Majanduse edendamiseks on sobivad vahendid olemas

Kolleeg Eiki Nestor on öelnud, et uut koalitsiooni moodustava kahe erakonna lepe oleks võimalik tagada ühe suure maksuotsusega. Järgmisest aastast alaneva tulumaksumäära tagasitõstmine tooks eelarvesse 80 miljonit eurot ja aitaks lahendada keerukat katteallikate leidmise küsimust.

Valimislubadused ja programmilised eelistused maksupoliitilistes küsimustes on erakondadel erinevad, aga siinkohal tuleb küsida kui palju meil tegelikult on valikuruumi. Riigid on omavahel konkurentsis töökohtade ja investeeringute pärast ning maksupoliitilised valikud on selles meetmete arsenalis, mille abil  riigi konkurentsivõimet kas tõsta või vähendada, väljapaistval kohal.

Olen üsna kindel, et meie põhjanaabri Soome otsus langetada alates käesolevast aastast ettevõtte tulumaksumäära seniselt 24,5 protsendilt 20 protsendile, oli tehtud just riigi majanduse viimastel aastatel kahanenud konkurentsivõimet silmas pidades. Ametlikus teadaandes põhjendas Soome valitsus seda sammu vajadusega tugevdada majanduse kasvupotentsiaali ja kasvatada investeeringuid, samuti eesmärgiga edendada uute töökohtade loomist.

Euroala võlakriisi lahendamisel on meid ümbritsev majanduskeskkond kiiresti muutunud või muutumas, kuna riigid on hakanud või on sunnitud hakkama varasemast rohkem tähelepanu pöörama konkurentsivõime küsimusele. Võlakriisi lahendamisel on saavutatud habras tasakaal, samas riskid ei ole veel maandatud.

Maksumäära tuntava vähendamise otsus tuli Soomel teha olukorras, kus riigi eelarvepuudujääk näiteks eelmisel aastal kasvas 4,3 miljardilt eurolt 4,6 miljardile eurole. Tegelikult peaks küsima, et kas naaberriik ei ole selle otsusega hiljaks jäänud.

Meie rahandus on paremas seisus ja tegutsemisruumi on sellest tulenevalt rohkem. Otsuse langetada tulumaksumäära alates 2015 aastast 20 protsendile tegime juba 2011 aastal vastu võetud tulumaksuseaduse muudatusega.

Eesti ja Soome tulumaksusüsteemi ning maksumäärasid üks üheselt võrrelda muidugi ei saa. Ettevõtte tulumaksu puhul maksustatakse meil teenitud kasumi asemel jaotatud kasum. Sellest tulenevalt on lisaks maksumäärale meil eeliseks ka ettevõtjasõbralik maksusüsteem. Tuleb aga arvestada sellega, et kui investor teeb riiki investeeringu, siis vaatab ta äritsüklit tervikuna, ehk alates investeeringu tegemisest kuni kasumi väljavõtmiseni välja. Meie praegune dividendide  tulumaksumäär 21 protsenti dividendide brutosummalt ei ole meie konkurentsieelis. Näiteks Lätis on dividendide maksumäär 15 protsenti. Meie üldine tulumaksumäära alanemine 20 protsendile on kooskõlas ka globaalse majanduskeskkonna  maksupoliitiliste arengutega, sest valdavalt on riigid suurendanud tarbimismaksude osakaalu oma maksutulude struktuuris, andes ruumi otseste maksude alanemisele.

Eelnevat kokku võttes on tulumaksu langetamine 20-le protsendile kindlasti põhjendatud.  Lähtudes kriitilisest vajadusest langetada tööjõu üldist maksukoormust, on kokku lepitud ka tulumaksuvaba miinimumi tõstmises ning töötuskindlustusmaksemäära langetamise küsimuses.

Sarnaselt Soomele oleme ka meie panustanud varasematele edulugudele. Konkurentsivõime on aga suhteline. Kui meid ümbritsev keskkond muutub ja me ise samal ajal ei lähe edasi uuendustega, tähendab see seniste eeliste mõju taandumist.

Maksumäära tõstmine tundub käepärase vahendina lisatulude leidmisel. Me lahendame ära hetke probleemi, aga majanduse pikaajalist käekäiku silmas pidades  pole see õige tee.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga