Sildiarhiiv: maksud

Maksupoliitika peab toetama majanduskasvu

Majandusleht äripäev tegi eile juhtkirja, milles oli öeldud, et leht on korduvalt juhtinud tähelepanu vajadusele alandada sotsiaalmaksu, kuid erakondade valimiseelsetes lubadustes see ei kajastu.

See väide ei ole õige, sest vähemalt Reformierakond on avaldanud valimisprogrammi, kus on selgelt kirjas, et erakond vähendab sotsiaalmaksu määra 2 protsendi võrra ja langetab töötuskindlustuse määra 1,95 protsendini. Lisaks kahekordistab meie programm tulumaksuvaba miinimumi määra. Juba alanud aastal rakendunud ja järgmisel neljal jätkuv tööjõumaksude langetamine muudab kogu majanduskeskkonna kasvusõbralikumaks.

Tulumaksumäär langes alanud aastal 21 protsendilt 20 protsendile ning töötuskindlustusmakse määr kolmelt protsendilt 2,4 protsendile. Tõuseb ka maksuvaba tulu määr − 144 eurolt 154 eurole. Meie sissetulekute ja jõukuse kasvatamise strateegia kiirendab maksuvaba miinimumi tõusu 300 euroni aastaks 2019.

Me peame saavutama madalapalgaliste töökohtade osakaalu vähenemise ja liikuma kõrgemat lisaväärtust loovate töökohtadega majanduse suunas. Selleks, et viimaste aastate 5-6 protsendine palgakasv saaks jätkuda ka edaspidi, peavad ettevõtjad kasvatama tootlikke investeeringuid, saavutama maailmamajanduses ja eksporditurgudel soodsamaid positsioone ja pingutama uutel eksporditurgudel läbilöömise nimel. Riigi roll parema majanduskeskkonna kujundamisel on lisaks tööjõu maksukoormuse alandamisele ka panustamine haridussüsteemi selliselt, et haridusasutuste pakutav kvalifikatsioon vastaks paremini majanduse ja ettevõtete vajadustele. Pidevalt muutuvas majanduskeskkonnas ja odavate töökohtade taandumise olukorras on suur tähtsus töötajate ümberõppel.

Skandinaaviamaade tasemel kõrgete palkadeni on meil veel tükk maad minna, aga järjest rohkem on näiteid edukatest eksportivatest ettevõtetest, milliste palgad on kiiresti põhjamaade tasemete suunas liikunud. Samal ajal on näiteid Soome ettevõtetest, millised kavandavad investeeringute ja töökohtade Eestisse toomist, kuna siin on soodsam maksusüsteem ja ettevõtluskeskkond. Meie põhilised kaubanduspartnerid on samuti teinud pingutusid oma majanduskeskkonna parandamiseks, alandades viimastel aastatel jõudsalt ettevõtte tulumaksu, samas kui tööjõumaksud on neil vähe muutunud.

Põhjanaabrite suurim probleem on pikka aega kestnud stagnatsioon majanduses, kahanev konkurentsivõime ning tööjõulise elanikkonna vähenemine. Soome palgatase on kerkinud juba kõrgemale Rootsi ja Saksamaa palkadest. Samal ajal on Soome maksukoormus üks kõrgemaid terves Euroopas. Alates 2008. aastast on igal aastal vähenenud tootmismahud elektroonika-, metsa-, metalli- ja metsatööstuses. Kahanev konkurentsivõime viib riigist minema nii töökohad kui ka investeeringud. Konkurentsivõime kahanemise tagajärjeks on Soome ekspordi maailma turuosa kahanemine, tööpuuduse suurenemine ja prognooside järgi jääb edasine palgakasv tagasihoidlikuks.

Sellepärast ootavad ettevõtjad Soome suurettevõtjate keskliidu hinnangul eelkõige tööjõumaksude alandamist.

