Intressitagastus Kreekale

Järgmise aasta riigieelarve kavas on kulude poolel kuluartikkel mis näeb ette 5,1 miljoni euro suuruse summa suunamise Kreekale. Lühike selgitus ütleb, et tegemist on eurosüsteemi SMP (Securities Market Programme) portfellis 2013. aastal Kreekaga seotud kasumiga võrdne summa.

Selleks, et paremini mõista, millega on tegu, olgu öeldud, et eraldis on seotud euroala võlakriisi lahendamise käigus välja tulnud või esile kerkinud probleemiga.

Võlakriisi lahendamisel sekkusid euroala riigid kahel moel – esimene samm oli stabiilsusmehhanismide (EFSF ja ESM) loomine, millega ka Eesti on liitunud ja sinna omakapitali ja garantiide andmisega panustanud. Teiseks ja mitte vähem mõjusaks meetmeks oli Euroopa Keskpanga otsene sekkumine võlakirjaturule. Põhiliselt aastatel 2011-2012 omandas Euroopa Keskpank sadade miljonite eurode mahus turgude surve alla sattunud euroala riikide võlakirju.

Just eelpoolnimetatud teise meetmega ongi Kreeka rahaeraldis seotud.

Aasta tagasi, 2012. aasta novembris arutas EL rahandusministrite nõukogu Kreeka teise abiprogrammi väljavaateid ja selle käigus tuli ettepanek keskpanga võlakirjaprogrammi raames teenitud kasumit Kreekaga jagada. Kuna keskpank oli sekkunud võlakirjaturule kõige kriitilisematel hetkedel, siis oli keskpangal võimalik kõrge tootlusega võlakirjadelt teenida ka korralikku kasumit.

Kõrge tootlusega võlakirjad on aga seotud ka suurte riskidega, mistõttu kasumi tagastamise otsus oli mõnevõrra üllatav. Arvestades keskpanga konservatiivset hoiakut, oleks võinud eeldada, et see kasum pannakse kõrvale eraldi reservi, millest katta võimalikke tuleviku riske, mis tulenevad suurusjärgus 200 miljoni euro mahus probleemsetesse võlakirjadesse tehtud investeeringust.

Rahandusministrid aga otsustasid teisiti ja kuna tegemist oli Euroopa Keskpanga operatsioonidega, oli teadaolevalt otsustamise juures ka Euroopa Keskpanga president. Kuna keskpank ise rahaeraldist liikmesriigile teha ei saa, siis otsustati kasumieraldis teha järgmise skeemi alusel:

Eurosüsteemi kasum →Eesti Panga kasum→EE riigieelarve→Kreeka

Skeem aga ei realiseerunud selliselt nagu oli kavandatud, sest järjekordsele kasumieraldisele Eesti Pank  Kreekaga seotud kasumit ei lisanud. Kuigi Eesti Pank oli Kreeka võlakirjadelt tulu saanud, otsustas eelmine panganõukogu esimees Jaan Männik teha ettepaneku Kreekale mineva raha võrra mitte suurendada riigieelarve eraldist. Jaan Männik on avalikkusele öelnud, et Eesti Pank ei ole seotud otsusega kreeklastele maksta.

Kulu on aga eelarvekavas sees ja järelikult tuleb see kulu sooritada muude riigieelarve tulude arvel.  See mitte ainult ei näi, aga oleks ka sisuliselt väga kummaline, kui  teha Kreekale riigieelarvest rahaeraldis, mis oleks justnagu saadud tulu tagastamine, samas tulu ise pole aga eelarvesse laekunud. Loomulikult pole see ka maksumaksjate suhtes õiglane. Juhul kui tegemist oleks riikidevahelise kokkuleppe täitmisega, siis tuleks eeldada mingis vormis kirjalikku lepingut või kokkulepet, millest oleks võimalik näha kes on selle pooled ja mida lepingu pooled täpselt kokku leppisid. Riigieelarvet menetleval Riigikogu rahanduskomisjonil sellist lepingut aga pole.

Sellises olukorras oleks õige see kulu eelarvest välja võtta ja peatada selle täitmine vähemalt seniks kuni pole selgunud, kas asjade käik on olnud selline nagu rahandusministrite nõukogu koos Euroopa Keskpangaga kavandas.     Euro

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga