Eelarvekava näitab, et valitsuse tööd on tabanud tööseisak

Soodne majanduskeskkond kasvatab riigieelarve maksutulusid. Eelarve tulude laekumist kindlustab ka kiire hinnatõus, mis paraku tarbijale ei ole nii soodne kui riigikassale. Headel aegadel tuleks raha kõrvale panna ja eelarvepuhvreid luua, sest head ajad majanduses ei kesta igavesti. Valitsuse koostatud eelarvekava peegeldab ootust, et head ajad majanduses jäävadki kestma.

Ajal kui riigikassa maksutuludest lausa üle ääre ajab, näeme erakordselt nigelat aktsiisitulude laekumist. Piirikaubandus on võtnud sedavõrd ulatuslikud mõõtmed, et ka rahandusministeerium  on hakanud aru saama olukorra tõsidusest. Alkoholi piirikaubandus Läti piiril ulatub juba 25 protsendini kogu Eesti turust. Olukord iseenesest lähiaastatel ei lahene ja valitsuse tegevusetus tähendab piirikaubandusega leppimist ka mitmel järgmisel aastal. Rahandusministeeriumi majandusprognoosist nähtub, et alkoholiaktsiisi maksukadu koos sellel lisanduva käibemaksuga on tänavu 89 miljonit eurot, diislikütuse aktsiisikadu koos käibemaksuga 48 miljonit eurot, kahe aktsiisi osas kokku seega 137 miljonit eurot.

Tänavusse riigieelarvesse sisse kirjutatud aktsiisituludest jääb koos käibemaksuga laekumata 216 miljoni eurot. Valitsus tegevus piirdub tegevusetusega, sest muude maksude ülelaekumine katab ära aktsiisitulude alalaekumise.

Kuna riigijuhtimine on pausil, et pole mingit lootust, et piirikaubandusele õnnestub lähiaastatel piir panna. Täitumata jääb ka ootus, et lõpeb töötavate pensionäride kõrgem maksustamine. Sellest, et maksusüsteem muutuks lihtsamaks, arusaadavamaks ja ühetaoliseks, pole praeguse valitsuse puhul samuti mõtet lootagi.

 

Eelarve tasakaalu viimiseks ei piisa 50 miljonist eurost

Majandusprognoosis hindab rahandusministeerium järgmise aasta eelarve struktuurseks miinuseks 0,2% SKPst ja on sellest tulenevalt juba teatanud, et eelarve tasakaalu viimiseks piisab, kui leida 50 miljoni eurot. Euroopa Komisjoni maikuus avaldatud prognoos aga ütleb, et Eesti valitsussektori käesoleva aasta struktuurne defitsiit on 1,3% SKPst ja järgmisel aastal 0,9% SKPst. Ka Eesti eelarvenõukogu on varem öelnud, et struktuurne miinus võib olla suurem kui rahandusministeerium oma arvutustes näitab. Euroopa Liidu eelarvereeglite järgi tuleb lähtuda Euroopa Komisjoni, mitte siseriiklikust hinnangust eelarve tasakaalule. Euroopa Komisjoni uus prognoos pole veel valminud, aga selleks, et eelarve ei osutuks defitsiidis olevaks, oleks vaja leida mitte 50, aga kuni 200 miljonit eurot.

 

Valitsus loeb saavutuseks seda, et suudab jooksvaid laenukohustusi täita

Headel aegadel reservide kogumisest loobumist põhjendab valitsus vajadusega riigi laenukohustusi täita. Olemasoleva laenu teenindamine on tegevus ja kohustus, mida tuleb täita ka siis, kui valitsuses valitseb täielik tööseisak. Laenukohustusi täitis riik ka siis kui me olime viimase kriisi põhjas, mitte majanduskasvu harjal nagu praegu.

Headel aegadel on varem riik maksnud tagasi laenu ja samal ajal kogunud ka reserve. Järgmisel aastal on vaja laenu tagasi maksta 72 miljonit eurot. 2007. aastal näiteks maksime tagasi tänases vääringus 110 miljonit eurot ja kogusime ka reserve. Eelarve maht oli siis poole väiksem kui praegu.

Eelarvekava näitab, et valitsus ei soovi mõelda sellele, et head ajad majanduses paratamatult asenduvad kitsamate aegadega tulevikus. Valitsus ei soovi lahendada ka enda tekitatud probleeme, nagu maksusegadus ja piirikaubandus.

 

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.