Venemaa tavatu vastukäik sanktsioonidele

Seoses USA poolsete sanktsioonidega Vene panga Rossija vastu blokeerisid  Visa ja Mastercard märtsikuus korraks selle panga ja tema tütarpankade klientide maksete töötlemise. Reaktsioonina sellele sammule teatas Venemaa president kavast luua oma sõltumatu üleriigiline kaardimaksesüsteem.

Selle nädala esmaspäeval tuligi välja seadus, millega luuakse Venemaa Rahvuslik Arveldussüsteem.  See samm võib lõpetada globaalselt sisuliselt monopoolset seisundit omava Visa ja Mastercard´i domineeriva positsiooni Venemaa turul. Siinkohal on aga täiesti arusaamatu, kuidas siseriiklik maksesüsteem hakkab haakuma ülejäänud maailma maksesüsteemidega.

Kas Visa ja Mastercard lahkuvad Venemaa turult?

Vastuvõetud seadus on finantsmaailmas pretsedenditu – välismaised globaalsed maksesüsteemid peavad deponeerima Venemaa keskpangas summa, mis võrdub antud maksesüsteemi kogu Venemaa turu kahe päeva maksete käibega. Visa näitel ületab see summa nende Vene turu aastakasumit mitmekordselt, muutes sellega küsitavaks nende tegevuse jätkumise Venemaa turul. Lisaks kohustuslikule deposiidile kehtestatakse ka trahv juhuks kui maksesüsteem ühepoolselt katkestab teenuste osutamise, ehk nii nagu märtsis Rossija pangaga juhtus. Trahvi suurus on 10% deposiidist iga päeva eest mil maksed ei toimu. 2016 aasta juulist peavad Visa ja Master looma Venemaa sisesed arvelduskeskused.

Juhul kui Visa ja Mastercard peaksid Venemaa turult lahkuma, mõjutaks see kliente ulatuslikult, sest löögi alla satub 217 miljonit kaarti, mida on rohkem kui Venemaal elanikke.  Ilmselt hõlmab see number ka Vene pankadega lepingulises suhtes olevaid välisriikide pankade kliente. Ülemaailmsete maksesüsteemide eemaletõrjumine on aga ettearvamatu mõjuga. Ilmselt üritavad USA krediidihiiud kuidagi Vene võimudega kokku leppida ja mingeid lahendusi leida. Aga igal juhul muutub nende tegevus Vene turul keeruliseks ja kindlasti mõjutab see kliendile ülekanduvaid teenustasusid, ehk tõstab neid tuntavalt.

Vastuvõetud seadus kindlustab küll makseteenuste katkestuste vastu sanktsioonide alla sattuvad Vene pangad, aga tekitab uut ja ettearvamata ulatusega ebakindlust Venemaa turu suhtes.

Euroopa Keskpank ongi juba teada andnud, et raha väljavool Venemaalt on neli korda suurem sellest numbrist, millest Venemaa võimud on ametlikult teatanud. Venemaa on pidanud loobuma ka laenuraha kaasamisest võlakirjaturgudelt, peale seda kui ebasoodsate tingimuste tõttu on tänavu juba ära jäänud seitse võlakirjaemissiooni.

 

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga