CV

Nimi: Aivar Sõerd

Sünniaeg ja koht: 22. 11. 1964, Haapsalu

Elukoht: Harju maakond, Viimsi
E-mail: aivar.soerd@tallink.ee

Koduleht: http://www.aivarsoerd.ee

Perekonnaseis: Vabaabielus, 3 last
Haridustee:
1972 – 1983 Võru I Keskkool
1986 – 1990 Tartu Ülikool (Majandusteaduskond, rahandus ja krediit)
1994 – 1996 Oulu Ülikool (Majandusteaduskond, 2-aastane täiendõpe)

Töökogemus:

Alates 2007 OÜ TLG Hotell juhatuse liige

2005 – 2007   Rahandusminister
2004 – 2005   AS Vaba Maa, juhatuse esimees
1999 – 2003   Maksuamet, peadirektor
1996 – 1999   Maksuamet, peadirektori asetäitja
1993 – 1996   Rahandusministeerium, maksupoliitika osakonna juhataja asetäitja
1990 – 1993   AS Eesti Kindlustus, Tartu Esinduse direktor

Osalemine juhatustes ja nõukogudes:

2009 – OÜ Elering, nõukogu liige

Keelteoskus:
eesti keel – emakeel
inglise keel – suuline ja kirjalik oskus
vene keel – suuline ja kirjalik oskus
soome keel – suuline ja rahuldav kirjalik oskus

Autasud:
2003 Valgetähe teenetemärk IV klass
2007 Finance Minister of the Year, Global and Europe (Financial Times, The Banker)

Muu informatsioon:
2002 – 2003     Euroopa Maksuametite Organisatsiooni (IOTA) president

Viimsi valla volikogu, volikogu fraktsiooni ”Viimsi Reform” aseesimees

Sõerd: osaluse võõrandamisest saadud kasu maksuvabastus oleks Eestile oluline eelis

Äripäev, 07.09.2010

Kuigi Eesti on heas mõttes maksukonkurentsis teiste riikidega, oleks Eestil Malta maksusüsteemist mõndagi õppida, märkis endine rahandusminister Aivar Sõerd kommenteerides Ernst & Young Baltic ASi maksupartneri Ranno Tingase kahe riigi maksusüsteemide võrdlust.

Sõerd leidis, et iseenesest on Eesti maksusüsteem konkurentsivõimeline, kuivõrd juba 1994. aasta maksureformiga sai Eesti kaasaegse maksusüsteemi, mille keskseteks elementideks on maksumaksjate ja erinevate tululiikide võrdne kohtlemine, lihtsus ja vähe erandeid ning suhteliselt madalad maksumäärad. Rakendus näiteks proportsionaalne tulumaks ja aastast 2000 lisandus äriühingute maksustamine kasumi jaotamisel, mitte selle teenimise momendil.

“Ülemaailmne maksukeskkond on aga pidevas arengus ja maksukonkurents sunnib riike oma maksusüsteeme pidevalt parandama ettevõtluskeskkonnale soodsamas suunas. Siit ka vajadus meie maksusüsteemi pidevaks arendamiseks, et sammu pidada teiste riikidega,” ütles Sõerd.

Viidates tänases Äripäevas ja varem raamatupidaja.ee-s ilmunud Tingase artiklile “Eesti – kas teeme maksunduses Maltat?”  märkis Sõerd, et võrdluses Maltaga on seal rakendatud osaluse võõrandamisest saadud kasu maksuvabastus oluline eelis.

“Samasugust põhimõtet rakendavad ka paljud teised Euroopa Liidu liikmesriigid, kuivõrd osaluste võõrandamisest saadud kasu maksustamine piiriüleses olukorras kätkeb endas topeltmaksutamist. Eestis on küll dividendid vabastatud tulumaksust olukorras, kus äriühingu tasemel juba maksustatud kasum maksustatakse teistkordselt aktsionäri tasemel, kui viimane saab äriühingust tulu dividendide näol, aga kasu osaluse võõrandamisest mitte. Samas on tegemist sarnaste tululiikidega ja nende erinev kohtlemine on vastuolus erinevate tululiikide võrdse kohtlemise põhimõttega. Seetõttu tasub ka meie maksusüsteemi puhul samasuguse vabastuse sisseviimist kaaluda. See soodustaks ettevõtjate jäämist Eestisse ja meelitaks valisfirmasid valdusühinguid Eestisse tooma,” ütles Sõerd.

“Mis aga puudutab Malta maksusüsteemis rakendatavat põhimõtetet, kus kasumilt tasutud tulumaks teatud tingimustel tagastatakse aktsionäridele, ehk sisuliselt äriühingu kasumilt tasutud tulumaks loetakse aktsionäri tulumaksu ettemaksuks, siis Eestis sarnast põhimõtet rakendada ei ole otstarbekas ja põhimõtteliselt ei saagi, kuivõrd Eestis ei ole äriühingu kasum enne selle jaotamist maksustamise objektiks,” lisas Sõerd.

D-päeva kartus kaob koos Eesti krooniga

Äripäev, 14.07.2010

Eile lõpliku jah-sõna saanud euroga liitumine toob spetsialistide ja ettevõtjate huulile hulga positiivseid emotsioone eesotsas devalveerimishirmu lõpliku haihtumisega. Midagi negatiivset ei tihka keegi kuulutada või kui, siis vaid euromüntidest pungil rahakoti kopsakat kaalu.

