Uue aasta Eesti majanduse ja rahanduse trendide prognoosimisel tuleb lähtuda sellest, et oleme osa ja sõltume maailmamajanduse arengutest.

Eelkõige tasub tähelepanelikult jälgida arenguid globaalsetel finantsturgudel ja eelkõige euroala, kuhu meiegi hakkame kuuluma, finantsturgudel.

Euroala võlakriisi lahenemine, mille arenguid hetkel on raske prognoosida, on järgmisel aastal kindlasti keskse tähelepanu all.

Eesti majanduse arengutest rääkides, seoses euro kasutuselevõtuga, prognoositakse mõningat siseturu kahanemist, kuivõrd vähemalt aasta algul pigem eurosid säästetakse. Samas järk- järgult paraneb tarbijate kindlustunne seoses kriisist väljumisega.

Maailmamajanduse mõjude juurde tagasi tulles, riskid tulenevad inflatsioonisurvest, geograafiliselt ebaühtlastest kasvuväljavaadetest ja riikide rahanduse olukorrast.

Vaadates Eesti riigieelarve tulude laekumisi käesoleva aasta riigieelarvesse, siis tulude laekumine isegi minu hinnangul ületab ootuseid, eriti käibemaksu ja aktsiiside osas, mistõttu käesoleva aasta ja ka järgmise aasta valitsussektori defitsiit võib jääda väiksemaks kui prognoositud. Negatiivsem pool on siin, et just nende maksutulude paremat laekumist mõjutab prognoositust kõrgem inflatsioon.

Vaadates majandust valdkonniti kitsamalt, näiteks turismindust, siis meie mingisugust kahanemist seoses euro tulekuga ei prognoosi, kuivõrd turismisektor valdavalt sõltub välisturistidest.

Alates lõppeva aasta aprillist on  turismiturg jõudsalt kasvanud ja järgmisel aastal prognoosime kiire kasvu jätkumist. Euro tulek muudab välisturistide hinnatunnetuse selgemaks, väljavaated üldiselt paistavad optimistlikud. Kõige suuremat külastuste arvu kasvu näitavad soome ja vene turistid. Näiteks lõppeva aasta detsembrikuu Tallinna hotellide täituvus kuu algusest tänaseni on 53%, eelmisel aastal oli see 41%, ehk täituvuse kasv on olnud detsembrikuus 30%. Vähemalt samasugust arengut prognoosime ka järgmise aasta esimeseks kvartaliks.

Euro kasutuselevõtu mõju hindade kasvule pole siiski peamine.

Kui vaatame jälle turismisektorit, siis hindade kujunemist mõjutab ühest küljest suurenenud nõudlus, mis on tänavu avaldunud rekordlilise välisturistide arvu kasvu näol.

Nõudluse kasvu ootame ka järgmisel aastal.

Samas pakkumine ei ole kasvanud, tänavu ei ole Tallinna hotelliturule uusi tubasid juurde tulnud.  Uusi hotelle ei ole oodata ka paaril järgmisel aastal, uusi projekte kindlasti käivitatakse või siis jätkatakse varem külmutatud projektidega, aga detailplaneeringute menetlemine ja ehituste püstitamine on pikaajaline protsess, mistõttu pakkumine hotelliturul on järgmisel paaril-kolmel aastal stabiilne.  Kuna hind on nõudmise ja pakkumise funktsioon, siis nõudluse kasv pakkumise samale tasemele jäädes paratamatult jõuab ka hindadesse.

Hotellitubade hindade langus peatus käeoleva aasta sügisel, järgmisel aastal võib oodata järk- järgulist hindade taastumist, aga hotellitubade hindade kriisieelsele tasemele jõudmiseni on veel pikk tee, järgmisel aastal seda kindlasti ei juhtu.

Euro kasutuselevõtt on kindlasti avaldanud mõju juba lõppeval aastal, seda kiirema majanduskasvu, täiendavate investeeringute ja riigireitingute paranemise näol.

Meie majanduse kasvuväljavaated järgmisel aastal on paremad kui enamikel teistel eurotsooni kuuluvatel riikidel.

Järgmise aasta riigieelarve kava tugineb rahandusministeeriumi suvisele majandusprognoosile. Prognoosi valmimise ajal augustis olid ootused käesoleva aasta majanduskasvuks kõrgemad kui kevadel, samas järgmise aasta prognoos jäi enamvähem samaks mis kevadel ning eelarve tulude prognoosi aluseks jäi 3,6%-ne kasvuootus. Võrreldes teiste institutsioonidega oli ministeeriumi prognoos pigem konservatiivne, kuna nii IMF, Euroopa Komisjon, OECD ja ka Eesti Pank prognoosis Eestile suuremat kui 3,6protsendilist majanduskasvu.

Maailmamajanduses oli käesoleva aasta esimesel poolel oodatust tugevam kasv, kuna kriisist väljumine oli jõulisem kui eeldati.

2011. aastaks oodatakse kasvu aeglustumist, kuivõrd mitmed suurriigid piiravad eelarvekulutusi ja on vähendamas riigivõlga, pidurdades sellega nõudlust. Kasvu kiirenemist oodatakse taas 2012. aastal. Majanduskasv siiski jääb maailmamajanduses veel mitmeteks aastateks tagasihoidlikuks.

Mis puudutab eelarve tulude aluseks olevat majandusprognoosi, siis on see realistlik. Ka eile avalikustatud Swedbanki majandusprognoos ootab meie majandusele järgmiseks aastaks isegi 4,5 protsendilist kasvu. Maksutulude laekumise paranemist toetab ka tarbijahinnaindeksi kasv.

Käibemaksu on juba tänavu laekunud rohkem kui aasta varem ja kasvutrend paistab jätkuvat. Kui vaadata eelkõige siseriiklikke arenguid, siis võiks öelda, et maksutulud võivad isegi laekuda paremini kui oodatakse, aga maailmamajanduses on liiga palju määramatust ja nende arengute mõju meile võib avalduda nii soovitud aga ka soovimatus suunas.

Igal juhul ootused, et maksutulud laekuvad planeeritud mahus, on realistlikud. Peamise osa planeeritud eelarvetulude kasvust lisaks maksutuludele annavad saastekvootide müügitulud ja välisvahendid.

Euro kasutuselevõtu mõju investeeringutele järgmisel aastal võib osutuda samuti oodatust tugevamaks, kuigi praegune maailma majanduskeskkond ei ole investeeringute jaoks väga soodne. Samuti ei ole teada, kuidas käituvad Eesti kommertspangad, kui seoses euro kasutuselevõtuga alaneb kohustuslik reservmäär pankadele. See peaks vabastama vahendeid laenumahtude suurendamiseks, pangad võivad neid vahendeid aga kasutada oma laenude tagasimaksmiseks ja reservide suurendamiseks.

Järgmise aasta eelarvekava toob suures mahus investeeringuid infrastruktuuri ja transporti. Olulisel kohal on regionaaltoetused ja ettevõtlustoetused, mis peaks positiivset mõju avaldama majanduse taastumisele.

Eelarvekava on koostatud siiski defitsiidiga ja järgmiste aastate suurimaks eelarvepoliitiliseks väljakutseks saab kindlasti olema valitsussektori tasakaalu saavutamine. Teadaolevalt on seni defitsiidi katteallikaks nii reservid kui ka laenud. Maksukoormuse kasvu järgmisel aastal võrreldes tänavuse aastaga ei ole oodata.

OÜ TLG Hotell juhatuse liikme ja endise maksuameti juhi Aivar Sõerdi arvates on eraisikute tulude avalikustamine ühiskonna läbipaistvuse seisukohalt pigem positiivne.

“Maksuameti ajast mäletan, et see teema on olnud varem ka, kas avalikustada eraisiku tulud,” meenutas ta. Tema hinnangul käsitleb näiteks Soome meedia avalikustamist väga sümpaatselt.

Ega Soomes ka ei avalikustata kõike ning neid andmeid avalikustatakse ka teatud reegli alusel ja teatud kuupäeval, lisas Sõerd.

“Olen varem ka öelnud, et ma ei näe probleemi, miks ka Eestis ei võiks nii olla,” lausus ta. Maksude kogumisele ei aita see kaasa, aga ka ei takista maksuhalduri tegevust, lisas Sõerd.

Kui Sõerd oli veel maksuameti juht, saadeti suurematele tulu deklareerijatele kiri, kas nad on nõus avalikustama oma tulu. Väga palju tuli positiivseid vastuseid ja sealtkaudu said suuremad maksumaksjad ka promo, rääkis ta. Ei tea, kas see tänapäeval veel toimib, aga siis selline praktika oli, lisas Sõerd.

Pärast maksuametis töötamist sai Sõerd ka ise korra kirja, et kas ta on nõus oma tulud avalikustama ja vastas positiivselt. Sõerd oli siis tööl erasektoris. Ajaleht kajastas justkui ma oleks üks suuremaid maksumaksjaid, kuigi olin lihtsalt üle miljoni krooni tulu deklareerijate hulgas, meenutas ta.

“Teiselt poolt võib ju küsida, mida me sellest targemaks saame, et võib ka nii olla nagu praegu on, aga pigem ma olen olnud kogu aeg pooldaval positsioonil,” rääkis Sõerd.

Äripäev, 27.10.2010

Üldiselt võib plaanitav III pensionisamba sissemaksete tulumaksuvabastus panna tööandjat makseid tegema, iseasi, kas pakutud pakett on piisav, arutles OÜ TLG Hotell juhatuse liige Aivar Sõerd.

“Seadusemuudatus võib tekitada tööandjatel senisest suurema huvi töötajate eest sissemakseid teha, kuivõrd seni maksusoodutus tööandja sissemaksetele puudus. Iseasi, kas pakutud pakett on piisav, et need leiaksid laiemat ja tõsisemat rakendamist,” selgitas Sõerd.

Ta leiab, et kindlasti on arutelu koht, kuidas läbi maksusüsteemi muuta töötajate eest sissemakse tegemine atraktiivsemaks. „Samas ei usu ta, et praegust avaliku sektori rahalist seisu arvestades oleks riik valmis tööandja sissemaksetega kaasnevat sotsiaalmaksukohustust vähendama,” lisas ta.

Äripäeva tänane juhtkiri kirjutas, et kavandatav tulumaksuseaduse muudatus, mis käsitleb tööandja tehtavaid sissemakseid töötaja III sambasse, on praeguses olukorras mõttetu ja ajale jalgu jäänud ning ei motiveeri tööandjaid inimeste III sambasse sissemakseid tegema.

Niisamuti ei motiveeri inimesi osa palka III samba sissemaksetes saama. Kavandatav boonus tööandjatele – sissemakseid töötaja III sambasse ei käsitleta enam erisoodustusena ja need vabastataks erisoodustuse tulumaksu osast – on liiga väike. Tegelikult lausa olematu, arvab Äripäev.

Üldiselt võib plaanitav III pensionisamba sissemaksete tulumaksuvabastus panna tööandjat makseid tegema, iseasi, kas pakutud pakett on piisav, arutles OÜ TLG Hotell juhatuse liige Aivar Sõerd.“Seadusemuudatus võib tekitada tööandjatel senisest suurema huvi töötajate eest sissemakseid teha, kuivõrd seni maksusoodutus tööandja sissemaksetele puudus. Iseasi, kas pakutud pakett on piisav, et need leiaksid laiemat ja tõsisemat rakendamist,” selgitas Sõerd.Ta leiab, et kindlasti on arutelu koht, kuidas läbi maksusüsteemi muuta töötajate eest sissemakse tegemine atraktiivsemaks. „Samas ei usu ta, et praegust avaliku sektori rahalist seisu arvestades oleks riik valmis tööandja sissemaksetega kaasnevat sotsiaalmaksukohustust vähendama,” lisas ta.

Äripäeva tänane juhtkiri kirjutas, et kavandatav tulumaksuseaduse muudatus, mis käsitleb tööandja tehtavaid sissemakseid töötaja III sambasse, on praeguses olukorras mõttetu ja ajale jalgu jäänud ning ei motiveeri tööandjaid inimeste III sambasse sissemakseid tegema.Niisamuti ei motiveeri inimesi osa palka III samba sissemaksetes saama. Kavandatav boonus tööandjatele – sissemakseid töötaja III sambasse ei käsitleta enam erisoodustusena ja need vabastataks erisoodustuse tulumaksu osast – on liiga väike. Tegelikult lausa olematu, arvab Äripäev.

Koos lisatasudega ja muude seadusest tulenevate palgakomponentidega kujunevad reaalsed töötasud suuremaks, kui ametliku palgaastmestikuga ette on nähtud, sõnas Tallink Hotellide juht Aivar Sõerd.

«Kuni tänaseni peaks kehtima kord, kus nõutavast tulemuslikuma töö ja täiendavate teenistusülesannete eest võib maksta lisaks põhipalgale lisatasu kuni 50 protsenti põhipalgast. Lisaks sellele on võimalik veel kehtestada erandkorras loetelu teenistuskohtadest, millele 50 protsendiline piirang ei kehti,» sõnas Sõerd.

Sõerd tõi välja, et palgasüsteemi ümberkorraldamisel oleks üks lahendus kaotada formaalne astmestik ning maksta töötasusid vastavalt individuaalsetele kokkulepetele, nii nagu erasektoris.

Teise lahendusena võiks formaalset palgasüsteemi tegelikule olukorrale lähemale tuua.

«Avaliku teenistuse palgakulude kärpimisel annab suurimat efekti ametite reorganiseerimine ja tugiteenuste: infotehnoloogia teenistused, registrite pidamine, raamatupidamis- ja haldusteenused, tsentraliseerimine. Teatud arengud on siin juba toimunud, aga tugiteenuste liitmisel on veel väga palju ära teha,» lisas Sõerd.

Kuigi Eesti on heas mõttes maksukonkurentsis teiste riikidega, oleks Eestil Malta maksusüsteemist mõndagi õppida, märkis endine rahandusminister Aivar Sõerd kommenteerides Ernst & Young Baltic ASi maksupartneri Ranno Tingase kahe riigi maksusüsteemide võrdlust.

Sõerd leidis, et iseenesest on Eesti maksusüsteem konkurentsivõimeline, kuivõrd juba 1994. aasta maksureformiga sai Eesti kaasaegse maksusüsteemi, mille keskseteks elementideks on maksumaksjate ja erinevate tululiikide võrdne kohtlemine, lihtsus ja vähe erandeid ning suhteliselt madalad maksumäärad. Rakendus näiteks proportsionaalne tulumaks ja aastast 2000 lisandus äriühingute maksustamine kasumi jaotamisel, mitte selle teenimise momendil.

“Ülemaailmne maksukeskkond on aga pidevas arengus ja maksukonkurents sunnib riike oma maksusüsteeme pidevalt parandama ettevõtluskeskkonnale soodsamas suunas. Siit ka vajadus meie maksusüsteemi pidevaks arendamiseks, et sammu pidada teiste riikidega,” ütles Sõerd.

Viidates tänases Äripäevas ja varem raamatupidaja.ee-s ilmunud Tingase artiklile “Eesti – kas teeme maksunduses Maltat?”  märkis Sõerd, et võrdluses Maltaga on seal rakendatud osaluse võõrandamisest saadud kasu maksuvabastus oluline eelis.

“Samasugust põhimõtet rakendavad ka paljud teised Euroopa Liidu liikmesriigid, kuivõrd osaluste võõrandamisest saadud kasu maksustamine piiriüleses olukorras kätkeb endas topeltmaksutamist. Eestis on küll dividendid vabastatud tulumaksust olukorras, kus äriühingu tasemel juba maksustatud kasum maksustatakse teistkordselt aktsionäri tasemel, kui viimane saab äriühingust tulu dividendide näol, aga kasu osaluse võõrandamisest mitte. Samas on tegemist sarnaste tululiikidega ja nende erinev kohtlemine on vastuolus erinevate tululiikide võrdse kohtlemise põhimõttega. Seetõttu tasub ka meie maksusüsteemi puhul samasuguse vabastuse sisseviimist kaaluda. See soodustaks ettevõtjate jäämist Eestisse ja meelitaks valisfirmasid valdusühinguid Eestisse tooma,” ütles Sõerd.

“Mis aga puudutab Malta maksusüsteemis rakendatavat põhimõtetet, kus kasumilt tasutud tulumaks teatud tingimustel tagastatakse aktsionäridele, ehk sisuliselt äriühingu kasumilt tasutud tulumaks loetakse aktsionäri tulumaksu ettemaksuks, siis Eestis sarnast põhimõtet rakendada ei ole otstarbekas ja põhimõtteliselt ei saagi, kuivõrd Eestis ei ole äriühingu kasum enne selle jaotamist maksustamise objektiks,” lisas Sõerd.

Eile lõpliku jah-sõna saanud euroga liitumine toob spetsialistide ja ettevõtjate huulile hulga positiivseid emotsioone eesotsas devalveerimishirmu lõpliku haihtumisega. Midagi negatiivset ei tihka keegi kuulutada või kui, siis vaid euromüntidest pungil rahakoti kopsakat kaalu.

“Kõigile ettevõtjatele muutub raha kättesaadavamaks,” nimetas euro olulise plussina ABC Grupi omanik Jüri Vips. Ta lisas, et riigi reiting tõuseb ja Eestisse tuleb rohkem ning odavamat raha. “Midagi negatiivset võiks euro kohta öelda vaid mõni küüniline orjapidajast ettevõtja, kel pole laene ja kes lootis devalveerimisest kasu lõigata,” rääkis Vips, kes ise ei näe eurol ühtki varjukülge.

“Loome endale uued võimalused arenguks,” sõnas Eesti Panga president Andres Lipstok euro saabumist kommenteerides. Ta toonitas, et euro iseenesest ei tõsta meie tootlikkust ega muuda meid targemaks, kuid usaldusväärsuse pitseri lööb Eestile küll.

“Edaspidi ei ole enam devalveerimisjutte, mis on ikka ja jälle muret ning ebakindlust põhjustanud,” ütles Lipstok. Laiemalt peab ta oluliseks pisikese Eesti osalemist euroala rahapoliitikas. “Satume nüüd ka laua taha, kus tehakse globaalsel tasemel otsuseid,” sõnas Lipstok.

Endine rahandusminister Aivar Sõerd tervitab samuti eurot avasüli. “Ainult euro kasutuselevõtt võtab päevakorrast maha devalveerimisohu,” märkis Sõerd. Eurotsooni täisliikmelisus on Sõerdi sõnul määrav argument majanduse edasiseks arenguks ja tihedamaks koostööks Euroopa Liiduga.

Pajula: eurotsoon kõvasti etem kui rublatsoon

SEB ökonomist Hardo Pajula ei kipu ühisraha taevani kiitma, ometi peab ta eurot rublatsoonist paremaks. “Eesti on oma 1,3 miljoni inimese ja 14 miljardi eurose kogutoodanguga maailma mõõtkavas siiski vaid üks laialivalgunud unine linnake ja laialivalgunud unistel linnakestel ei ole üldjuhul oma raha,” on Pajula realistlik. “Ja kui oma raha projekt on niikuinii tähtajalise iseloomuga, siis on minu arvates eurotsoon rublatsoonist ikka kõvasti etem,” lisas analüütik.

Üks peamisi kokkuhoiukohti oleks ametnike massiline koondamine.

Swedbanki analüütik Maris Lauri toob euro plussina sarnaselt eelkõnelejatega välja ebakindluse vähenemise. “Ebakindlas olukorras – Eesti puhul devalveerimisootuses – tehakse üldjuhul mitte just kõige paremaid otsuseid,” nentis Lauri.

Küsimusele, mida negatiivset euroga kaasneb, vastas Lauri, et suurim kaotus on ilmselt oma rahatähtede kadumine. Lisaks tõdes analüütik, et meie õuele on oodata ka inflatsiooni, kuid seda mitte euro süül, vaid seetõttu, et aegamööda muutuvad meie hinnad sarnasemaks naabrite hindadega.

Uued võimalused investeeringuteks

“Peamine negatiivne pool – rahakott läheb väga palju raskemaks,” sõnas Nordea Panga juht Vahur Kraft naljaga pooleks. Ta lisas, et seda tõsiasja on kinnitanud ka teised euroga liitunud riikide inimesed. Euro plussina toob pangajuht välja, et ühine valuuta oma peamiste kaubanduspartneritega ja odavama raha kaasamise võimalus tagavad uued võimalused investeeringuteks.

Eestis devalveerimisohu kuulutamisega tuntust kogunud Danske Banki analüütik Lars Christensen toonitas, et konservatiivses eelarvepoliitikas ei tohi valitsus millimeetritki järele anda ka euro käibele tulles. Christensen nentis, et Eesti edu euroalas sõltub rahaliidu käekäigust. “Kui varem arvati, et euroala võrdub Saksamaaga, siis nüüd adutakse, et euroala tähendab ka võlakriisis Kreekat ja Hispaaniat,” ütles analüütik. Ta lisas, et lühiajaliselt Eesti majandusele euro tulekust märgatavat tulu tõusmas ei paista, pigem on tegemist poliitiliselt tähtsa sammuga.

Endine Rootsi keskpanga juht Bengt Dennis märkis, et Rootsi ja ka Läti-Leedu puhul pole euroga liitumisest mõtet veel rääkidagi. Dennis on aga kindel, et euroga liitumine muudab Eesti välispartneritele atraktiivsemaks.

Vaid aastal 2007 ületasid sotsiaalmaksu laekumised pensionideks minevat kulu, kuid aastatel 2011 ja 2012 puudujääk süveneb, sõnas endine rahandusminister Aivar Sõerd.”

Jooksvad sotsiaalmaksu laekumised sotsiaalkindlustusfondi ei kata pensionikindlustuse väljamakseteks tehtavat kulu ja aastatel 2011 ja 2012 puudujääk süveneb,” ütles Sõerd.”

Vaid aastal 2007 ületasid sotsiaalmaksu laekumised pensionideks minevat kulu. Ülejäänud aastatel on puudujääk kaetud muude maksutulude arvel, ja olukorras, kus eelarve tervikuna oli ülejäägis, ei olnud pensionide väljamaksmiseks vaja kasutada reserve,” selgitas ta.

Tema sõnul on pensionikindlustuse kulude katteallikaks pensionifondile laekuv osa sotsiaalmaksust, mistõttu tulude laekumised sõltuvad töötajate arvust ning keskmise palga kasvust. Palgad ei tohiks kasvada kiiremini tööviljakusest, mistõttu potentsiaalsest võimalikust kiirem palgakasv ei saa olla lahendus.

“Väljapääs makrotasakaalu mitte ohustava palgakasvu kõrval on vaid töötajate arvu kasv. Töötajate arvu kasv saab toimuda lisaväärtust kasvatavate ettevõtete, mitte avaliku sektori arvel. Riigi sissemaksete taastamine teise pensionisambasse on tõenäolisem olukorras, kui riigieelarve defitsiit hakkab vähenema,” rääkis endine rahandusminister.

Eksrahandusminister ja praegune ettevõtja Aivar Sõerd ütles täna avalikustatud konkurentsivõime edetabelit kommenteertides, et langus oli oodatav, kuid mitte nii suures ulatuses.

«Tahaksin rõhutada, et Eestil on siiski veel paljude teiste riikide ees mõningaid eeliseid. Kõigepealt meie maksusüsteem, mis hoolimata maksukoormuse üldisest tõusust, on ikka veel suhteliselt efektiivne. 2003-2004 loodud maksusüsteemi eelisteks olid madalad maksumäärad, lai maksubaas ja vähe erisusi,» rääkis Sõerd.

Teiseks on tema sõnul plussiks Eesti riigi poliitiline stabiilsus. Kolmandaks soosib seadusandlus meil ettevõtlust. Oluline on veel, et riigi rahandus on üsna satabiilne ja laenukoormus väike.

Paljud senised eelised oleme aga Sõerdi hinnangul tänaseks minetanud. Esiteks me pole enam sugugi odav riik. Maksukoormus on tõusnud ja see on muutnud kallimaks kõik tootmissisendid. Tööjõuga seotud maksud, nagu näiteks sotsiaalmaks ja dividendide maksumäär, on meil liiga kõrged. Ka tööjõud pole enam kuigi odav ja seda vaatamata üldisele palgalangusele.

Konkurentsivõime hindamisel on Sõerdi sõnul olulisel kohal ka riigi infrastruktuur. Lennu- ja rongiühenduste ja maanteede osas ei suuda me kuidagi võistelda Soomega, mis tabelis tõusnud. Mis puutub aga sisekonkurentsi, siis siin on meie riigihangete seadus ammu ajale jalgu jäänud, aga ka seda vaadatakse hindamisel.

Et oma positsiooni parandada, tuleks endise rahandusministri sõnul vältida edasisi maksutõuse ja viia defitsiidis riigieelarve taas plussi.

Hea tulumaksu laekumine ettevõtetelt võimaldas riigil koguda eelmisel aastal umbes miljard krooni maksutulusid oodatust rohkem.

Parema maksulaekumise üks põhjus on rahandusministri kabinetis Ivari Padari välja vahetanud Jürgen Ligi leitud suured ühekordsed tulud. Näiteks Eesti Energia ja Tallinna Sadama dividendid.

Selles, et 2009. aasta maksutulu ülelaekumine riigieelarvesse annab täiendava kindluse euro tulemiseks 2011. aastal, on ühel meelel kõik Äripäevaga vestelnud arvamusliidrid. Kas prognoositust parem maksulaekumine peegeldab aga ka majanduse elavnemist – selles kõik veendunud ei ole.

Rootsi tarbija elavneb

Männik rääkis, et Eestile oluline eksporditurg Rootsi näitab sisenõudluse elavnemist. “Jõuluostud Rootsis olid koguväärtuses kallimad kui varasematel aastatel, mis näitab, et Rootsis on sisenõudlus tõusmas,” märkis Männik.

SEB juhatuse liige ja ettevõtete panganduse valdkonna juht Allan Parik lausus, et riik on möödunud aastal väga head tööd teinud ja Eesti liigub jõudsalt euro suunas.

“Pensione ja olulisi sotsiaaltoetusi kärpimata sai kulubaasi vähendatud ning samas leiti lisatulu allikaid. Kuigi paljud lisatulu allikad on ühekordsed, suurendab see siiski kindlust, et Eesti võtab 2011. aasta alguses kasutusele Euroopa ühisraha euro.”

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Siim Raie kärpis aga optimismi, öeldes, tuleb siiski arvestada, et ülelaekumine on korduvalt parandatud eelarvest.

“Ega see mingit märkimisväärset tähendust ei oma, aga annab kindlasti valitsusele natuke hingamisruumi,” rääkis ta. Alanud aasta tuleb tema sõnul samuti keeruline. “Ma ei arva, et meil maksulaekumine 2010. aastal annab ruumi kergendatult hingata. Riigieelarve on sel aastal ilmselt väga pingeline ja mingeid erakorralisi tulusid ei oska ka praegu näha,” ütles Raie.

Euro seisukohast on aga ka väike võit oluline. “Iga väikegi piisk, mis aitab tagada eelarve tasakaalu, aitab meid eurole lähemale, selles mõttes on muidugi tegemist positiivse asjaga,” lisas ta.

Riigikogu rahanduskomisjoni liige, Keskerakonda kuuluv Kadri Simson on Siim Raiega ühte meelt, öeldes: “Mingist ülelaekumisest ei saa ju juttugi olla, võrreldes 2009. aastaks vastu võetud eelarvega.” Ta rõhutas, et riigieelarvet muudeti aasta jooksul kolm korda. “Teiseks ei saa seda võtta hea uudisena, kuna peame vaatama, kust need maksulaekumised tulid,” lausus Simson.

Riigi tulu on inimesele kulu

Simson rääkis, et tulumaksu ülelaekumise põhjustasid riigi enda otsused võtta aasta lõpus välja suuri dividende, õppelaenu osalise kustutamise lõpetamine ja tulumaksuvabastuse kaotamine pere esimeselt lapselt, mis on riigile tulu, aga peredele väljaminek.

“Eelarvereana võime mustvalgel vaadata, et positiivne ja laekus rohkem, aga tegelikult on väga selge, kellelt see raha ära võeti,” ütles Simson, kuid tõdes, et kuna eurokriteeriumide täitmist just sellise reana vaadatakse, siis siin tuleb ilus maksulaekumine kindlasti kasuks.

“See läheb nagu kerisele,” vastas rahandusminister Jürgen Ligi küsimusele, kuhu planeeritust miljard krooni rohkem laekunud maksuraha pannakse.

Ligi lisas, et hea maksulaekumine vaid tasakaalustab Eesti puudujääki, kuna ollakse niigi defitsiidis. “See tähendab, et meil kulub vähem reservi ja laenuvajadus väheneb,” ütles ta.

Rahandusministri sõnul laekuvad maksud tunduvalt positiivsema stsenaariumi järgi kui rahandusministeeriumi majanduskasvu stsenaarium. “Seega on majanduse ja maksude laekumise suhe muutlikel aegadel nihkes,” selgitas Ligi.

Männik: Ligi on tugev rahandusminister

Riigi hea maksulaekumine peegeldab uue rahandusministri Jürgen Ligi head tööd, kommenteeris Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik.

“Ma ei ole ju poliitik ega peaks poliitilisi hinnanguid andma, aga kindlasti on Jürgen Ligi Eestile viimased pool aastat olnud väga tugev rahandusminister.”

Männikule oponeeris kaubandus-tööstuskoja peadirektor Siim Raie, kes ei pidanud maksude oodatust paremat laekumist Ligi teeneks. “Maksumaksja on ikka ettevõtja, mina seal rahandusministri teeneid näha ei oska,” ütles ta.

Riigikogu liikme Kadri Simsoni sõnul on valitsus kehtestanud selliseid makse, mis löövad väiksema sissetulekuga inimesi. “See, et riigieelarvet väga tõhusalt kärbitakse, ei aita kaasa majanduse taastumisele,” märkis ta.

Kommentaar:
Aivar Sõerd
endine rahandusminister

Vähetõenäoline, et ülelaekumine võiks olla märk majanduse elavnemisest. Arvestades sellega, et maksutulude ülelaekumise põhiline põhjus oli erakorraline tulu Eesti Telekomi dividendide tulumaksust ja riigiettevõtete makstud dividendidelt tasutud tulumaksult, siis ei saa seda kuidagi siduda üldiste arengutega majanduses. Aktsiiside parema laekumise põhjuseks võib olla ka varude soetamine enne eelseisvaid aktsiisitõuse.

Kindlasti võib positiivseks pidada lisaeelarve aluseks olnud rahandusministeeriumi konservatiivse hoiakuga kevadprognoosi, mis erinavalt varasematest oli pingutatult realistlik.

Märke majandusolukorra paranemisest võib ehk välja lugeda siis, kui toimuvad positiivsed arengud käibemaksulaekumises, seni aga suuremaid muutusi paremuse poole selles näha ei ole.