Majandus ei saa toimida ilma kapitalituruta

Euroopa jõukuse kasvulavaks on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. Toetades väikeste ja keskmiste suurusega ning eksportivate ettevõte arengut, parandades rahastamisele ligipääsu, lihtsustades regulatsioone ja hõlbustades nende ligipääsu rahastamisele, luuakse juurde uusi töökohti ja antakse võimalusi noortele ettevõtjatele.

Väikeste ja keskmiste ettevõtete arengu toetamine on aga eelkõige just selline valdkond, kus Euroopa Liidu liikmesriigid ise saavad põhilise töö ära teha. Vaadates näiteks Eesti kapitaliturgu ja ettevõtete võimalusi rahastamisele ligipääsemisel, siis ühest küljest on meie tugevus see, et siin domineerivad tugevad ja hästi kapitaliseeritud Skandinaavia pangad. Meie nõrkus on aga, et Eesti finantsturg on ülimalt panganduskeskne ja peale panga pakutavate finantseerimisallikate tõsiseltvõetavaid alternatiive napib.

Finantsinspektsioon tutvustas hiljuti oma uut aastaraamatut, mis annab tervikliku ülevaate meie finantsturust. Sellest nähtub, et panganduskesksus süveneb ja alternatiive juurde ei tule. Üks juhtiv majandusleht kirjutas oma juhtkirjas, et Tallinna börs vajab hädasti turgutussüsti. Väärtpaberivahendajad kurdavad, et investorite huvi Tallinna börsi vastu aina kahaneb ja juba olevat nii, et meie börsil polegi varsti millegagi kaubelda.

Alternatiivbörsi käivitamisest on räägitud aastaid, väärtpaberituru korraldaja NASDAQ OMX poolt on loodud keskkond alternatiivturul kauplemiseks, ainuke probleem on, et seal puuduvad noteeritud ettevõtted. Paar aastat tagasi noteeriti seal üks ettevõte, aga kuna turgu pole, siis pole nende osakutega ka tehinguid tehtud. Turu käivitamisest võiks alustada kasvõi sellest, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus korraldaks teavitamist ja laiendaks meetmed noteerimisega seotud asjaajamise korraldamiseks või kulude kaasfinantseerimiseks.

Üllatav oli hiljuti avaldatud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse uuring, millest selgus, et ettevõtjatel endil on vähene valmisolek väljastpoolt omakapitali kaasata. Samas just kapitalipuudus takistab uue tehnoloogia, sisseseade ja litsentside soetamist. Need investeeringud aga võimaldavad ettevõtetel edasi liikuda väärtusahelas, pakkuda kõrgema lisaväärtusega toodangut ja suurendada tootlikkust. Riik saaks ka omalt poolt pakkuda täiendavaid stiimuleid, et soodustada turul seni puudulikku pakkumist, näiteks suurendades pensionifondide rolli omakapitaliinvesteeringute turul.

Finantsinspektsiooni aastaaruande andmetel on meie investeerimisfondide turul on registreeritud 70 investeerimisfondi, aga ainult 2 neist on riskikapitalifondid. Domineerivad kohustuslikud pensionifondid ja aktsiafondid ja ka need investeerivad pigem Eestist väljapoole. Näiteks aktsiafondide investeeringud Eestis registreeritud instrumentidesse moodustasid eelmisel aastal vaid 7% aktsiafondide portfellist ja sellest omakorda 4% oli pangakontodel hoitav raha. Otsesed investeeringud Eestis registreeritud väärtpaberitesse moodustasid eelmise aasta lõpu seisuga vaid 1,4 % meie aktsiafondide investeeringuportfellist.

Investeerimisfondide maht eelmise aasta lõpu seisuga oli kaks ja pool korda väiksem kui oli nende maht 2007 aastal. Niigi hõredale väärtpaberiturule ei lisandunud eelmisel aastal ühtki uut ettevõtet ja üle poole tehingutest annavad tehingud kahe domineeriva ettevõtte aktsiaga. Võlakirjaturul pole jaeinvestoritele sobivaid instrumente, ka seni väikese osakaaluga võlakirjafondide varade maht vähenes eelmisel aastal 10%. Riigi enamusosalusega suurettevõtted eelistavad oma võlakirjaemissioone korraldada Londoni börsil.

Majandus ei saagi areneda kui pole toimivat kapitaliturgu. Euroopa Liidu aluspõhimõte kapitali vabast liikumisest meid palju ei eita, kui me ise ei loo keskkonda oma kapitalituru arenguks.

 

 

Kapitaliturud2

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga