Prognoos ei ole veel eelarve tegevuskava

IRL on opositsiooni sattudes hakanud muretsema riigi rahanduse käekäigu pärast ja väitnud, et  majandusprognoosid on nii hullud, et viivad peagi riigi reservide kallale. Vastuseks nendele muredele tuleb kõigepealt selgitada, millest lähtutakse majandusprognooside koostamisel. Prognoosi koostamise seisuga saab arvesse võtta neid teadmisi majandusarengutest, millised on prognoosi koostajatele teada ja mis põhinevad faktilistel andmetel. Ukraina sündmuste mõju Venemaa majandusele ja sealtkaudu meie ja meie kaubanduspartnerite majandustele on kahtlemata olemas. Venemaa majanduse jahtumise mõju meie majandusele on prognoosis ka arvestatud, sest tegemist on meie väliskaubanduses kolmandal-neljandal positsioonil oleva kaubanduspartneriga  ja meie ekspordis 10 protsendilist osakaalu omava riigiga. Millises suunas kriis võiks eskaleeruda, seda me täna ei tea ja prognoosi põhistsenaarium ei saa kajastada kõikvõimalikke ja teadmata globaalseid riske. Küll on nendega arvestatud prognoosile lisatud riskistsenaariumis.

 

Teiseks, majandusprognoos ei ole eelarve tegevuskava ehk eelarvestrateegia. Eelarve eesmärgid koostatakse peale prognoosi avalikustamist. Struktuurse ülejäägi eesmärgi saavutamine on oluline ja vajalik ning jääb kehtima ka uue koalitsiooni poolt koostatavas eelarvestrateegias. Täpselt samuti ka reservide kasvatamise eesmärk. 0,2 protsendise struktuurse tasakaalu saavutamine ja selle fikseerimine 2015 aasta eelarveeesmärkides on uue eelarvestrateegia koostajate lähtepunkt. Seega ei pea paika väide, et struktuursest ülejäägist ei räägi enam keegi.

 

Ja kolmandaks, kui kurdetakse, et varasema koalitsiooni eesmärk oli jõuda 2016. aastaks 1 protsendisesse struktuursesse ülejääki, aga nüüd on see eesmärk kadunud, siis ka see ei pea paika, sest eelarvestrateegias 0,2 protsendise ülejäägi saavutamine 2015 aastal on vajalik samm selle eesmärgi suunas. Juhin siinkohal tähelepanu asjaolule, et eelmise koalitsiooni poolt varem sõnastatud eesmärkides oli  2012-1015 eelarvestrateegias ettenähtud 1,1 protsendine struktuurne ülejääk juba aastal 2015 ja 2013 aastast nominaalne ülejääk, et oleks võimalik alustada reservide taastamisega. Ei tule meelde, et IRL, kelle juhtida oli Riigikogu rahanduskomisjon, oleks varem selle eesmärgi edasilükkamisest suuremat probleemi teinud. Reservide kogumise vajadus tuli meelde alles opositsioonipingil.Tegevuskava

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga