Riigi rahanduse juhtimine on valedes kätes

R

Eelmisest aastast alates hakkas kehtima uus, varasemast keerulisem ja mitmes aspektis ebaõnnestunud tulumaksusüsteem. Maksuvaba tulu määr pandi sõltuma maksumaksja aastatulust. Uus maksusüsteem pidavat olema õiglasem kui varem kehtinud ühetaoline maksuvaba tulu. Paraku just ebaõigluse tekitamine on uue maksusüsteemi suurim puudus. Aastaga on välja tulnud liiga palju vigu ja liiga palju näiteid ebaõiglusest.

Püüdes aru saada ja mõista uue maksusüsteemi olemust, siis on selle põhisisuks edasipüüdlikkuse ja varasemast suuremate tulude teenimise kõrgem maksustamine. Alates 1200 euro suurusest kuusissetulekust hakkab maksuvaba tulu järsult vähenema. Tuluvahemikus 1200 – 2100 eurot kuus tekib anomaalia ja tegelik maksukoormus kerkib 31 protsendini. Seega keskmise tulu ja selle lähedase tulu saajad said saajad said suurima maksukoormuse osaliseks.

Töötavad pensionärid kaotasid rohkem kui teised maksumaksjad

Kõige rohkem aga kaotasid uuest maksusüsteemist töötavad pensionärid. Kui minister kaotab maksureformiga oma kuusissetulekult 36 eurot, siis töötava pensionäri kaotus on kuni 83 eurot kuus. Eesti pensionäride vaesusrisk on Euroopa Liidu kõrgeim, selgus hiljutisest uuringust. Kui tervis lubab siis paljud pensioniealised jätkavad panustamist tööjõuturul. Kas see on õiglane, et töötav pensionär peab olema solidaarsem kui kõrgepalgaline riigiametnik?

Varem keskmiselt vanaduspensionilt tulumaksu ei võetud. Nüüd on aga nii, et  teatud tulupiirist alates maksustatakse kogu pension ja muud tulud alates esimesest eurost tulumaksuga.

Hinnatõusud võtavad tagasi lubatud maksuvõidu

Eesti on pikalt püsinud euroala kiireima hinnakasvuga riikide edetabeli absoluutses tipus. Kahe viimasel aasta jooksul oleme näinud ka seda, et Eesti hinnakasv on olnud mõnel kuul ka kaks korda kiirem kui euroalal keskmiselt. Eelmisel aastal kasvasid hinnad Eestis kolm korda kiiremini kui Soomes. Eesti tarbijale on Lätist saanud turvasadam, kust saab mitte ainult odavamaid aktsiisikaupu, aga ka odavamaid ehitusmaterjale, tarbekaupu ja isegi küttepuid.

Kuna hinnakasvu veavad suuresti energiahinnad, siis mõjutavad globaalsed hinnatõusud samamoodi ka teisi riike. Eesti positsioon euroala hinnatõusu edetabelis on aga vääramatu. Valitsuse eelarve- ja maksupoliitikal on selle positsiooni saavutamisel piisavalt suur roll. Eesti Panga hinnangul on aastasest inflatsioonist ligi viiendiku andnud erinevad maksutõusud.

Riigi reservid vähenevad

Riigil on kaks põhilist reservi – stabiliseerimisreserv ja likviidsusreserv. Likviidusreservi on erinevad valitsemissektori üksused hoiustanud 1,3 miljardit eurot, suurimad hoiustajad on haigekassa ja töötukassa. Reservis oli aga eelmise aasta lõpu seisuga finantsvara alles vaid 647 miljonit eurot. Seega pool haigekassa ja töötukassa reservidest on ära kulunud riigi jooksvateks kuludeks. Rahandusministeeriumi ametlikud prognoosid ütlevad, et ka tänavu voolab raha likviidsusreservist välja rohkem kui sisse tuleb.

Tulude üldise hea laekumise taustal näeme aga aktsiisitulude erakordselt kehva laekumist. Maksutulude sõidutamine Läti riigi eelarvesse ja soomlaste ostude vähenemine põhjapiiril annab tunda ka riigikassas. See, milleni valed maksupoliitilised otsused ja lõtv eelarvepoliitika viinud on, kajastub ka riigi rahakotis. Tulemuseks on olukord, et kingime maksutulu Läti riigile ja samal ajal tühjendame oma väheseid allesjäänud reserve.

Rahandusministeeriumi analüüs näitab, kuidas lausa peaministri tasemel käis maksureformi tulemuste valedega ilustamine

Siin on rahandusministeeriumi andmed maksuvaba tulu reformi esialgsetest tulemustest. Siinkohal tasub tähele panna, et selle analüüsi avaldas rahandusministeerium alles peale ametlikku teabenõude esitamist. Aga see selleks.

Rahanduministeeriumi andmed lükkavad ümber peaminister Jüri Ratase varasemad väited sellest, et maksureformist võitis 86% kõigist töötajatest ja 80% kõigist Eesti inimestest.

Ma ise pakkusin suvel maksuameti tuludeklaratsioonide koondit analüüsides, et nn võitjaid ei saa olla rohkem kui 75%. Nüüd selgub, et võitjaid on jäänud hulga vähemaks, neid saab olla mitte rohkem kui 64% kõigist töötajatest. Asi on ilmselt selles, et suvine tuludeklaratsioonide koond kajastas 2017. aasta tulusid, siis on aga 2018. aasta väljamaksete koondi andmed. Siin aga pole kõiki tululiike, vaid ainult tööandja väljamaksed. Aga igal juhul jääb nn võitjaid igal aastal vähemaks, sest inimeste palgad ja tulud praegustel majanduslikult headel aegadel kasvavad kiiresti.

Rahandusministeeriumi andmetest selgub, et peaminister Ratas luges maksureformist võitjate hulka ka need 22% kõigist töötajatest, kelle netosissetulek jäi samasuguseks nagu vana maksusüsteemi puhul. See on väga suur hulk maksumaksjatest ja kuna neil netosissetulek jäi samaks, siis nad ei saanud ka midagi maksumuudatustest võita. Pigem said keerulisema maksusüsteemi, maksuhalduri arusamatud meeldetuletused, pidid hakkama oma aastatulu prognoosima ja saavad alles aasta möödudes teada, kui suureks neil tegelikult maksuvaba tulu kujunes.

MEMORANDUM VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE

13. septembri 2018. a valitsuskabineti nõupidamisele

rahandusminister Toomas Tõniste

13. september 2018

Maksuvaba tulu reformi esialgsetest tulemustest ja teavitustegevusest

1. Maksuvaba tulu reformi esialgsed tulemused ……………………………. 1.1. Tulumaksu oodatust rohkem ja vähem maksjad

1.2 Sotsiaalkindlustusameti tegevused pensionäride teavitamisel ……

1. MAKSUVABA TULU REFORMI ESIALGSED TULEMUSED 1.1. Tulumaksu oodatust rohkem ja vähem maksjad

Käesolevas dokumendis on toodud maksuvaba tulu kasutamise andmed 2018. aasta esimese seitsme kuu kokkuvõttes. Lõplikud maksuvaba tulu reformi esimese aasta mõjud selguvad 2019. aasta kevadel pärast tuludeklaratsioonide esitamist.

Seitsme kuu kogutulusid vaadates on inimesed ca 66 mln eurot tulumaksu rohkem maksnud, sh oodatust rohkem 74 mln ja oodatust vähem 8 mln (vt joonis 1). Oodatust rohkem on tasunud eelkõige ca 382 000 mittepensionäri 69 mln ulatuses. Pensionärid on maksuvaba tulu kasutanud ootuspärasemalt, oodatust rohkem on tulumaksu tasutud 5 mln ja oodatust vähem 3 mln. Avalduste mõju on hinnatud 2018. aasta esimese seitsme kuu andmete põhjal, mida võivad aastalõpu preemiad, dividendid ja vara müügist saadud tulu oluliselt vähendada. Pärast 2018. aasta tuludeklaratsioonide esitamist selguvad lõplikud tulud ja rohkem makstud tulumaks tagastatakse 2019. aasta kevadel.

Ootuspäraselt on tulumaksu tasunud ca 429 000 inimest, neist ca 196 000 on pensionärid. Oodatust rohkem on tulumaksu maksnud ca 469 000 inimest, nendest ca 87 000 pensionäri. Kuni 149 eurot on oodatust rohkem tasunud neist 40% ehk 186 000 inimest. Oodatust vähem on tulumaksu maksnud ca 59 000 inimest, neist ca 14 000 pensionäri (vt joonis 2). Kuni 149 eurot on oodatust vähem tasunud neist 69% ehk ca 41 000 inimest.

Maksu- ja Tolliameti valimist ja teavitamisest

MTA arvestas tulude hulka tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide (TSD) lisa 1 tululiigid (v.a 14 ja 36) ning dividenditulud (INF1). Pensionäride väljavõttes on isikud sünniaastaga 1955 ja varem, kellele on pensioni väljamakseid teinud Sotsiaalkindlustusamet (SKA). MTA võttis valimisse kõik isikud, kelle 2018. aasta seitsme kuu tulu kokku oli vähemalt 50 eurot. Lisaks sai ootuspärasuse hindamises ka piiri laiendatud. Ehk siis ootuspärane ei ole mitte ainult see, kui tulumaks on tasutud võrreldes ootusepärase tulumaksu tasumisega täpselt, vaid vahe võib olla +/- 5 eurot. Näiteks kui isik pidi tasuma tulumaksu 100 eurot, aga tasus 97 eurot, siis loeti see ootuspäraseks.

MTA saadab teavitusi maksuvaba tulu kasutamise kohta neile, kes on suuremat maksuvabastust kasutanud kui nende kogutulud seda lubaks. Pensionäridel on õigus maksuvaba tulu mitmest kohast maha arvata ja pensionäride teavitamisega tegeleb lisaks MTAle peamiselt SKA (vt järgmine alapunkt).

Kõik Tööealised, v.a vanaduspensionärid Vanadus- pensionärid sh töötavad sh mittetöötavad
Maksavad tulumaksu vähem 64 68 55 62 54
Maksavad tulumaksu rohkem 14 17 7 36 1
Netosissetulek ei muutunud 22 15 38 2 45

3

1.2. Sotsiaalkindlustusameti tegevused pensionäride teavitamisel

2017. aasta teavitustegevused (periood 30.11 – 07.12.2017)

Teavituse otsepostitusega sai 208 048 inimest, neist 161 982 e-postile ja 46 066 tavapostiga. Teavitust ei saanud 147 573 inimest. Sihtgrupid olid järgmised:

  1. 1)  Pensionär, kelle pension on alla 1200 või 1201-2099 eurot, töötasu 2017. aastal ei ole ja kellel maksuvabastust ei ole (kokku 22 206 inimest), 15 181 neist sai kirja e-postile, 7 025 tavapostiga, sõnumiga, et neile lisatakse maksuvabastus automaatselt.
  2. 2)  Pensionär, kelle pension on alla 1200 või 1201-2099 eurot, töötasu 2017. aastal ei ole ja kellel on maksuvabastus (kokku 84 638 inimest), said kirja e-postile, et maksuvabastus lisatakse automaatselt olemasoleva avalduse alusel. NB! 147 573 inimest on samas grupis, kellel on kõik korras ja pole e-posti – teavitust ei saadetud vaid neile olid suunatud teavitused meedias.
  3. 3)  Pensionär, kelle pension on alla 1200 või 1201-2099 eurot, töötasu on ja kellel on maksuvabastus (kokku 30 231 inimest), kellest 16 845 said kirja e-postile, 13 386 tavapostiga, neid informeeriti, et maksuvabastust rakendatakse maksimaalses lubatud määras.
  4. 4)  Pensionär, kelle pension on alla 1200 või 1201-2099 eurot, töötasu on ja kellel maksuvabastust ei ole (kokku 70 803 inimest), kellest 45 176 said kirja e-postile, 25 627 tavapostiga, neid informeeriti, et maksuvabastust ei rakendata ja pension on esimesest eurost maksustatud.
  5. 5)  Pensionär, kelle pension on 2100 eurot või suurem (170 inimest), kellest 142 said kirja e-postile, 28 tavapostiga, teavitati, et maksuvabastust ei saa arvestada ja pension on esimesest eurost maksustatud.

2018. aasta teavitustegevused

Sihtgruppe oli 2018. aastal kolm:

  1. 1)  Pensionärid, kes ei kasutanud aastatel 2015/2016 pensionilt maksuvabastust ja kes ei ole esitanud tuludeklaratsiooni – neid teavitati koos Maksu- ja Tolliametiga, ühekordse tegevusena. Esialgne maksimaalne prognoos oli 8000 inimest ja tagastamisele kuulub 7 miljonit eurot. Lõplikult tuli teavitada 4300 inimest. SKA teavitada jäi 1400 inimest, kellest 1200 pensionäri said kirja posti teel. 200 pensionäril ei olnud kehtivat elukohta – teavitati telefoni, e-posti või viimati teada oleva elukoha kohaliku omavalitsuse kaudu. 60 pensionärile ei olnud võimalik teadet edasi anda. Tulemus: 2015. aasta eest esitati 3000 tuludeklaratsiooni ja tagastati 0,62 miljonit eurot. 2016. aasta eest esitati 4800 tuludeklaratsiooni, tagastati 1,1 miljonit eurot. 2017. aasta deklaratsioonide osas inimesed veel pöörduvad MTA poole, seega lõplikku tulemust veel ei ole.
  2. 2)  Pensionärid, kes lõpetavad töötamise ja kes ei kasuta tulumaksuvabastust pensionilt maksimaalses lubatud määras – teavitamine on igakuine. SKA on teavitanud 5000 pensionäri, sh telefoni teel 60% ja e-postiga 40%. Püsivalt ei saa ühendust 5% pensionäridega. Tulemus: Kevadel soovis kasutada maksuvaba tulu pensionitelt 30%, suvel lõpul vaid 10% pensionäridest. Teistel juhtudel pensionär soovis, kas: jätkata töötamist, sai Töötukassast töötuskindlustus- või koondamishüvitist, sai tulu mõnest teisest allikast või soovis saada tulumaksu tagasi järgmisel aastal.
  3. 3)  Pensionärid, kellele SKA viib pensioni koju ja kellel tekib oht tulumaksu enammakseks. Koju viiakse pensioni igakuiselt ligi 10 000 inimesele. Märtsist juulini laekus tagasi kokku 376 inimese pension. Varasematel aastatel maksti pensioni sellisel juhul välja järgmise kuul, kuid 2018. aastal tekkis olukord, kus saades korraga kahe kuu pensioni, tuleb maksta ka rohkem

4

tulumaksu, sest eelmise kuu maksuvabastust kuude lõikes üle kanda ei saa. Sel juhul võetakse inimestega ühendust ja leitakse võimalus, kuidas pension samas kuus välja maksta. Maikuus said kõik pensioni koju saavad inimesed ka infovoldiku muude makseviiside kohta. Eesmärk oli suunata inimesi kasutama pangakontot, et tagada paremad võimalused maksete laekumiseks kiiresti.

ETTEPANEK VALITSUSE OTSUSEKS:

1. Võtta teadmiseks rahandusministri ning Maksu- ja Tolliameti ja Sotsiaalkindlustusameti esindajate ülevaated maksuvaba tulu reformi esialgsetest mõjudest ja Sotsiaalkindlustusameti teavitustegevusest.

KOOSTAJAD:

o Kati Kümnik, hüvitiste osakonna hüvitiste juht, Sotsiaalkindlustusamet (Kati.Kumnik@sotsiaalkindlustusamet.ee, 508 9912);

o Evelyn Liivamägi, maksude osakonna juhataja, Maksu- ja Tolliamet (evelyn.liivamagi@emta.ee, 676 2257);

o Margus Tuvikene, fiskaalpoliitika osakonna analüütik, Rahandusministeerium (margus.tuvikene@fin.ee, 611 3221).

RIIGIKANTSELEI MÄRKMED: REGISTREERITUD RIIGIKANTSELEIS:

(kuupäev, indeks)

ETTEVALMISTAJA RIIGIKANTSELEIS:

(nimi, ametinimetus, telefoninumber)

VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISE KUUPÄEV:

5

LISAD
Lisa 1. Maksuvaba tulu reformi taustamaterjalid

Eelarvekava näitab, et valitsuse tööd on tabanud tööseisak

Soodne majanduskeskkond kasvatab riigieelarve maksutulusid. Eelarve tulude laekumist kindlustab ka kiire hinnatõus, mis paraku tarbijale ei ole nii soodne kui riigikassale. Headel aegadel tuleks raha kõrvale panna ja eelarvepuhvreid luua, sest head ajad majanduses ei kesta igavesti. Valitsuse koostatud eelarvekava peegeldab ootust, et head ajad majanduses jäävadki kestma.

Ajal kui riigikassa maksutuludest lausa üle ääre ajab, näeme erakordselt nigelat aktsiisitulude laekumist. Piirikaubandus on võtnud sedavõrd ulatuslikud mõõtmed, et ka rahandusministeerium  on hakanud aru saama olukorra tõsidusest. Alkoholi piirikaubandus Läti piiril ulatub juba 25 protsendini kogu Eesti turust. Olukord iseenesest lähiaastatel ei lahene ja valitsuse tegevusetus tähendab piirikaubandusega leppimist ka mitmel järgmisel aastal. Rahandusministeeriumi majandusprognoosist nähtub, et alkoholiaktsiisi maksukadu koos sellel lisanduva käibemaksuga on tänavu 89 miljonit eurot, diislikütuse aktsiisikadu koos käibemaksuga 48 miljonit eurot, kahe aktsiisi osas kokku seega 137 miljonit eurot.

Tänavusse riigieelarvesse sisse kirjutatud aktsiisituludest jääb koos käibemaksuga laekumata 216 miljoni eurot. Valitsus tegevus piirdub tegevusetusega, sest muude maksude ülelaekumine katab ära aktsiisitulude alalaekumise.

Kuna riigijuhtimine on pausil, et pole mingit lootust, et piirikaubandusele õnnestub lähiaastatel piir panna. Täitumata jääb ka ootus, et lõpeb töötavate pensionäride kõrgem maksustamine. Sellest, et maksusüsteem muutuks lihtsamaks, arusaadavamaks ja ühetaoliseks, pole praeguse valitsuse puhul samuti mõtet lootagi.

 

Eelarve tasakaalu viimiseks ei piisa 50 miljonist eurost

Majandusprognoosis hindab rahandusministeerium järgmise aasta eelarve struktuurseks miinuseks 0,2% SKPst ja on sellest tulenevalt juba teatanud, et eelarve tasakaalu viimiseks piisab, kui leida 50 miljoni eurot. Euroopa Komisjoni maikuus avaldatud prognoos aga ütleb, et Eesti valitsussektori käesoleva aasta struktuurne defitsiit on 1,3% SKPst ja järgmisel aastal 0,9% SKPst. Ka Eesti eelarvenõukogu on varem öelnud, et struktuurne miinus võib olla suurem kui rahandusministeerium oma arvutustes näitab. Euroopa Liidu eelarvereeglite järgi tuleb lähtuda Euroopa Komisjoni, mitte siseriiklikust hinnangust eelarve tasakaalule. Euroopa Komisjoni uus prognoos pole veel valminud, aga selleks, et eelarve ei osutuks defitsiidis olevaks, oleks vaja leida mitte 50, aga kuni 200 miljonit eurot.

 

Valitsus loeb saavutuseks seda, et suudab jooksvaid laenukohustusi täita

Headel aegadel reservide kogumisest loobumist põhjendab valitsus vajadusega riigi laenukohustusi täita. Olemasoleva laenu teenindamine on tegevus ja kohustus, mida tuleb täita ka siis, kui valitsuses valitseb täielik tööseisak. Laenukohustusi täitis riik ka siis kui me olime viimase kriisi põhjas, mitte majanduskasvu harjal nagu praegu.

Headel aegadel on varem riik maksnud tagasi laenu ja samal ajal kogunud ka reserve. Järgmisel aastal on vaja laenu tagasi maksta 72 miljonit eurot. 2007. aastal näiteks maksime tagasi tänases vääringus 110 miljonit eurot ja kogusime ka reserve. Eelarve maht oli siis poole väiksem kui praegu.

Eelarvekava näitab, et valitsus ei soovi mõelda sellele, et head ajad majanduses paratamatult asenduvad kitsamate aegadega tulevikus. Valitsus ei soovi lahendada ka enda tekitatud probleeme, nagu maksusegadus ja piirikaubandus.

 

 

Ministri nõunik eksitab avalikkust

Riigihalduse ministri nõunik Risto Kask kirjutas Eesti Päevalehes justnagu vaid praeguse valitsuse tegevus on toonud meile positiivse majandusarengu. Lisaks süüdistab samas, et minu varasem kriitika Jüri Ratase majanduspoliitika kohta polevat õige.

Aga kõigepealt seda, et pole ma kuskil öelnud ega kirjutanud, et Eesti majandusel läheks halvasti. Eesti majandusel läheb jätkuvalt hästi ja seda sõltumata praeguse valitsuse vastutustundetust ja pikaajalise kasvu eeldusi maha tampivast poliitikast.

Vaatame kõigepealt seda viidatud Konjunktuuriinstituudi viimast majandusülevaadet. Eksperdid hindavad majanduse hetkeseisu kõrge 95 punkiga, mida on 10 punkti enam kui eelmisel vaatlusel septembris. Edasi lugupeetud nõunik valetab. Sama kõrge oli hinnang majandusolukorrale ka eelmise kiire majanduskasvu  aastatel 2005-2007, ulatudes 2005. aastal 75 punktini ja 97 punktini aastal 2006 ja 68 punktini aastal 2007. Numbrid on mustvalgel kirjas samas ülevaates.  Vaatasin ka, et kust kohast on nõunik saanud aastate 2005-2007 kohta hinnangu 15.9 punkti. Nõunik oli lihtsalt majandusülevaate erinevate tabelite read segi ajanud.

Teiseks, praegune majandusedu tugineb suuresti Euroopa Liidu majanduses toimunud positiivsetele arengutele, võimalike riskide mitte-realiseerumisele ja meie peamiste partnerriikide majandusolukorra paranemisele. Edasi on samas ülevaates mustvalgel kirjas, et võrdlus euroalaga näitab, et Eestil on majandusprobleemid keskmiselt 10 punkti raskemad. Üksikutest valdkondadest torkavad eriti silma vähene innovatsioon, rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus ja vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhetes. Just nii on seal kirjas. Aga et ministri nõunikuhakatis avalikkust teadlikult eksitab, on muidugi lubamatu. 

Aga veel.
Lõppeval nädalal avaldatud tööandjate majandusspidomeeter näitab, et negatiivse meeleolu kasv on praegu ettevõtjate seas üldine. 518 küsitlusele vastanud ettevõtjast vaid 11 vastasid, et nende arvates on praeguse valitsuse tegevus avaldanud Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimele positiivset mõju. Majandusspidomeetri ajaloos pole nii suurt negatiivset suhtujate osakaalu olnudki. 


Seega kokkuvõtlikult – majandustsükli mõttes oleme praegu tõusuharjal ja sinna oleme jõudnud hoolimata praeguse valitsuse tegevusest. Ratase valitsuse poolt ellu viidav pikaajalise kasvu eeldusi maha tampiv poliitika ilmneb selgelt ettevõtjate ülekaalukalt negatiivsest hinnangust valitsuse tegevusele.

Uues maksusüsteemis tekib teatud tulutasemete juures dividendide topelt maksustamine

Eestis kehtib dividendide maksustamisel põhimõte, et tulumaksu maksmise kohustus on dividende maksval äriühingul. Sellepärast on Eesti äriühingult saadud dividend saaja tulude hulgast välistatud. Üksikisik Eesti äriühingult saadud dividendi ei deklareeri ja mingit maksukohustust dividendi saamisega seoses temal ei teki.

Uuest aastast see enam nii ei ole. Praegune koalitsioon leiab, et dividend kui mittetöine tulu, tuleb uues tagurpidi astmetega maksusüsteemis lugeda aastatulu hulka. Uus poliitika ei soosi lisasissetulekuid ja ettevõtlikkust ning kohtleb ebaõiglaselt dividenditulu saajaid.

Maksuvaba miinimum arvutatakse uue korra järgi aastatulu alusel. Ka saadud dividend hakkab määrama üksikisiku maksukohustuse suurust. Seni Eesti äriühingult saadud dividend üksikisiku maksukohustust ei mõjutanud.

Veel on ametlikes infokanalites selgitatud, et sama põhimõte kehtivat ka teiste maksustavate tulude puhul. Et need lähevad ka inimese sissetulekuna aastatulu arvestusse ja mõjutavad seeläbi maksuvaba tulu suurust. Selliseks näiteks on üüritulu, kasu vara võõrandamisest ja muud tulud. Aga siin tuleb kohe täpsustada, et nendelt tuludelt maksavad üksikisikud tulumaksu, need arvestatakse ka praegu aastatulu hulka ja tuleb tuludeklaratsioonis deklareerida. Eesti äriühingutelt saadud dividendidelt aga üksikisik tulumaksu ei maksa, tuludeklaratsioonis deklareerima ei pea ja praegu aastatulu hulka ei arvata.

Eelnevat saab selgitada järgmise näitega:

Maksumaksja saab töötasu 1100 eurot kuus ja kasutab maksuvaba tulu 500 eurot jooksvalt, mis tähendab, et aastas on tema tulu kokku 13 200 eurot ja maksuvaba miinimum 6000 eurot. Tulumaks arvutatakse 7200 eurolt, mis teeb selle suuruseks 1440 eurot. Kui nüüd see maksumaksja saab aasta lõpus näiteks dividendi 12 500 eurot, siis loetakse aastatuluks 25 700 eurot, mis on üle 25 200 euro. Aastatulu puhul üle 25 200 euro pole võimalik maksuvaba tulu kasutada. Seega tuleb tal dividendide tõttu tulumaksu juurde maksta 1200 eurot.

Seega kokkuvõtlikult – eelnevas näites tekib täiendav maksukohustus dividenditulu tõttu ja täiendav maksukohustus on otseselt seotud dividenditulu saamisega. Kuna tulumaks dividendilt on dividendi maksva äriühingu poolt juba tasutud, siis on võimalik väita, et uues maksusüsteemis tekib teatud tulutasemete juures dividendide topeltmaksustamine. 

 

Riigi IT ressursi arutu raiskamine jätkub täie hooga

Aastaid tagasi maksuametis töötades osalesin vahetult ühe suurima avaliku sektori töö ümberkorralduse elluviimisel. Selle sisu oli Sotsiaalkindlustusametist sotsiaalmaksu kogumise ja haldamise üleviimine maksuametisse. Samal ajal toimus ka e- maksuameti ülesehitamine, isikustatud sotsiaalmaksu arvestuse sisseviimine ja aluse loomine teise pensionisamba süsteemi käivitamiseks.

Mäletan üsna hästi, et silma jäi asjaolu, kus kahes erinevas asutuses olid väga sarnaste ja kattuvate funktsioonidega IT süsteemid. Mõlema asutuse infosüsteemid töötavad rahvastikuregistri ja ettevõtteregistri andmetel, seal on maksete tegemise funktsioon, samuti avalduste vastuvõtmise ja töötlemise funktsioonid. Kahe riigiasutuse infosüsteemide kattuvusi ja sarnasusi oli üllatavalt palju.

Ühe ja sama maksusumma liigutamiseks on riigil kaks infosüsteemi

Lihtsustatult kogub Maksu- ja Tolliamet ka tänasel päeval sotsiaalmaksu isikustatud kujul, peab maksuarvestust sotsiaalmaksu maksjate ja kindlustatud isikute lõikes ning teostab igakuiselt laekunud maksusummade ülekandmist sotsiaalkindlustusametile ja teise pensionisambasse. Sotsiaalkindlustusamet peab pensionikohustuste ja sotsiaaltoetuste arvestust ning teostab Maksu- ja Tolliametilt igakuiselt laekuvate maksusummade arvel pensionide ja toetuste väljamakseid. Sisuliselt toimub samade maksusummade liigutamine, aga vastupidises suunas. Ka neile, kes pole IT süsteemide arendamisega kokku puutunud, pole ilmselt uudiseks, et igakuine suurte andmemahtude ülekandmine ühest süsteemi teise on täiendav risk ja täiendav ressursikulu.

On muidugi kümneid spetsiifilisi teenused, mis Maksu- ja Tolliameti infosüsteemis puuduvad, nagu näiteks ohvriabi, rehabilitatsiooni ja erihoolekandeteenus, aga põhilises osas on asutuste IT süsteemide funktsionaalne kattuvus väga suur.

Eesti suurusele riigile pole mõtet välja arendada kahte eraldiseisvat ja samas funktsionaalselt kattuvat IT süsteemi. Miks on vaja andmete ülekandmist ühest süsteemist teise, dubleerivaid projektijuhte, süsteemi arhitekte, rakenduste administraatoreid ja arendusmeeskondi kahe asutuse infosüsteemide jaoks, mille põhifunktsioonid pealegi suures osas kattuvad? Arvan, et oskan sellele küsimusele vastata – Eestis on väljakujunenud praktika, et ministeeriumide prioriteedid piirduvad vaid oma valitsemisalaga ja tööprotsesse ei vaadata ministeeriumide üleselt.

Avaliku sektori infosüsteemid on lihtsustatult osa infrastruktuurist, mis toetavad infotehnoloogiliste vahenditega avalike teenuste ja registrite toimimist. Piltlikult öeldes me ju ei ehita mitut ühes suunas kulgevat maanteed erinevatele kasutajatele, vaid ühte teelõiku kasutavad ikka kõik.

Selle asemel, et otsida sünergiat ühtse infosüsteemi arendamise näol, asuti Sotsiaalkindlustusametis aastal 2014 arendama üle seitsme miljoni euro maksvat uut infosüsteemi, aasta hiljem pandi sinna 3,5 miljonit eurot juurde.

Nüüd tunnistatakse arendus läbikukkunuks ja kavandatakse uut megahanget. Aga jälle eraldi vaid Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi tarbeks. Sellel korral luuakse Sotsiaalkindlustusametis IT süsteemide arendamiseks veel ka eraldi asutus nimega tervise ja heaolu infosüsteemide keskus.

Kuhu on jäänud Maksu- ja Tolliameti uue infosüsteemi arendus?

Uue e- maksuameti arendamist hakkas Maksu- ja Tolliamet kavandama juba aastal 2014. Praegune kasutusolev süsteem pärineb aastast 2000, see ongi ajast kui toonane maksuamet sotsiaalkindlustusametilt sotsiaalmaksu haldamise üle võttis. Maksu- ja Tolliamet on ise tunnistanud, et praegune süsteem on tehnoloogiliselt vananenud. Miks senini pole uue e- maksuameti hankest midagi kuulda olnud?

Oskan ka sellele küsimusele vastata – kogu Maksu- ja Tolliameti IT ressurss läheb praeguse koalitsiooni uute maksude ja ulatuslike maksumuudatuste rakendamiseks vajaminevateks kiireloomulisteks arendustöödeks. Järgmisest aastast peab rakenduma tuhandetest astmetest koosnev üksikisiku tulumaksusüsteem, sinna kulub arutu hulk IT ressurssi. Töödega on kiire. Magustatud joogi maksutulu kogu riigieelarve seisukohast on tühine, aga ainuüksi selle maksu rakendamise IT kulu on üle miljoni euro.

Praegu on veel võimalik varasematest vigadest õppida, panna seisma arutu ressursi raiskamine ja valmistada ette hange Sotsiaalkindlustusameti ning Maksu- ja Tolliameti ühise infosüsteemi arendamiseks.

Läti maksureformil on nii plusse kui ka miinuseid

Läti Seim arutab parasjagu ulatusliku maksureformi seaduseelnõusid. Arutelud toimuvad kiirkorras, sest näiteks ettevõtte tulumaksu muudatused kiitis Läti valitsus heaks alles 11. juulil.

Prominentsel kohal reformikavas ongi ettevõtte tulumaksu ümberkujundamine. Printsiibis toimub üleminek teenitud kasumi maksustamiselt jaotatud kasumi maksustamisele. Kõik detailid pole veel selgunud, aga on teada, et uus maksustamiskord on väga sarnane Eesti ettevõtte tulumaksusüsteemile. Ettevõtte tulumaksumäär tõuseb praeguselt 15 protsendilt 20 protsendile.

 

20 protsendine maksumäär pole siiski tänasel päeval enam väga konkurentsivõimeline. Viimastel aastatel on EL liikmesriigid jõuliselt ettevõtte tulumaksumära langetanud, sealjuures 20 protsendi lähedasele tasemele ka Rootsi ja Soome. Madalaimad ettevõtte tulumaksu määrad, 12,5 protsenti on Küprosel ja Iirimaal, Ungari kavatseb maksumäära langetada 9 protsendile.

Kuigi ettevõtte tulumaks tõuseb, siis eelkõige investeerivatele ettevõtetele on uus kord soodsam, sest bilansilist, ehk teenitud kasumit alates järgmisest aastast enam ei maksustata. Teatavasti läks Eesti üle teenitud kasumi maksustamiselt jaotatud kasumi maksustamisele aastal 2000. Ülemineku hetkel erinevalt Lätist tookord Eesti oma tulumaksumäära ei muutnud.

Mõnevõrra üllatuslikud on aga üksikisiku tulumaksumuudatused ja üleminek astmelisele tulumaksule. Senise ühetaolise maksu määr on viimastel aastatel langenud 25 -protsendilt 23 -protsendile. Nüüd asendatakse see 20, 23 ja 31,4 -protsendiliste tulumaksumääradega. Kerkib ka maksuvaba miinimum ja lisandub regressiivne komponent.

Palgaskaala ülemises otsas aga tekib ettevõtte tulumaksu määraga võrreldes tuntav erisus, mis tekitab motivatsiooni näidata palgatulu ettevõtlustuluna. Niinimetatud OÜ-tamine on ka Eestis aktuaalne, ehk olukord kus töösuhe näidatakse teenuse osutamisena äriühingu kaudu. On võimalik, et Läti kavandab selle vastu eraldi meetmeid.

Miinuspoolele läheb kindlasti ka sotsiaalmaksu üheprotsendiline tõus niigi kõrge maksumäära juures. Tööjõumaksude tõstmine ei saa kuidagi kaasa aidata ettevõtete konkurentsivõime tõstmisele. Uus sotsiaalmaksumäär tuleb 35,09 protsenti, mis on Balti riikide kõrgeim.

Teadaolevalt tõuseb ka Läti üldine maksukoormus seniselt 29 protsendi tasemelt SKP suhtes 32 protsendi tasemele. Siiski ka maksureformi tulemusel jääb Läti maksukoormus tunduvalt madalamaks Eesti üldisest maksukoormusest. Ka aktsiisimäärades jääb tuntav erisus Läti kasuks võrreldes Eesti aktsiisimääradega.

Ratase valitsusel läheb hunnik laenuraha ka jooksvate kulude katteks

Riigi värskes eelarvestrateegias on kirjas, et keskvalitsuse negatiivset rahavoogu rahastatakse reservide arvel ning uute laenude võtmiseks tekib riigikassal otsene rahavoogudest lähtuv vajadus 2018. aastal. Kui suur summa laenu võtta ja reserve kulutada tuleb, selle kohta strateegiadokumendis info puudub.

Puudujäägi suurusjärgust annab ülevaate peatükk, kus on kirjeldatud 2018. aasta riigieelarve kulusid. Seal on kirjas, et järgmise aasta tulud kokku on 10,2 miljardit eurot ja kulud kokku 10,6 miljardit eurot. Täpset laenuraha või reservide kaasamise vajadust tulude kulude vahe alati ei näita, sest riigi täiendavat rahavajadust võivad mõjutada ka niinimetatud finantseerimistehingud. Näiteks järgmisel aastal suunatakse 40 miljonit eurot riigile kuuluvale ettevõttele Elering. Kuludes see ei kajastu, küll aga mõjutab riigi rahavoogu.

Täpse laenuvajaduse ja reservidest võetava summa teadasaamiseks tuli teha eraldi päring rahandusministeeriumile. Vastusest selgub, et järgmise aasta eelarve täiendav rahavajadus on 341 miljonit eurot, sellest 137 miljonit eurot kaetakse reservide arvel ja 204 miljonit eurot täiendava laenuga. Finantseerimistehingute mõju ei ole suur, põhiliseks täiendava rahavajaduse põhjustajaks on eelarvepuudujääk. 341 miljonit eurot on väga suur summa, seda on veidi vähem kui on riigil raha stabiliseerimisreservis ja veidi rohkem kui kogu Rail Balticu Eesti poolne omafinantseering.

Siinkohal aga tuleb tähele panna järgmist. Uusi, niinimetatud strateegilisi investeeringuid on Ratase valitsusel järgmisel aastal kavandatud mahus 115 miljonit eurot, ehk vaid kolmandiku ulatuses võlgu või reservidest võetavast rahast. Kommunikatsioonimeistrid rõhutavad, et 2018. aastal jõuavad valitsussektori investeeringud kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Aga riigieelarve kogumaht jõuab samuti kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Riigieelarve kulud kasvavad 900 miljoni euro võrra, sellest valitsussektori investeeringud vaid 160 miljoni euro võrra võrreldes tänavuse aasta eelarvega. Seega investeeringute kasv võrreldes eelarve kulude kasvuga on üsna tagasihoidlik. Laenuraha ja reserve kulub ikka paar korda rohkem kui läheb raha täiendavateks investeeringuteks.

Majanduskasvu edendava meetmena on Ratase valitsus rõhutanud otsust eraldada täiendavalt 6,5 miljonit eurot aastas teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni programmile. See on muidugi märkimisväärne summa 900 miljoni euro suurusest kulude kasvust. Ratase valitsuse jätkab ka suurinvestori toetuse meetmega, sinna eraldatakse koguni 3 (kolm!) miljonit eurot. Majanduse elavdamise jutt on samasugune naljanumber nagu kaks korda tagasi võetud ja vanu sõidukeid soosinud keskkonnalõivuks nimetatud automaks.

Tunduvalt suuremaid summasid nõuab aga strateegiadokumendis sisalduv ametnike palgatõusu plaan. Me saame juba järgmisel aastal ära näha ka selle, kuidas vähemalt osa laenurahast ka ametnike palkade tõstmiseks ja riigiasutustes uute töökohtade loomiseks ära kulub.

 

Valitsusliidul pole ideid tootlikeks investeeringuteks

Ratase valitsus on meile lubanud strateegilisi ja väga olulisi investeeringuid, mis kasvataksid ja edendaksid Eesti majanduskeskkonda. Ükski sent laenurahast või reservidest ei pidavat minema püsikulude või jooksvate kulude katteks.

Siinkohal olgu kõigepealt öeldud, et Eesti majandus ei vaja praegu täiendavat valitsusepoolset kunstlikku stimuleerimist, aga see selleks. Eesti Panga hoiatused, et selline stimuleerimine võib praegu olukorda kehvemaks muuta, Ratase valitsust ei huvita.

Strateegilisi investeeringuid olevat 115 miljonit eurot ja juba järgmisel aastal pidavat eelarves olema enneolematu investeeringute kasv. Teadaolevalt peaks seal olema Tallinna Linnahalli ehitus, riigi elamuehitusprogramm, kaitseotstarbelised kulud, mõned teede investeeringud ja lairiba kulu.

Rahandusministeeriumi värskelt avaldatud majandusprognoos tegelikult mingit tohutut valitsussektori investeeringute kasvu ei näitagi. Investeeringute maht kasvab enam- vähem samas tempos nagu ka tänavuses eelarves, mis oli koostatud eelmise valitsuse poolt. Investeeringute kasv on kooskõlas eelarve mahu üldise kiire kasvuga. Prognoosis on ka selgelt kirjas, et valitsussektori investeeringud kasvavad tänu Euroopa Liidu rahade suuremale kasutamisele ja et järgmistel aastatel jõuab finantsperioodi 2014-2020 rakendamine perioodi kõrgtasemele.

Valitsussektori investeeringute maht on järgmisel aastal 5,8 protsenti SKPst ja seda on kokku 1,368 miljardit eurot. Seejärel hakkab nende osakaal vähenema ja langeb 4,2 protsendi tasemele SKPst aastaks 2021. Tänavu on neid investeeringuid 5,5 protsenti SKPst. Aga veel mõned aastad tagasi, aastal 2012, oli valitsussektori investeeringute maht 6,4 protsenti SKP suhtes. Kuna Euroopa Liidu rahade osakaal on suur, siis riigi investeeringute maht sõltub suuresti Euroopa Liidu rahade kasutamise dünaamikast. Seega mingist tohutust valitsussektori investeeringute mahu kasvust lähiaastatel pole juttugi.

Selgituseks siinkohal veel seda, et valitsusektori investeeringud ligi 1,4 miljardit eurot sisaldavad Euroopa Liidu rahasid, riigieelarvelisi investeeringuid, sotsiaalkindlustusfondide ja kohalike omavalitsuste investeeringuid. Niinimetatud uued, Ratase valitsuse poolt eraldi välja toodud stateegilised investeeringud, mida peaks järgmisel aastal olema 115 miljonit eurot ja paaril järgmisel aastal veel 100 miljonit eurot, on riigieelarve ja riigi investeeringute mahust väga väike osa. Nendega ei saa mitte kuidagi põhjendada ei eelarve defitsiiti viimist ega ka maksukoormuse tõstmist ja uute maksude kehtestamist.

Ratase valitsuse ümmargused ja eksitavad sõnumid tuleb ümber tõlkida vastavalt nende tegelikule sisule. Suure eelarvedefitsiidi, maksukoormuse tõusu ja uute maksude põhjendamine investeeringuvajadusega on eksitav. Tegelik põhjus on suured ja riigile ülejõukäivad uue koalitsiooni tekitatud jooksvad ja järgmiste aastate eelarvetesse kinnistuvad püsikulud. Valitsusliidul pole ideid tegelikeks tootvateks investeeringuteks.

 

 

Uus valitsus tegeleb ümberjagamise, mitte uue väärtuse loomisega

Majandusele uut hoogu lubanud võimuliit soovib muuta riikliku pensioni esimese samba arvestust selliselt, et sissetuleku asemel hakatakse peale üleminekuaega arvestama vaid tööstaaži. Üleminekuaeg on aastatel 2020 kuni 2037. Tasutud sotsiaalmaksust, ehk palga suurusest hakkab tulevikus sõltuma vaid pensioni teine sammas. Hetkel on teise samba osatähtsus veel väike, näiteks 2015 aastal kanti pensionäri pensionikontole teisest sambast keskmiselt vaid 43 eurot kuus. Teise samba osatähtsus ajas küll järk-järgult kasvab. Kuna tulevikus esimese samba osa pensionist ei hakka sõltuma inimese rahalisest panusest, siis selles osas kaob side palga suuruse ja tuleviku pensioni vahel. Muudatus tähendab seda, et madalamapalgaliste rahaline positsioon paraneb ja üle keskmise palga saajate olukord halveneb. Muudatusest endast pensionisambasse raha juurde ei tule, küll aga jagatakse olemasolevat ümber.

 

Üle keskmise palga saajatele on uuelt valitsuselt mitu halba uudist korraga. Kui me lisame siia juba järgmisest aastast kehtima hakkava maksuvaba miinimumi muudatuse mõju, mis samuti ei soodusta suurema lisaväärtuse ja kõrgema palgaga töökohti, siis nende kahe teguri koosmõju on seda tuntavam. Ka maksumuudatuse mõjul keskmisest enam teenivad töötajad kaotavad ja madalamapalgalised võidavad. Aga see ongi uue valitsuse poliitika – viiakse ellu muudatusi, mis uut lisaväärtust juurde ei loo, küll aga jagatakse ümber olemasolevat. 

 

Suurem tööpanus tähendab kõrgemat maksukoormust

 

Külastasime hiljuti tootmisettevõtet, kus toodetakse autoklaase. Tegemist on kõrge automatiseerituse taseme ning väga kalli sisseseade ja arvukatest üksustest koosnevate tootmisliinidega. Kuigi tehnoloogilises protsessis on enamik operatsioone automatiseeritud ja digitaliseeritud, on vaja ka suurel hulgal oskutööjõudu. Need on aastaid väljaõpet saanud kõrge kvalifikatsiooniga töötajad, kes teevad 12 tunnistes vahetustes pingelist, suurt keskendumist ja täpsust nõudvat tööd. Liikumine ühelt palgaastmelt kõrgemale nõuab aastaid pingutust ja kvalifikatsiooni tõstmist, sellele on üles ehitatud ka ettevõtte palgasüsteem. Toodang läheb ekspordiks, lisandväärtuse osa on väga suur ja seetõtttu on võimalik ka töötajatele maksta keskmisest palgast veidi kõrgemat töötasu. Riik oma uue maksupoliitikaga ütleb, et selliseid töökohti tuleb kohelda kõrgema tööjõumaksukoormusega. Nüüd tuleb siia juurde ka pensionimuudatus, mis vähemalt esimese samba osas annab signaali, et nendelt töökohtadelt ühisesse sambasse makstav suurem maksusumma ei tähenda midagi. 

 

Kaotajad on ettevõtted, kus toodetakse kaupu või osutatakse teenuseid, kus tootlikkus ja lisandväärtuse osa on kõrge, samuti on kaotajad nende ettevõtete töötajad, kuna nad teenivad üle keskmist palka.

Eelise saavad lihtsama, odavama ja väiksema tootlikkuse ja lisandväärtusega töökohad.

 

Uus hoog ümbrikupalkadele 

 

Hiljuti oli Riigikogu rahanduskomisjonil kohtumine Maksu- ja Tolliameti esindajatega. Nende sõnum komisjonile oli, et kui käibemaksukahju on kahanemas, siis ümbrikupalgast tingitud kahju suureneb. Kui 2014 aastal oli ümbrikupalga maksmisest tingitud kahju 126 miljonit eurot tasumata tulu- ja sotsiaalmaksuna, siis 2015 aastal oli see number 188 miljonit eurot. Maksuamet prognoosib selle numbri kasvu ka tänavu.

 

Ümbrikupalga maksmise motivaatoriks on ka madalapalgaliste tulumaksutagastus ja järgmisel aastal jõustuvad maksumuudatused.

Kui töötasust näidatakse ainult osa ametlikult ja teine osa makstakse ilma vormistamata (ümbrikupalk), siis riik premeerib sellist tegevust tänavu väikese maksutagastusega. Pensionimuudatus tähendab, et ka tulevane pension sellise tegevuse tagajärjel ei kannata vähemalt esimese samba osas.

 

Ümbrikupalga maksmist on väga raske tõendada, maksuamet on palju panustanud maksumaksja teadlikkuse suurendamisele. Selles on olnud suur osa teavitusel, et ümbrikupalga puhul kannatab ümbrikupalga saaja tulevane pension. Alates 1999 aastast kui isikustatud sotsiaalmaksuarvestus ja kindlustuspõhimõte loodi, on inimestele selgitatud, et pensioni suurus tulevikus hakkab sõltuma tasutud sotsiaalmaksust. Võimuliidu plaan viib meid tagasi sinna, kus me olime enne 1999 aastat.