Majanduse edendamiseks on sobivad vahendid olemas

Kolleeg Eiki Nestor on öelnud, et uut koalitsiooni moodustava kahe erakonna lepe oleks võimalik tagada ühe suure maksuotsusega. Järgmisest aastast alaneva tulumaksumäära tagasitõstmine tooks eelarvesse 80 miljonit eurot ja aitaks lahendada keerukat katteallikate leidmise küsimust.

Valimislubadused ja programmilised eelistused maksupoliitilistes küsimustes on erakondadel erinevad, aga siinkohal tuleb küsida kui palju meil tegelikult on valikuruumi. Riigid on omavahel konkurentsis töökohtade ja investeeringute pärast ning maksupoliitilised valikud on selles meetmete arsenalis, mille abil  riigi konkurentsivõimet kas tõsta või vähendada, väljapaistval kohal.

Olen üsna kindel, et meie põhjanaabri Soome otsus langetada alates käesolevast aastast ettevõtte tulumaksumäära seniselt 24,5 protsendilt 20 protsendile, oli tehtud just riigi majanduse viimastel aastatel kahanenud konkurentsivõimet silmas pidades. Ametlikus teadaandes põhjendas Soome valitsus seda sammu vajadusega tugevdada majanduse kasvupotentsiaali ja kasvatada investeeringuid, samuti eesmärgiga edendada uute töökohtade loomist.

Euroala võlakriisi lahendamisel on meid ümbritsev majanduskeskkond kiiresti muutunud või muutumas, kuna riigid on hakanud või on sunnitud hakkama varasemast rohkem tähelepanu pöörama konkurentsivõime küsimusele. Võlakriisi lahendamisel on saavutatud habras tasakaal, samas riskid ei ole veel maandatud.

Maksumäära tuntava vähendamise otsus tuli Soomel teha olukorras, kus riigi eelarvepuudujääk näiteks eelmisel aastal kasvas 4,3 miljardilt eurolt 4,6 miljardile eurole. Tegelikult peaks küsima, et kas naaberriik ei ole selle otsusega hiljaks jäänud.

Meie rahandus on paremas seisus ja tegutsemisruumi on sellest tulenevalt rohkem. Otsuse langetada tulumaksumäära alates 2015 aastast 20 protsendile tegime juba 2011 aastal vastu võetud tulumaksuseaduse muudatusega.

Eesti ja Soome tulumaksusüsteemi ning maksumäärasid üks üheselt võrrelda muidugi ei saa. Ettevõtte tulumaksu puhul maksustatakse meil teenitud kasumi asemel jaotatud kasum. Sellest tulenevalt on lisaks maksumäärale meil eeliseks ka ettevõtjasõbralik maksusüsteem. Tuleb aga arvestada sellega, et kui investor teeb riiki investeeringu, siis vaatab ta äritsüklit tervikuna, ehk alates investeeringu tegemisest kuni kasumi väljavõtmiseni välja. Meie praegune dividendide  tulumaksumäär 21 protsenti dividendide brutosummalt ei ole meie konkurentsieelis. Näiteks Lätis on dividendide maksumäär 15 protsenti. Meie üldine tulumaksumäära alanemine 20 protsendile on kooskõlas ka globaalse majanduskeskkonna  maksupoliitiliste arengutega, sest valdavalt on riigid suurendanud tarbimismaksude osakaalu oma maksutulude struktuuris, andes ruumi otseste maksude alanemisele.

Eelnevat kokku võttes on tulumaksu langetamine 20-le protsendile kindlasti põhjendatud.  Lähtudes kriitilisest vajadusest langetada tööjõu üldist maksukoormust, on kokku lepitud ka tulumaksuvaba miinimumi tõstmises ning töötuskindlustusmaksemäära langetamise küsimuses.

Sarnaselt Soomele oleme ka meie panustanud varasematele edulugudele. Konkurentsivõime on aga suhteline. Kui meid ümbritsev keskkond muutub ja me ise samal ajal ei lähe edasi uuendustega, tähendab see seniste eeliste mõju taandumist.

Maksumäära tõstmine tundub käepärase vahendina lisatulude leidmisel. Me lahendame ära hetke probleemi, aga majanduse pikaajalist käekäiku silmas pidades  pole see õige tee.

Euroopa Liit peab kiirendama reforme

Brüsselis oli sellel nädalal Euroopa parlamentaarse nädala nimeline üritus. Selle raames toimunud majandusjuhtimise konverentsil oli võimalus üles astuda sõnavõtuga, kus ma rõhutasin, et EL peab hoidma reformide tempo kiire ja ennetama sellega tulevasi kriise ja majanduste tasakaalustamatusi. Euroopa Liidu riikide eelarvete koordinatsiooni tugevdamine ning sammud finantssektori usaldusväärsuse ja tugevuse taastamiseks on hakanud tulemusi andma.  Euroopa Liidu majanduse väljavaated on muu maailmaga võrreldes muutunud positiivsemaks. Majanduspoliitika koordineerimist tuleks veelgi suurendada, toetades reformide läbiviimist majandus- ja rahaliidu jaoks võtmetähtsusega valdkondades. Sobilikeks instrumentideks oleksid reformilepingud. Reformilepingud tuleks sobitada Euroopa poolaasta protsessi ja EL liikmesriikidega sõlmitavad individuaalsed lepingud reformide elluviimiseks peaksid olema seostatud makromajanduslike tasakaalustamatuste lahendamise protseduuriga. Kesksel kohal oleksid siin tööturuga soetud reformid, üldise konkurentsivõime kasvatamisele suunatud meetmed ja haridussüsteemi vastavusse viimine majanduse vajadustele ja ootustele. Tulevikku vaadates ei ole vähetähtis, et ka Euroopa Liidu uus eelarve aastateks 2014-2020 oleks paremini seotud reformide läbiviimise ja majanduskasvu taastamisega. 20.-22. jaanuarini Euroopa Parlamendis toimunud parlamentaarse nädala osavõtjate hulgas olid rahvusparlamentide esindajad ja Euroopa Parlamendi liikmed. Parlamentidevahelise majandusjuhtimise konverentsi eesmärk on arendada parlamentide omavahelist koostööd Euroopa Liidus majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise alal.

Uued eelarvereeglid on suundamuutva tähendusega

Möödunud majandus-, finants- ja võlakriisi õppetunnid on toonud kaasa vajaduse muuta kehtivat reeglistikku. Euroliidu viimasel kolmel aastal kokkulepitud uuendused ja regulatsioonid on pretsedenditud, kokku on lepitud selged eeskirjad liikmesriikide eelarvepoliitikate paremaks koordineerimiseks, korrapärased järelmeetmed ja kiired sanktsioonid eelarvereeglite rikkumise korral. Möödunud kriiside õppetunnid näitasid, et euroala ühe liikmesriigi raskused võivad levida teistesse liikmesriikidesse, mistõttu on vaja rakendada täiendav järelevalve, et tegeleda probleemidega enne kui need muutuvad süsteemseks.

Suundamäärav muutus oli Euroopa Ülemkogu poolt kokkulepitud ja ka meil Riigikogus kinnitatud fiskaallepe, samuti eelarveraamistiku direktiivi kinnitamine. Fiskaallepingust tulenevalt peame ka meie kinnitama tasakaalus eelarve koostamise nõude eelarveseaduses, samuti sätestama valitsusele kohustuse esitada ettepanekud eelarvepositsiooni parandamiseks juhul kui sellest tasakaalunõudest kõrvale kaldutakse. Juhul kui tekib struktuurne puudujääk, tuleb rakendada eelarvepositsiooni parandavad meetmed ja  korrigeerida puudujääk järgmistel aastatel valitsussektori eelarvetes sama suures ulatuses eelarve ülejäägiga.  Fiskaalleping ja sellest tulenevalt ka käesoleva riigieelarve seaduse regulatsioonid on põhilises osas üles ehitatud struktuursele tasakaalule. Aga paralleelselt struktuurse tasakaaluga tuleb jälgida ka nominaalse tasakaalu näitajaid, et saada rahanduse seisust kõikehõlmav ja objektiivne pilt. Struktuurne tasakaal on suuresti hinnanguline, seda on keeruline mõõta, eriti majandustsükli komponenti.

Uue riigieelarve seaduse vastuvõtmine on vundament usaldusväärsema rahanduse suunas liikumisel ja aluse loomine tulevaste kriiside ärahoidmiseks.

Senisest tuntavalt rangemad eelarvereeglid peavad tagama majanduste usaldusväärsuse ja jätkusuutlikkuse ning sellega suurendama euroala tugevust ja stabiilsust tervikuna. Tänaseks kokkulepitud regulatsioonid aitavad liidul väljuda kriisist tugevamana ja kindlustada liikmesriikide jätkuv liikumine usaldusväärse riigirahanduse suunas.  Rakendatud meetmed ja uued eelarvereeglid on juba andnud reaalseid tulemusi – käesoleval aastal langeb prognooside kohaselt valitsussektori eelarvedefitsiit nii euroalal kui ka Euroopa Liidus tervikuna allapoole 3% taset SKP suhtes ja võlakoormus stabiliseerub euroalal tervikuna 96% ja Euroopa Liidus tervikuna 90% tasemel SKP suhtes. Kõrge võlakoormus siiski annab märku sellest, et riskid ei ole maandatud ja paljude riikide rahanduse stabiliseerimisel on veel pikk käia.

Nüüd on kõigi liikmesriikide peamine prioriteet nende regulatsioonide ellurakendamine. Käeoleva riigieelarve seadusega võtamegi üle siseriiklikku õigusesse valitsussektori eelarve tasakaalu reegli ja automaatse korrigeerimismehhanismi.  Täna vastuvõetava seaduse eesmärk on seega säilitada ja kindlustada ka meie majanduse ja rahanduse stabiilsust, et toetada majanduskasvu ja ühiskonna arengut tervikuna.

Euroala seisab nüüd kindlamal alusel. Läheb aga aega, kuni majanduskasvus ja tööhõives avalduvad senini euroala stabiliseerimiseks tehtud jõupingutuste mõju. Usalduse taastumine võtab aega ja isegi kui usaldus on kord taastunud, reageerib reaalmajandus sellele alati ajanihkega.

(sõnavõtt riigieelarve seaduse vastuvõtmisel Riigikogus 19.02.2014)Euroopa Parlamentaalne Nädal 025

Kogu Euroopa Liit soovib parandada käibemaksukogumist

Euroopa Parlamendi parlamentaarse nädala raames toimunud EP majandus-ja rahanduskomisjoni istungil käsitleti sellel nädalal senisest tõhusama käibemaksusüsteemi loomist. Sama teema on ka meil Eestis hetkel aktuaalne. EL käibemaksusüsteemi loomisest on möödunud juba 40 aastat, mis tähendab, et see vajaks kaasajastamist, kuna ei ole vastavuses meie kaasaegse teenuste- ja tehnoloogiapõhise majandusega. EL käibemaksusuregulatsioonid on maha jäänud ka kolmandate riikide maksusüsteemidest ja ei vasta ei internetikaubanduse ega ka digitaalse turu arengutele.

EL liikmesriikidel on probleeme piiriüleste käibemaksupettuste ja nn karusellpettuste tõkestamisega ning suured riskid on teatud kaubagruppide käivete maksustamisega.

Piiriüleste käibemaksupettuste tõkestamiseks peaksid liikmesriigid saama juurdepääsu teiste liikmesriikide maksuandmebaasidele ja tõhustamist vajab tolliinfo automaatne vahetus. Teatud kaubagruppide puhul võib olla otstarbekas pöördmaksustamise rakendamine. Edasi tuleb liikuda ka maksuprotseduuride ja deklareerimise lihtsustamisega ja üleliigse bürokraatia kaotamisega.

Jätkuvalt on teemaks, et tulevane käibemaksusüsteem peaks olema ettevõtjasõbralik ja majanduskasvu soodustav. Liikmesriigid on samuti seisukohal, et maksubaasi laiendamise ja vähendatud käibemaksumäärade piiramise teel saaks suurendada liikmesriikide tulusid ilma käibemaksumäära tõstmata.

Riigid teevad samuti pingutusi, et lõpetada selline olukord, kus kogumata käibemaksu ja pettuste tõttu jääb saamata suures mahus tulusid. Hinnanguliselt on kokkukogumata käibemaksu summa 12%  käibemaksust, mis oleks võimalik koguda.

Viimastel aastatel on Euroopa Liidus otsitud võimalusi, kuidas harmoniseerida liikmesriikide käibemaksusüsteeme, et vähendada käibemaksu tasumisest hoidumist.

Euroopa komisjon on välja töötanud neli võimalikku mudelit käibemaksu kogumise parandamiseks ja lihtsustamiseks uute tehnoloogiate abil.

  1. Esimese mudeli puhul annab klient pangale korralduse maksta kauba ja teenuse eest ning pank jagab makse kaheks makstes kauba ja teenuse eest tarnijale ja käibemaksusumma maksuhaldurile.
  2. Teise mudeli puhul edastatakse kõik arvet käsitlevad andmed reaalajas käibemaksu monitooringu andmebaasi.
  3. Kolmanda mudeli puhul laadib maksukohustuslane tehinguandmed käibemaksu monitooringu andmebaasi, mida ta ise haldab ja millele on maksuhalduri juurdepääs.
  4. Neljas mudel näeb ette, et maksukohustuste täitmise menetlus ja sisekontroll sertifitseeritakse.

Oluline on samuti teada, et OECD on välja töötanud spetsiaalse elektroonilise andmete edastamise formaadi (SAF-T formaat) käibemaksu monitooringu andmebaasi pidamiseks.

EL Liidu liikmesriikidest on standardit SAF-T ettevõtete raamatupidamistarkvarale rakendanud Portugal. Üldiselt peetakse nende praktikat edukaks.

Eestis kavandatav käibemaksu lisa rakendamise kord ei põhine üks üheselt eelnevatel mudelitel ega OECD andmeedastuse formaadil.  Eestis kavandataval korral on sarnasusi eelpoolkirjeldatud teise mudeliga. Erinevus on selles, et mudelis genereeritakse arve  andmed raamatupidamises arve väljastamise hetkel, meil aga peab maksumaksja esitama andmed käibedeklaratsiooni lisana.

Arvete andmete edastamisel raamatupidamisest arve väljastamisel otse käibemaksu andmebaasi aga võimaldaks luua eeltäidetud maksudeklaratsioonid. Müüja väljastatud arve, mille andmed lähevad müüja käibedeklaratsiooni oleksid samas ka ostja ostuarve andmed ostja käibedeklaratsioonis. Maksumaksjal jääb vaid kohustus maksuhalduri poolt koostatud eeltäidetud deklaratsiooni andmed üle kontrollida ja vajadusel täiendada, täpsustada ning deklaratsioon kinnitada. Täpselt selline eeltäidetud deklaratsioonide süsteem on meil olemas üksikisiku tulude deklareerimisel ja see loodi juba üle kümne aasta tagasi.

Maksuhaldur saaks samast andmebaasist kätte arvete andmed, mis on vajalikud käibemaksu kontrollimiseks. Meil kavandatava süsteemi loogika aga seisneb selles, et maksumaksja deklareerib arvete andmed eraldi deklaratsiooni lisana, müüja oma arved deklaratsiooni lisas müügiarvetena ja ostja oma deklaratsiooni lisas ostuarvetena. Maksuamet võrdleb deklareeritud andmeid ja kasutab neid revisjonide läbiviimisel.

Eeltäidetud deklaratsioonide puhul saaks maksuhaldur samuti kõik kontrolliks vajalikud andmed, samas ettevõtjad saaksid aga praeguse halduskoormuse juures olulise eelise eeltäidetud deklaratsioonide näol.

Intressitagastus Kreekale

Järgmise aasta riigieelarve kavas on kulude poolel kuluartikkel mis näeb ette 5,1 miljoni euro suuruse summa suunamise Kreekale. Lühike selgitus ütleb, et tegemist on eurosüsteemi SMP (Securities Market Programme) portfellis 2013. aastal Kreekaga seotud kasumiga võrdne summa.

Selleks, et paremini mõista, millega on tegu, olgu öeldud, et eraldis on seotud euroala võlakriisi lahendamise käigus välja tulnud või esile kerkinud probleemiga.

Võlakriisi lahendamisel sekkusid euroala riigid kahel moel – esimene samm oli stabiilsusmehhanismide (EFSF ja ESM) loomine, millega ka Eesti on liitunud ja sinna omakapitali ja garantiide andmisega panustanud. Teiseks ja mitte vähem mõjusaks meetmeks oli Euroopa Keskpanga otsene sekkumine võlakirjaturule. Põhiliselt aastatel 2011-2012 omandas Euroopa Keskpank sadade miljonite eurode mahus turgude surve alla sattunud euroala riikide võlakirju.

Just eelpoolnimetatud teise meetmega ongi Kreeka rahaeraldis seotud.

Aasta tagasi, 2012. aasta novembris arutas EL rahandusministrite nõukogu Kreeka teise abiprogrammi väljavaateid ja selle käigus tuli ettepanek keskpanga võlakirjaprogrammi raames teenitud kasumit Kreekaga jagada. Kuna keskpank oli sekkunud võlakirjaturule kõige kriitilisematel hetkedel, siis oli keskpangal võimalik kõrge tootlusega võlakirjadelt teenida ka korralikku kasumit.

Kõrge tootlusega võlakirjad on aga seotud ka suurte riskidega, mistõttu kasumi tagastamise otsus oli mõnevõrra üllatav. Arvestades keskpanga konservatiivset hoiakut, oleks võinud eeldada, et see kasum pannakse kõrvale eraldi reservi, millest katta võimalikke tuleviku riske, mis tulenevad suurusjärgus 200 miljoni euro mahus probleemsetesse võlakirjadesse tehtud investeeringust.

Rahandusministrid aga otsustasid teisiti ja kuna tegemist oli Euroopa Keskpanga operatsioonidega, oli teadaolevalt otsustamise juures ka Euroopa Keskpanga president. Kuna keskpank ise rahaeraldist liikmesriigile teha ei saa, siis otsustati kasumieraldis teha järgmise skeemi alusel:

Eurosüsteemi kasum →Eesti Panga kasum→EE riigieelarve→Kreeka

Skeem aga ei realiseerunud selliselt nagu oli kavandatud, sest järjekordsele kasumieraldisele Eesti Pank  Kreekaga seotud kasumit ei lisanud. Kuigi Eesti Pank oli Kreeka võlakirjadelt tulu saanud, otsustas eelmine panganõukogu esimees Jaan Männik teha ettepaneku Kreekale mineva raha võrra mitte suurendada riigieelarve eraldist. Jaan Männik on avalikkusele öelnud, et Eesti Pank ei ole seotud otsusega kreeklastele maksta.

Kulu on aga eelarvekavas sees ja järelikult tuleb see kulu sooritada muude riigieelarve tulude arvel.  See mitte ainult ei näi, aga oleks ka sisuliselt väga kummaline, kui  teha Kreekale riigieelarvest rahaeraldis, mis oleks justnagu saadud tulu tagastamine, samas tulu ise pole aga eelarvesse laekunud. Loomulikult pole see ka maksumaksjate suhtes õiglane. Juhul kui tegemist oleks riikidevahelise kokkuleppe täitmisega, siis tuleks eeldada mingis vormis kirjalikku lepingut või kokkulepet, millest oleks võimalik näha kes on selle pooled ja mida lepingu pooled täpselt kokku leppisid. Riigieelarvet menetleval Riigikogu rahanduskomisjonil sellist lepingut aga pole.

Sellises olukorras oleks õige see kulu eelarvest välja võtta ja peatada selle täitmine vähemalt seniks kuni pole selgunud, kas asjade käik on olnud selline nagu rahandusministrite nõukogu koos Euroopa Keskpangaga kavandas.     Euro