Majanduskasv tuli sõltumata praeguse valitsuse tegevusest, valitsuse kulutamissoovidele tuleb aga pidurit tõmmata

Ühes muinasjutus oli kord üks kukk, kes keksis ja kires ning kuulutas kogu maailmale, kuidas päike tõuseb hommikul ainult tänu temale, kuna ta nii kenasti kireb ja laulab. Siis aga löödi kukk maha ja keedeti supiks. Päike aga tõuseb endiselt igal hommikul.

Meile on juba teada antud, et Eesti teise kvartali kõiki ootusi ületanud 5,7 protsendiline majanduskasv sündis vaid tänu valitsuse pingutustele majanduse käimalükkamisel. Majandusminister Kadri Simson ei väsi kuulutamast, et eelmise aasta lõpus ametisse asunud valitsuse esmaseks ülesandeks oligi Eesti majanduse taaskäivitamine ja et nüüd on see tänu valitsuse poolt elluviidud poliitikatele juhtunud.

Loomulikult on majandusministri jutt mõeldud nendele, kes asjadest midagi aru ei saa.

Esiteks, majanduskasv hakkas hoogu võtma juba eelmise aasta algul, kui paranema hakkasid olulised majandusnäitajad ja suurenema nõudlus ekspordi sihtriikides.

Teiseks, valitsus saab asju majanduses mõjutada peamiselt maksu- ja eelarvepoliitika kaudu. Praeguse valitsuse maksupoliitilised otsused hakkavad mõju avaldama põhiliselt alles alates järgmisest aastast ja mõju on kahjuks pikemaajalisele majanduskasvule negatiivne. Kasvab maksukoormus ja tulevad uued maksud.

Tänavune riigieelarve, kuhu ajaliselt ka rekordilise kasvuga teine kvartal ajaliselt sisse mahub, on koostatud põhilises osas Reformierakonna juhitud valitsuse poolt. Mõned muudatused praeguselt koalitsioonilt eelarvesse tehti, nagu sotsiaalmaksu langetuse ärajätmine ja aktsiisitõusud, aga need küll kuidagi majandust elavdada ei saa.

Käesoleva aasta avaliku sektori  investeeringud, mille hulgas on ka Haabersti ristmiku ehitus ja Ülemiste trammiliin, on rahastatud samuti eelmise valitsuse poolt koostatud eelarvest. 

Ja kolmandaks, kasvu eelduseks on meie ettevõtjate tulemuslik töö ja seda eelkõige eksporditurgudel ning üldine majanduse hoogustumine ja nõudluse kasv kogu Euroopas.  Pole põhjust valitsussektori kulutusi suurendada, et läbi selle majanduskasvu elavdada.

 

Valitsuse kulutamissoovidele tuleb pidurit tõmmata

 

Mis riigi rahandust puudutab, siis kiirem kasv toob eelarvesse ka rohkem maksutulu. Teisest küljest pole aga enam võimalik rääkida aastaid kuuldud juttu sellest kuidas majandusareng on allapoole potentsiaalset taset. Ehk teisisõnu, seni oli nii, et nn struktuurse eelarvetasakaalu saavutamiseks võis lubada väikest nominaalset defitsiiti. Majandustsükli muutumisel ja üleminekul kasvule muutub olukord vastupidiseks. Struktuurse tasakaalu saavutamiseks on vaja nominaalset ülejääki.

Enne viimast majanduskriisi polnud struktuurse tasakaalu mõistet veel olemaski, aga Eesti riik käitus kriisile eelnenud kiire kasvu aastatel ratsionaalselt ja pani reserve kõrvale. Reservid koguti aastatel 2005-2007 kui peaminister oli Andrus Ansip. Samasugust käitumist tuleks eeldada ka nüüd ja uuendatud eelarvereeglitega ellu kutsutud struktuurse tasakaalu definitsioon seda nõuabki. Ratase valitsus aga alustas eelarvetasakaalu reegli lõdvendamisega ja seda majandustsükli kasvu aastatel. Reservide kogumisest pole Ratase valitsuse puhul vist mõtet rääkidagi. 

 

Reserve on aga Loe edasi Majanduskasv tuli sõltumata praeguse valitsuse tegevusest, valitsuse kulutamissoovidele tuleb aga pidurit tõmmata

Kulukamate valimislubaduste täitmine võimalik vaid IMF`i abiga

Rahandusministeeriumi koostatud valimisprogrammide mõjude analüüs on tänuväärne abimaterjal igale poliitikahuvilisele. Tuginedes  oma varasemale kogemusele ja teades nende arvutuste valmimise n.ö köögipoolt, või kinnitada, et ametnike erapooletuses ja professionaalsuses pole põhjust kahelda. Loomulikult ei meeldi faktilistele andmetele rajatud tervikpilt suurematele lubajatele.

Uudis pole kindlasti see, et suurimate lubajate pakkumised ületavad kordades isegi riigi majanduskasvu tipu võimalusi. Olukorras, kus riigieelarve on tänavu ja jätkuvalt ka järgmisel aastal defitsiidis, tähendab täiendavate kohustuste võtmine defitsiidi suurenemist. Parematel aegadel suure vaevaga kogutud reserve on Eesti riigil hetkel järel suurusjärgus 1,3 mld eurot, millest ei piisa näiteks Keskerakonna valimislubaduste realiseerimisel isegi ühe aasta täiendavalt lisanduvate rahaliste kohustuste katteks.

Ainuüksi ühe kõige kallima programmi realiseerimine suurendaks järgmise aasta prognoositavat riigieelarve struktuurset defitsiiti 0,8 protsendilt tasemele üle 10% SKP suhtes, mis oleks üks eurotsooni suurimaid. Sellise eelarvepositsiooniga ei ole väikeriigil jõukohastel ja mõistlikel tingimustel võimalik rahvusvahelistelt finantsturgudelt laenu saada, isegi kui ta kuulub eurotsooni ja suurt võlakoormat hetkel pole. Defitsiidi järsk suurenemine toob paratamatult kaasa riigireitingute halvenemise ja laenuintresside kasvu ülejõukäivate tasemeteni. Selline väljavaade sunnib paratamatult varem või hiljem pöörduma abipalvega IMF ´i poole.

Kulukate lubaduste andjad on kas teadlikult või suutmatusest kohustusi rahasse arvestada, reaalseid tagajärgi eiranud.

Huvitavam osa minu hinnangul rahandusministeeriumi analüüsis puudutab maksumuudatuste ettepanekuid. Kuluanalüüs tõestab ilmekalt, et jutt  astmelisest tulumaksust kui imerelvast kõikide hädade vastu ja põhilisest katteallikast kallile kuluprogrammile, on väljamõeldis. Sotside astmeline tulumaks annaks esimesel aastal 40 mln eurot ja järgmistel aastatel 55 mln eurot, millest piisab vaid neljandiku ulatuses käibemaksuerisuste sisseviimisel riigieelarvesse tekkiva 218 mln euro suuruse augu katteks. Seega kuludepoolel puudub igasugune katteallikas ja tuludepoolel näidatud maksuallikad ise on miinusmärgiga. Automaksu ja ettevõtete kasumimaksu kehtestamine ei tooks esimesel aastal eelarvesse midagi, järgmistel aastatel 88 mln eurot. Keskerakonna astmeline tulumaks tooks eelarvesse täiendavalt

75 mln eurot aastas, millest ei piisa isegi poole lubatud käibemaksuerisuste siseviimisel tekkiva käibemaksutulude vähenemise katteks. 5 % käibemaksumäära kehtestamine toidukaupadele, kultuuriüritustele, ühistranspordi piletitele, jne., viiks eelarvest 215 mln eurot aastas.

Eesti riigil seisab ees arvukalt väljakutseid ka eurotsoonis olles. Nendest väljakutsetest üks kaalukamaid on  pensionisüsteemi pikaajalise rahastamise jätkusuutlikku tagamine vananeva rahvastiku olukorras. Selle tagamiseks on vaja esimesel võimalusel majandusolukorra paranedes asuda reservide taastamisele, vastupidiselt soovile kulukate lubadustega Eesti riik pankrotiseisu viia.

Kommentaar on avaldatud ka Delfis, 10.02.2011

Intervjuu Aivar Sõerdiga ajakirjas Club One

Meelerahu ja lõõgastus spaast
Club One, nr 1 (2011), Reeli Maasikmäe

Aqua Spa (Tallink Spa & Conference Hotel)Tallink Spa&Conference hotellis on viie basseini ja kuue saunaga suur ja avar spaa. Saunafänn ja Tallinki hotellifirma juhatuse liige Aivar Sõerd peab saunas ja spaas käimist mõnusaimaks stressimaandajaks. “Saun on tervisele kasulik ja parim rohi pingete vastu,” räägib Aivar oma kogemusest.

Tallink Spa&Conference hotelli uksest sisse astudes näeb igaüks läbi klaasseinte ahvatlevat vaatepilti suures aatriumibasseinis mõnulevatest puhkajatest. Lapsed müravad purskkaevu pritsmetes, vanemad inimesed istuvad mullivannides või naudivad veebaaris suurte antiikjumalate silme all karastusjooke.

Soojas 32kraadises spaa-õhus saab lõõgastuda kahes Soome saunas, kolmes aurusaunas ja Türgi hamamis. Pärast sauna saavad julgemad karastada end jahedamas välibasseinis. Soojemaid basseine on viis: aatriumibassein, kaks mullivanni, soolaveega bassein ja lastebassein.

“Hotellide saunad ja basseinid pole kunagi väga ekstreemsed. Need on mõeldud laiale tarbijaskonnale ja erinevale maitsele,” tutvustab Aivar spaa-kompleksi.

Mille järgi on saunad Tallink spaasse valitud?
Saunad on valitud, et vastata väga erinevale maitsele. Ka kõik aurusaunad on erinevad: ühes saunas on lamamistoolid, teine on suurem, kus enda jahutamiseks on suured marmorist veenõud, tagumine saun on sopistustega, kus saab istuda kõrgemale auru juurde. Aurusaunad erinevad ka lõhna ja auru intensiivsuse poolest.
Türgi saunas on kuumad seinad ja suur 40kraadine kivi, kus saab pikutada või istuda, ruumi nurkades on veenõud, kust saab värskendust. Türgi saun hetkel ei tööta täisfunktsionaalsuses, sest Türgi stiilis seljapesijat, nagu oli algusaastal, meil hetkel pole. Klassikalises Türgi saunas käimine on pikk protseduur, kus erinevate seepidega pestakse saunaline kõigepealt puhtaks ja pärast on massaaž.
Pesemisruumis on meie kõige kuumem, 95kraadine Soome saun. Teine, suurem Soome saun on 70-80 kraadi.
Ka Tallink City hotellis on tunni- ja hommikusaun koos mullivanniga ja väga mõnusad ning korralikud saunad ja basseinid on Tallinki laevades.

Kas oskate saunahuvilisi rahvuste järgi võrrelda, kuidas saunas käiakse ja mida eelistatakse?
Eestis on saunaskäimine populaarne, aga soomlased ja venelased on selgelt saunalembesemad. Euroopast tulnud turistid nii väga saunast lugu ei  pea. Olen kaks aastat Soomes elanud ja seal on ka igas korrusmajas saun.

Kuidas võtta spaas käimisest maksimum?
Saunas ja spaas käimiseks peaks mõned tunnid aega varuma. Ideaalne on enne veidi sportida. Üldine soovitus on, et täis kõhuga sauna ei minda. Pigem peaks planeerima söömise pärast sauna. Ka kanget alkoholi ma saunas tarvitada ei soovita. Kuna Tallinki spaa on lõõgastumiskoht, siis ei pane me pahaks, kui juuakse lahjasid alkohoolseid jooke. Lastele on meil smuutid.
Leili tuleks visata, kui kivid on piisavalt kuumad, et vesi aurustuks kiiresti. Kindlasti visata leili kuuma veega sinna, kust kivid on kõige kuumemad. Mõnus leil tuleb, kui visata vett vähehaaval ja lasta kividel enne uue leili viskamist korralikult ära kuivada. Leiliruumist tuleks välja tulla hea enesetundega, mitte istuda laval, kuni vähegi kannatab.

Kui sageli te ise saunas käite?
Käin saunas vähemalt kord nädalas ja vahel ka kodus, kus mul on puuküttega saun. Meeleldi käin ka veekeskustes ujumas. Kui vihtlemisisu tekib, siis lähen üldsauna. Kodus eelistan lihtsalt leili võtta. Alati on mõnus panna leilivee sisse eeterlikku õli, mis peale hea aroomi on hea ka hingamisteedele. Vahel kasepuuga teen käredamat sauna, aga tavaliselt ma sauna üle 90 kraadi ei küta. Käin 2-3 korda leiliruumis ja vahepeal lasen kehal korralikult maha jahtuda. Olen isegi jääaugus end jahutamas käinud, aga hetkel ma Põhjarannikul ühtegi sellist ei tea.

Spa hotelle on palju. Mis on Tallink Spa&Coference hotellis eriline?
Spaa-turism maailmas on tõusev trend ja nagu iga muu hotell proovime ka meie eristuda, et pakkuda kliendile elamust, head teenindust, mitmesuguseid teenuseid, et mitte olla vaid puhkamis- ja ööbimiskoht. Tallink Spa&Coference hotellis on eriline ainuüksi hotelli hoone, sest see on uus ehitis ja projekteeritud spetsiaalselt spaa- ja konverentsihotelliks. See on väga luksuslik, hea arhitektuuri ja sisekujundusega. Siin saab korraldada kõrgetasemelisi konverentse ja on võimalus siduda konverents näiteks gaalaõhtu, lõuna- või õhtusöökidega restoranis Nero, mis on igal aastal olnud restoranide top 100 edetabelis. Viiendal korrusel on baar Fidel, mida saab kohandada ka vastuvõtuks 30-40 inimesele. Lisaväärtus on kindlasti Hera salongid, kus pakume kõikvõimalikke iluteenuseid.
Spaas on meil saunade kompleks, aatriumibassein, soolaveega bassein ja välibassein, mis on talvisel ajal pakases aurava veega eriti efektne. Suvel on välibasseini ääres terrassidel mõnus nautida päikest ja suupisteid. Klientide seas on väga populaarne ka meie spaa-baar, kus veekeskuse keskel soojast basseinist väljumata saab nautida jooke luksuslikus ja pilkupüüdvas atmosfääris.

Kas spaase ja hotelli oodatakse puhkama pigem välisturiste või ka kohalikke peresid?
Meile on oodatud nii välisturistid, noored, eakad kui ka pered lastega. Suurem osa kliente on meil küll skandinaavlased – soomlased ja rootslased ja vene turistid. Järjest rohkem on külalisi ka mujalt Euroopast ja isegi Aasiast, ka siseturistide osakaal aina kasvab. Pidevalt kasvab ka äriklientide osakaal. Meie täituvus on olnud algusest peale üle ootuste hea ja on tekkinud ka püsiklientuur. Lisaks puhketuristile ka konverentsiklientide seas.

Ettevõtete maksustamisest

Äripäeva rubriik “ÜKS KÜSIMUS”

Saksa kantsler Angela Merkel soovib ELis ühiseid aluseid ettevõtete maksustamiseks. Kas olete maksude ühtlustamisega päri?

“Ühtne konsolideeritud maksubaas lihtsustab rahvusvaheliselt tegutsevate ettevõtete elu, aidates neil lihtsamini makse arvestada ning tasuda. Teise variandina võib jutuks tulla ettevõtete tulumaksustamise täielik ühtlustamine. Eesti praegune ettevõtete tulumaksusüsteem on unikaalne ja ettevõtetele kasu toonud. Ma ei usu, et Eesti ettevõtete tulumaksustamise täielikku ühtlustamist toetaks.”

Sõerd: lisaraha I sambasse võtame riigieelarvest

Äripäev, 1.02.2011

Pensionikindlustuse puudujääki on võimalik ja tulebki finantseerida muude maksutulude arvel, arvab endine rahandusminister Aivar Sõerd.

Järgneb Aivar Sõerdi arvamus.

See on paraku tõsi, et sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumine ei kata pensionikindlustuse kulusid ja järgmisel neljal-viiel aastal lõhe maksulaekumise ja pensionikulu vahel süveneb. Seda lõhet ühelt poolt süvendab pensionikulu kiirem kasv võrreldes prognoositava tööjõumaksude laekumise kasvuga. Majanduskasv kiireneb, aga maksulaekumistes väljendub see eelkõige kiirema tarbimismaksudede laekumisena. Kriisist väljuva majanduse puhul jääb tööjõumaksude laekumise kasv maha tarbimismaksude laekumise kasvust.

Pensionisüsteemi kulusid mõjutab suuresti ka teise samba maksete taastamine. Selle aasta puudujääk võib jääda suurusjärku üle 300 mln euro ja edaspidi puudujääk suureneb, aga täpsema prognoosi saab peale seda, kui rahandusministeerium on avalikustanud oma kevadise majandusprognoosi.

Riigi rahalise seisu hindamisel on defitsiit defitsiit, olenemata sellest kas, see on tingitud võlakirjade emiteerimisest pensionikulude või maantee-ehituse või muude kulude katteks. Defitsiiti saab katta kas reservide arvelt, kui neid on või laenudega.

Laen on tänaste kulude katmine tulevikus laekuvate tulude arvel ja laenusummalt tuleb tasuda intressi, mille suuruse kujunemine tänases võlakriisis on raskesti prognoositav. Eesti riigi käesoleva aasta prognoositav defitsiit on 1,7% SKP suhtes (võib kujuneda väiksemaks). Majandus on pöördunud tõusule ja majanduse tõusufaasis on võimalik ja tuleb parandada eelarvepositsiooni ning väljuda defitsiidiseisust.

Rahandusministeerium eeldab eelarveülejääki juba alates 2013 aastast. See tähendab, et pensionikindlustuse puudujääki on võimalik ja tulebki finantseerida muude maksutulude arvel.

Seda on tehtud ka varem, kui Eesti riigieelarve oli ülejäägis. Vaid teadaolevalt aastal 2006 ületas sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumine pensionikulu.

Majanduse tõusufaasis ei ole võlakirjade emiteerimine põhjendatud, kiire kasvu aastatel vastupidi, tuleb panna raha reservi, et toime tulla uute võimalike languste mõjudega.

Selleks on meil palju paremad eeldused kui enamikel teistel eurotsooni riikide, sest väikese laenukoormuse olukorras on intressikulu eelarves kordades väiksema osakaaluga. On välja arvutatud, et kui meie laenukoormus oleks sama suur kui paljudes eurotsooni riikides, kuluks ainuüksi intressimakseteks kogu aastane aktsiisimaksutulu, mis on suurusjärgus 600 mln eurot. Meil on võimalik aga seesama summa, tuleb see siis kas käibemaksu või muude tulude arvel, kasutada eelarve muude artiklite, sealhulgas pensionikulude katmiseks.

Igal lubadusel on hind

Eelmiste riigikogu valimiste eel 2007. aasta kevadel tehti Eesti riigieelarve ülejäägiga. Seal oli ruumi koalitsiooni prioriteetide elluviimiseks. Kuid ka toona oli iga olemasoleva “vaba” krooni kohta soove vähemalt kümne krooni ulatuses.

Eelmistele valimistele eelnenud eelarve koostanud valitsusel ja selle seadusena vastu võtnud riigikogul oli vastutustunnet koostada eelarve, mis esmakordselt oli piisavalt suure ülejäägiga. Neli aastat hiljem kinnitab IMF, et Eestit aitasid kriisis õigeaegne tegutsemine ja buumiajal kogutud reservid.

Vastupidiselt  konservatiivsele meelele eelarve koostamisel anti eelmiste valimiste eel valijatele lubadusi mahus, mis ületasid suurelt ka majanduskasvu tipu eelarvevõimalusi. Seepärast ei teostunud ega saanudki teostuda suur osa lubadustest.

Loorberite aeg pole kätte jõudnud

Tänaseks on olukord äärmuseni muutunud, majandus alles toibub rängast kriisist ja riigieelarve on puudujäägis. Kahjuks elame vaatamata väga tõsistele pingutustele praegu üle võimete ning peame laenama defitsiidi katteks tuleviku arvelt, kuigi meie puudujääk on võlakriisis eurotsooni riikide üks väiksemaid.

Sisuliselt nn vaba raha eelarves pole, arvestatavate summade tekkimine riigieelarvesse prioriteetide ja uute algatuste elluviimiseks on võimalik alles peale tasakaalu saavutamist. Pealegi tuleb siis ka uuesti asuda reserve koguma.

Sellepärast on suur ja põhimõtteline vahe lubadusel tõsta toetusi, pensione ja palku, kui tekib selleks eelarveline võimalus, ja valimislubadustel, milles lubatakse toetuste kahe- või kolmekordistamist selleks rahalisi katteallikaid kindlustamata. Kulude suurendamise võimaluse loob majanduskasv, ei saa jagada seda mida pole loodud.

Rahaline katteallikas puudub programmil, millega lubatakse lapsetoetuse kolmekordistamist, tasuta põhi- ja keskharidust, kasvuga investeeringuid sotsiaalsfääri, lisaks muude toetuste ja kulude mitmekordistamist. Ma ei taha sellega öelda, et praegu kehtivad lapsetoetused, pensionid ja muud toetused oleksid ülemäära suured, kuid lubadused ei saa olla katteta. Meie peres on kaks kooliskäivat ja üks lasteaiaealine laps – tean hästi, kui palju kulub lastele nende üleskasvatamiseks ja koolitamiseks. Nii vanemate kui riigi poolt on lastesse panustamine üks tänuväärsemaid investeeringuid.

Arvutamisoskus on lubamisoskusest tähtsam

Lapsetoetuse kolmekordistamise kulu aastas on 150 miljonit eurot, riikliku koolitustellimuse tõstmine 70%-le 40 miljonit eurot, pikapäevarühmade avamine 40 miljonit eurot, huvihariduse rahastamine 35 miljonit eurot, lasteaedade investeeringud riigieelarvest 25 miljonit eurot, töötute vanemate täiendav lapsetoetus 5 miljonit eurot, vaesusriskis perede ja üksikvanemate toetamine 5 miljonit eurot ning riiklik ranitsatoetus 4 miljonit eurot. Loetelu ei ole lõplik, siia lisanduvad veel tudengitoetused ja lasteaiaõpetajate palga tõstmine.

Ka konservatiivselt hinnates tuleb ainuüksi ühe erakonna avalikustatud programmi maksumuseks üle 300 miljoni euro.

Katteallikaks pakutud maksutulu automaksust on võimalik koguda 13-15 miljonit eurot –  rohkem pole lihtsalt reaalne. Lisaks “priiskamist piiravast” luksusmaksust  10 miljonit eurot.

Kui lisada siia lubatud käibemaksuerisused ja standardmäärast madalamate käibemaksumäärade rakendamine, on maksuprogrammi mõju maksutuludele tõenäoliselt mitte pluss-, vaid miinusmärgiga. Astmeline tulumaks ühelt poolt kahandab majanduskasvu ja teiselt poolt kärbib maksutulu. Kulude kokkuhoiuna käsitletava vanemahüvitise piiramisest saadavad vahendid on sedavõrd väikese kaaluga, et ei vääri isegi äramärkimist.

Hetkel teadaolevad prognoosid näitavad, et defitsiidis pole mitte ainult meie tänavune, aga ka järgmise aasta riigieelarve. 300 miljoni euro suurune täiendav kulu aastas on üle 2% 2012. aasta prognoositavast SKPst. Seega kujuneks 2012. aasta defitsiidiks üle 4% SKP suhtes, mis tähendab paratamatult ka Euroopa Komisjoni poolt rikkumismenetluse algatamist ülemäärase eelarvedefitsiidi piiri ületamise tõttu.

Demagoogia musternäide

Loomulikult võib ka selline perspektiiv olla teadlik valik ja uus eelarvepoliitika.

Kuid siis tuleb ära rääkida ka loo teine pool, et me tõstame toetusi ja palku aga rahalised vahendid selleks tuleb laenata rahvusvahelistelt finantsturgudelt. Ma ei võtaks väga tõsiselt perspektiivi, et katteallikaks jooksvatele eelarvekuludele pakutakse allesjäänud riigireserve, kui on teada, et reservide taastamine saab alata alles kolme-nelja aasta pärast.

Et asi lõpuni selgeks rääkida, tuleb lisada, et finantsturgudelt laenatud vahenditelt tuleb tasuda intressi, mille suurus on raskesti prognoositav. Eelarvepoliitika lõdvenemine ja rikkumismenetlus toovad paraku kaasa ka riigireitingute languse ja sellest tuleneva intressimäärade kasvu. Selles valguses võivad intressimäärad kujuneda praegust finantsturgude reaalsust arvestades suuremaks kui meie  majanduskasvu protsent järgmistel aastatel.  Teisisõnu: reaalsesse võlakriisi sattuda ei ole ülemäära keeruline.

Eesti riigil seisab euroajastul ees arvukalt väljakutseid. Soove on paraku kordades enam kui reaalseid võimalusi ning paratamatult tuleb teha valikuid. Naiivseid lubadusi sellest, et küll raha leiab, kui hästi tahta, tasub hinnata väga kriitiliselt. Euroalal probleemriigiks muutumine on kõige lihtsam rumalate eelarvevalikutega. Ja ma ei usu, et selline kuulsus oleks Eesti unistus.

Kommentaar Äripäeva artikli juures

Äripäeva arvamusrubriik: “Eesti saab olla veel ettevõtjasõbralikum
 

Jaotamata kasumi mittemaksustamise peamiseks eesmärgiks oli suurendada ettevõtete investeerimisaktiivsust ja selle eesmärgi on tulumaksureform täitnud. Maksuvabastuse mõju on olnud positiivne, sest ettevõtetele on jäänud 21%- se tulumaksukohustuse võrra suurem likviidsuspuhver.

Maksusoodustuse mõju on olnud tuntavam kapitalimahukamatele ja suurema kasumlikkusega ettevõtetele. Mida suuremat kasumit ettevõte teenib, seda suurem rahaline võit maksude hilisemast tasumisest. Mida kapitalimahukamas valdkonnas ettevõte tegutseb, seda suurem on investeerimisvajadus ja tänu maksuvabastusele jääb ettevõttele rohkem vahendeid investeeringuteks.

Tööjõumahukamate valdkondade puhul jääb effekt väiksemaks, sest tööjõu kasutamisega seotud maksukohustust edasi lükata ei saa, neid tuleb tasuda jooksvalt.

Kui riik soovib luua suuremaid eeliseid tööjõumahukamatele teenindussektoritele, siis järgmise maksureformi põhisisu peakski olema tööjõumaksudega seonduv, ehk sotsiaalmaksu maksimumsumma fikseerimine, töötuskindlustusmaksu määra vähendamine ja erisoodustusmaksu kaotamine tasemekoolituselt, jne.

Jaotamata kasumi maksuvabastuse positiivne mõju ettevõtetele on avaldunud ka vabaduse näol ise otsustada maksude tasumise ajastatuse üle. Kuna kasumi jaotamise hetk on investorite otsustada, jääb maksude tasumise ajastatus investorite ja omanike otsustada.

Maksusoodustusel on ka positiivne mõju ettevõtete maksevõimelisusele.

Kui käsitleda vastupidiseid mõjusid, siis võib välja tuua asjaolu, et ettevõtted ei pruugi jaotamata kasumit suunata investeeringuteks, vaid võivad suurendada likviidseid varasid.

Tartu Ülikooli ja Praxise uuring käsitleb kindlasti kõiki ettevõtete käitumislike muutuste mõjusid investeeringute mahule ja struktuurile tulumaksuvabastusega seonduvalt.

Loodatavasti aitab uuring kaasa sellele, et ka teised riigid võiksid kaaluda Eestiga sarnase süsteemi rakendamise otstarbekust.

Sõerd: maksusüsteem ahistab Portugali majandust

Äripäev Online, 12.01.2011 

Astmelise tulumaksu ja paljude eranditega Portugali maksusüsteem ei lase majandusel kasvada, rääkis Äripäevale kunagine maksuameti juht ja endine rahandusminister Aivar Sõerd. 

Portugali võlaoksjon õnnestus 

“Portugali teema on mulle väga hingelähedane, sest olen seal palju kordi käinud,” ütles ta. Sõerd meenutas, et kohaliku kaubanduskoja kutsel rääkis ta Portugali ettevõtjatele 2006. aastal Eesti maksusüsteemist. “Ettevõtjad tunnistasid, et nende arengule on suureks takistuseks ebaefektiivne maksusüsteem. Nad olid Eesti maksusüsteemist kuulnud ja kutsusid mind esinema, sest tahtsid sellest kuulda otseallikast,” ütles Sõerd. 

“Neil pole üleüldist proportsionaalset tulumaksu, on suhteliselt kõrged maksumäärad, palju erandeid ja üsna kõrge maksukoormus. eesti puhul hindasid Portugali ettevõtjad maksusüsteemi lihtsust, laia maksubaasi ja vähest erandite arvu,” täpsustas Sõerd. 

“Praegu hoian pöialt, et võlakirjaemissioonid õnnestuksid ja intress langeks. Suuremad emissioonid on veel ees. Nii kõrge intressiga laenude teenindamine võib osutuda üle jõu käivaks,” lausus Sõerd. “Ma ei kujuta ette, kuidas nii kõrge intressiga laene üldse tagasi maksta saaks.” 

Sõerdi sõnul Portugali laenukoormus kasvas ja kasvas, kuid majanduskasv jäi kesiseks. “Selge see, et selline mudel pole väga jätkusuutlik. Mingil hetkel tekib probleeme laenude tagasimaksmisega,” ütles endine rahandusminister. “Ma arvan, et kui laenuintressid allapoole ei tule, võib laenude teenindamine osutuda üle jõu käivaks,” vastas Sõerd küsimusele, kas Portugal veab tema hinnangul IMFi laenuta välja. “Riik pingutab eelarvepositsiooni parandamise nime, aga kui turud eelolevatel kuudel ikka punast näitavad, võib olukord halveneda.” 

Sõerd tunnistas, et Portugali riigil jääb suur osa maksudest saamata, kuna keerukat süsteemi ei suudeta hallata ja arvukaid erandeid oma kasuks väänavaid maksumaksjaid piisavalt kontrollida. “Ei jõuta hallata, ei jõuta kontrollida ja kui maksumäärad on kõrged, on ka rohkem põhjust makse mitte maksta,” arvas Sõerd. 

Kui suur osa maksudest Portugalil varimajanduse ja poolvarimajanduse tõttu saamata jääb, ei osanud Sõerd öelda, kuid kohalike ettevõtjate sõnul pidi see olema märkimisväärne. 

Sõerd ütles, et portugaallased on patriootlik rahvas, kuid riigi raskuste tõttu nad oma maksedistsipliini ilmselt siiski ei paranda. Pigem on saabunud õige hetk maksusüsteemi reformimiseks. 

Hotellinduses kestavad head päevad

Äripäev, 12.01.2011

Statistikaameti eile avaldatud andmetel külastas novembris Eesti majutusasutusi viimase kümne aasta rekordarv turiste, hotellide juhtide sõnul jätkub nõudluse kasv ka 2011. aastal.

Möödunud aasta lõpus nägime tuntavat turistide arvu ja hotellide täituvuse kasvu ning alanud positiivsed trendid jätkuvad ka tänavu,” rääkis Tallink Spa & Conference Hotelli tegevjuht Aivar Sõerd.

Kuigi 2010. aasta kokkuvõttes jäid majutusasutuste hinnad kergesse miinusesse, toimus sügisel murdepunkt, mil nõudluse kasv ja stabiilne pakkumine hakkasid mõjutama hindasid. “Jaanuari alguse statistikast selgus, et kui eelmisel aastal oli keskmine hind umbes 45 eurot, siis tänavu 56,5 eurot,” selgitas Sõerd.

Aasta alguses märgatav kasv. Sõerdi hinnangul paistab kasv selle aasta jaanuaris ja veebruaris võrreldes möödunud aasta sama perioodiga ilmselge. “Pakun, et 10-15% võiks kogu aasta käibe kasvuks prognoosida, ja see tuleb nii täituvuse kasvu kui ka hinna tõusu arvel,” kinnitas Sõerd.

Täituvus mullusest parem. Viru hotelli haldava ASi Sokotel tegevdirektor Anu Soosaar kinnitas samuti, et hotelli täituvus paistab esimestel kuudel oluliselt ilusam kui 2010. aastal. “Meil oli kaheksa esimest päeva maja rahvast täis. Ma ei mäleta, et sellist asja oleks varem olnud,” rääkis Soosaar ja põhjendas olukorda sellega, et venelased on Tallinna puhkusepaigana leidnud.

Pärnus hotelliteenust pakkuva Strand SPA & Konverentsihotelli juhi Egon Elsteini sõnul on arvestades üldist tausta ja majandusseisu aasta alanud kenasti. “Võrreldes 2010. aastaga on käibe kasv olnud umbes kümmekond protsenti, kuid võrreldes 2008. aastaga on käive paarkümmend protsenti väikesem,” möönis Elstein. Aastalt ootab ta käibe kasvu umbes kümmekond protsenti. “Kasumi kasvust veel ei unista, sest kulud on tõusnud, aga hinnad endiselt madalad,” rääkis ta.

Tartu hotelle toidavad üritused. Tartu suurima hotelli Dorpat tegevjuhi Gea Puidaku kinnitusel on 2011. aasta alanud nii Tartu majutusasutuste kui ka hotelli jaoks paremini kui eelmised.

“Messidel käimise ja töö tulemusena on isegi Vene kliendid hakanud Tartut avastama, eriti Pihkva ja Peterburi ümbruse inimesed,” rääkis ta ja prognoosis, et aasta esimesed kuud tulevad umbes 10% võrra paremad kui mullu.

Puidaku hinnangul tundub, et konverentsiturism hakkab taas jõudu koguma, sest kliendid on huvitatud kevadisest ja sügisesest konverentsihooajast.

Kevadet ja suve on majutusasutustel rakse ette planeerida, kuna reisibüroode kaudu registreerunud välisturistid võivad viimasel hetkel loobuda. “Tartus on tulemas sel aastal olulisi üritusi, mis toovad siia kindlasti rohkem rahvast kui eelmisel aastal,” möönis Puidak siiski.

Eestit veab turundus. Tallink Spa & Conference Hotelli tegevjuhi Aivar Sõerdi sõnul on eriti Soome ja ka Vene turistide arvu teinud kõigi aegade rekordeid. “Usun, et Eesti pakub häid puhkusevõimalusi – kultuuriüritused, Euroopa tasemele vastav teenindus, hea laevaühendus ning paranev rongi- ja lennuühendus,” põhjendas Sõerd.

ASi Sokoteli tegevdirektor Anu Soosaare hinnangul on kasvu taga peamiselt kaks aspekti. “Kriisiaastatega hinnad kukkusid ja info, et siia on taskukohane tulla, on inimestele juba kinnistunud. Ka Eesti turundus on olnud prioriteet,” põhjendas ta ja lisas, et kaasa aitavad nii kultuuripealinna tiitel kui ka peatselt avatav hotellimuuseum.

TAUST
Turism mullu sügisest tõusulainel
Mullune november. Statistikaameti andmetel peatus Eesti majutusettevõtetes 2010. aasta novembris 164 000 turisti, mis ületas majutusettevõtete viimase kümnendi novembrikuu parima 2007. aasta tulemusi 6%.
Välisturistid. Novembris kasutas majutusettevõtete teenuseid ligi 101 000 välisturisti ehk 17% enam kui aasta tagasi samal kuul. Majutusettevõtetes peatus 15 000 turisti Venemaalt, kaks korda rohkem kui 2009. aasta novembris. Enam turiste saabus Lätist, Rootsist, Saksamaalt ja Norrast. Soome turistide arv jäi 2009. aasta novembri tasemele.
Majutusettevõtted. Majutusteenuseid kasutas novembris 63 000 Eesti elanikku, 10 000 rohkem kui 2009. a novembris.

Majanduse väljavaadetest algaval aastal

Uue aasta Eesti majanduse ja rahanduse trendide prognoosimisel tuleb lähtuda sellest, et oleme osa ja sõltume maailmamajanduse arengutest.

Eelkõige tasub tähelepanelikult jälgida arenguid globaalsetel finantsturgudel ja eelkõige euroala, kuhu meiegi hakkame kuuluma, finantsturgudel.

Euroala võlakriisi lahenemine, mille arenguid hetkel on raske prognoosida, on järgmisel aastal kindlasti keskse tähelepanu all.

Eesti majanduse arengutest rääkides, seoses euro kasutuselevõtuga, prognoositakse mõningat siseturu kahanemist, kuivõrd vähemalt aasta algul pigem eurosid säästetakse. Samas järk- järgult paraneb tarbijate kindlustunne seoses kriisist väljumisega.

Maailmamajanduse mõjude juurde tagasi tulles, riskid tulenevad inflatsioonisurvest, geograafiliselt ebaühtlastest kasvuväljavaadetest ja riikide rahanduse olukorrast.

Vaadates Eesti riigieelarve tulude laekumisi käesoleva aasta riigieelarvesse, siis tulude laekumine isegi minu hinnangul ületab ootuseid, eriti käibemaksu ja aktsiiside osas, mistõttu käesoleva aasta ja ka järgmise aasta valitsussektori defitsiit võib jääda väiksemaks kui prognoositud. Negatiivsem pool on siin, et just nende maksutulude paremat laekumist mõjutab prognoositust kõrgem inflatsioon.

Vaadates majandust valdkonniti kitsamalt, näiteks turismindust, siis meie mingisugust kahanemist seoses euro tulekuga ei prognoosi, kuivõrd turismisektor valdavalt sõltub välisturistidest.

Alates lõppeva aasta aprillist on  turismiturg jõudsalt kasvanud ja järgmisel aastal prognoosime kiire kasvu jätkumist. Euro tulek muudab välisturistide hinnatunnetuse selgemaks, väljavaated üldiselt paistavad optimistlikud. Kõige suuremat külastuste arvu kasvu näitavad soome ja vene turistid. Näiteks lõppeva aasta detsembrikuu Tallinna hotellide täituvus kuu algusest tänaseni on 53%, eelmisel aastal oli see 41%, ehk täituvuse kasv on olnud detsembrikuus 30%. Vähemalt samasugust arengut prognoosime ka järgmise aasta esimeseks kvartaliks.

Euro kasutuselevõtu mõju hindade kasvule pole siiski peamine.

Kui vaatame jälle turismisektorit, siis hindade kujunemist mõjutab ühest küljest suurenenud nõudlus, mis on tänavu avaldunud rekordlilise välisturistide arvu kasvu näol.

Nõudluse kasvu ootame ka järgmisel aastal.

Samas pakkumine ei ole kasvanud, tänavu ei ole Tallinna hotelliturule uusi tubasid juurde tulnud.  Uusi hotelle ei ole oodata ka paaril järgmisel aastal, uusi projekte kindlasti käivitatakse või siis jätkatakse varem külmutatud projektidega, aga detailplaneeringute menetlemine ja ehituste püstitamine on pikaajaline protsess, mistõttu pakkumine hotelliturul on järgmisel paaril-kolmel aastal stabiilne.  Kuna hind on nõudmise ja pakkumise funktsioon, siis nõudluse kasv pakkumise samale tasemele jäädes paratamatult jõuab ka hindadesse.

Hotellitubade hindade langus peatus käeoleva aasta sügisel, järgmisel aastal võib oodata järk- järgulist hindade taastumist, aga hotellitubade hindade kriisieelsele tasemele jõudmiseni on veel pikk tee, järgmisel aastal seda kindlasti ei juhtu.

Euro kasutuselevõtt on kindlasti avaldanud mõju juba lõppeval aastal, seda kiirema majanduskasvu, täiendavate investeeringute ja riigireitingute paranemise näol.

Meie majanduse kasvuväljavaated järgmisel aastal on paremad kui enamikel teistel eurotsooni kuuluvatel riikidel.