatud, et kui meie laenukoormus oleks sama suur kui paljudes eurotsooni riikides, kuluks ainuüksi intressimakseteks kogu aastane aktsiisimaksutulu, mis on suurusjärgus 600 mln eurot. Meil on võimalik aga seesama summa, tuleb see siis kas käibemaksu või muude tulude arvel, kasutada eelarve muude artiklite, sealhulgas pensionikulude katmiseks.

CV

Nimi: Aivar Sõerd

Sünniaeg ja koht: 22. 11. 1964, Haapsalu

Elukoht: Harju maakond, Viimsi
E-mail: aivar.soerd@tallink.ee

Koduleht: http://www.aivarsoerd.ee

Perekonnaseis: Vabaabielus, 3 last
Haridustee:
1972 – 1983 Võru I Keskkool
1986 – 1990 Tartu Ülikool (Majandusteaduskond, rahandus ja krediit)
1994 – 1996 Oulu Ülikool (Majandusteaduskond, 2-aastane täiendõpe)

Töökogemus:

Alates 2007 OÜ TLG Hotell juhatuse liige

2005 – 2007   Rahandusminister
2004 – 2005   AS Vaba Maa, juhatuse esimees
1999 – 2003   Maksuamet, peadirektor
1996 – 1999   Maksuamet, peadirektori asetäitja
1993 – 1996   Rahandusministeerium, maksupoliitika osakonna juhataja asetäitja
1990 – 1993   AS Eesti Kindlustus, Tartu Esinduse direktor

Osalemine juhatustes ja nõukogudes:

2009 – OÜ Elering, nõukogu liige

Keelteoskus:
eesti keel – emakeel
inglise keel – suuline ja kirjalik oskus
vene keel – suuline ja kirjalik oskus
soome keel – suuline ja rahuldav kirjalik oskus

Autasud:
2003 Valgetähe teenetemärk IV klass
2007 Finance Minister of the Year, Global and Europe (Financial Times, The Banker)

Muu informatsioon:
2002 – 2003     Euroopa Maksuametite Organisatsiooni (IOTA) president

Viimsi valla volikogu, volikogu fraktsiooni ”Viimsi Reform” aseesimees