Meie sammud tööjõu maksukoormuse vähendamiseks loovad paremad eeldused ettevõtete konkurentsivõime parandamiseks ja kiiremaks majanduskasvuks. Praeguses olukorras, kus palgakasvu tempo on kiirem kui tootlikkuse kasv, peavad ettevõtjad kasvavat palgakulu rahastama mitte ainult kasumite, aga ka investeeringute arvel. Sellepärast on maksukoormuse ja eelkõige tööjõumaksude vähendamine kohane ja vajalik riigipoolne meede.

Läti kasvatab oma konkurentsieelist

Lõunanaabrite otsus rakendada sotsiaalmaksu lagi üle 3900 euro suurusele kuupalgale paneb mõtlema, mida meie peaksime omalt poolt kavandama, et meie konkurentsivõime ei kannataks. Riigid ja eriti ühes majanduspiirkonnas asuvad riigid on omavahel maksukonkurentsis ja Läti konkurentsieelist see otsus kindlasti suurendab.

See samm on ka Läti puhul loogiline areng, sest nad on ka varasemalt rakendanud poliitikaid, et meelitada riiki valdusühinguid. Valdusühingud ehk holding-ettevõtted luuakse reeglina suurte ettevõtete varade ja juhtimisfunktsioonide haldamiseks. Läti on kehtestanud varasemalt ka maksuvabastuse emaettevõtjale tütarettevõtte osaluse võõrandamisest saadud tulult.  Kusjuures siin ei ole Läti erand vaid samasugune reegel on ka paljudel teistel riikidel. Läbi Eesti äriühingu osalusi omades tuleb osaluse müügist saadud tulult maksta tulumaksu tulu jaotamisel ja dividendide tulumaksumäär ei ole piisavalt konkurentsivõimeline. Kui meie dividendide tulumaksumäär on 21/79, ehk 26,58% või 21% brutosummalt, siis Lätis on dividendi maksumäär 15%. 15% on neil ka ettevõtte üldine tulumaksumäär. Osaluste müügile aga rakendub maksuvabastus.

Kindlasti on oluline siinkohal rõhutada, et aastast 2015 langeb meie üldine tulumaksumäär 20 protsendile. Mõnede Riigikogus esindatud erakondade soovitus tõsta tulumaksumäär aastast 2015 tagasi 21 protsendile kahandaks meie konkurentsieelist tuntavalt.

Lõunanaabrite sotsiaalmaksu lae taaskehtestamise otsus võib olla teadlik jätk poliitikatele, et meelitada Lätti valdusühinguid. Valdusfirmade puhul on reeglina tegemist kõrgepalgaliste töökohtadega, lisaks lisavad need nõudlust advokaadi ja audiitorteenuste pakkumisega tegelevatele firmadele ning  kõikvõimalikele tugiteenustele kuni hotellideni ja restoranideni välja. Läti plussiks on meiega võrreldes ka paremad ühendused Euroopa pealinnadega.  Meiega võrreldes on Lätis veidi kõrgem üldine sotsiaalmaksu määr ja käibemaksumäär.

Lisaks maksusüsteemile on kindlasti ka muid argumente, miks valik ühe või teise riigi kasuks teha. Aga igal juhul on Lätil omad konkurentsieeliseid, et saada riiki juurde investeeringuid ja töökohti. On samuti teada, et Läti alandab üksikisiku tulumaksu tänavuselt 22%lt 20%le 2015 aastaks. Lätlased soovivad tõsta ka tulumaksuvaba miinimumi.

Riia pildid 011

Läti üldine maksukoormus on olnud üks EL madalamaid. Naaberriikide maksupoliitiliste arengute osas tuleb silmas pidada ka seda, et alates 2014 aastast alandasid Rootsi ja Soome ettevõtte tulumaksumäära koguni 4 protsendipunkti võrra. Nii et naaberriikide sammud peaksid ka meid mõtlema panema ja veel parem kui paneksid meid reaalseid samme astuma.