“Kõigile ettevõtjatele muutub raha kättesaadavamaks,” nimetas euro olulise plussina ABC Grupi omanik Jüri Vips. Ta lisas, et riigi reiting tõuseb ja Eestisse tuleb rohkem ning odavamat raha. “Midagi negatiivset võiks euro kohta öelda vaid mõni küüniline orjapidajast ettevõtja, kel pole laene ja kes lootis devalveerimisest kasu lõigata,” rääkis Vips, kes ise ei näe eurol ühtki varjukülge.

“Loome endale uued võimalused arenguks,” sõnas Eesti Panga president Andres Lipstok euro saabumist kommenteerides. Ta toonitas, et euro iseenesest ei tõsta meie tootlikkust ega muuda meid targemaks, kuid usaldusväärsuse pitseri lööb Eestile küll.

“Edaspidi ei ole enam devalveerimisjutte, mis on ikka ja jälle muret ning ebakindlust põhjustanud,” ütles Lipstok. Laiemalt peab ta oluliseks pisikese Eesti osalemist euroala rahapoliitikas. “Satume nüüd ka laua taha, kus tehakse globaalsel tasemel otsuseid,” sõnas Lipstok.

Endine rahandusminister Aivar Sõerd tervitab samuti eurot avasüli. “Ainult euro kasutuselevõtt võtab päevakorrast maha devalveerimisohu,” märkis Sõerd. Eurotsooni täisliikmelisus on Sõerdi sõnul määrav argument majanduse edasiseks arenguks ja tihedamaks koostööks Euroopa Liiduga.

Pajula: eurotsoon kõvasti etem kui rublatsoon

SEB ökonomist Hardo Pajula ei kipu ühisraha taevani kiitma, ometi peab ta eurot rublatsoonist paremaks. “Eesti on oma 1,3 miljoni inimese ja 14 miljardi eurose kogutoodanguga maailma mõõtkavas siiski vaid üks laialivalgunud unine linnake ja laialivalgunud unistel linnakestel ei ole üldjuhul oma raha,” on Pajula realistlik. “Ja kui oma raha projekt on niikuinii tähtajalise iseloomuga, siis on minu arvates eurotsoon rublatsoonist ikka kõvasti etem,” lisas analüütik.

Üks peamisi kokkuhoiukohti oleks ametnike massiline koondamine.

Swedbanki analüütik Maris Lauri toob euro plussina sarnaselt eelkõnelejatega välja ebakindluse vähenemise. “Ebakindlas olukorras – Eesti puhul devalveerimisootuses – tehakse üldjuhul mitte just kõige paremaid otsuseid,” nentis Lauri.

Küsimusele, mida negatiivset euroga kaasneb, vastas Lauri, et suurim kaotus on ilmselt oma rahatähtede kadumine. Lisaks tõdes analüütik, et meie õuele on oodata ka inflatsiooni, kuid seda mitte euro süül, vaid seetõttu, et aegamööda muutuvad meie hinnad sarnasemaks naabrite hindadega.

Uued võimalused investeeringuteks

“Peamine negatiivne pool – rahakott läheb väga palju raskemaks,” sõnas Nordea Panga juht Vahur Kraft naljaga pooleks. Ta lisas, et seda tõsiasja on kinnitanud ka teised euroga liitunud riikide inimesed. Euro plussina toob pangajuht välja, et ühine valuuta oma peamiste kaubanduspartneritega ja odavama raha kaasamise võimalus tagavad uued võimalused investeeringuteks.

Eestis devalveerimisohu kuulutamisega tuntust kogunud Danske Banki analüütik Lars Christensen toonitas, et konservatiivses eelarvepoliitikas ei tohi valitsus millimeetritki järele anda ka euro käibele tulles. Christensen nentis, et Eesti edu euroalas sõltub rahaliidu käekäigust. “Kui varem arvati, et euroala võrdub Saksamaaga, siis nüüd adutakse, et euroala tähendab ka võlakriisis Kreekat ja Hispaaniat,” ütles analüütik. Ta lisas, et lühiajaliselt Eesti majandusele euro tulekust märgatavat tulu tõusmas ei paista, pigem on tegemist poliitiliselt tähtsa sammuga.

Endine Rootsi keskpanga juht Bengt Dennis märkis, et Rootsi ja ka Läti-Leedu puhul pole euroga liitumisest mõtet veel rääkidagi. Dennis on aga kindel, et euroga liitumine muudab Eesti välispartneritele atraktiivsemaks.

Aivar Sõerd: jooksvad maksulaekumised ei kata pensionikulu

Äripäev, 20.05.2010

Vaid aastal 2007 ületasid sotsiaalmaksu laekumised pensionideks minevat kulu, kuid aastatel 2011 ja 2012 puudujääk süveneb, sõnas endine rahandusminister Aivar Sõerd.”

Jooksvad sotsiaalmaksu laekumised sotsiaalkindlustusfondi ei kata pensionikindlustuse väljamakseteks tehtavat kulu ja aastatel 2011 ja 2012 puudujääk süveneb,” ütles Sõerd.”

Vaid aastal 2007 ületasid sotsiaalmaksu laekumised pensionideks minevat kulu. Ülejäänud aastatel on puudujääk kaetud muude maksutulude arvel, ja olukorras, kus eelarve tervikuna oli ülejäägis, ei olnud pensionide väljamaksmiseks vaja kasutada reserve,” selgitas ta.

Tema sõnul on pensionikindlustuse kulude katteallikaks pensionifondile laekuv osa sotsiaalmaksust, mistõttu tulude laekumised sõltuvad töötajate arvust ning keskmise palga kasvust. Palgad ei tohiks kasvada kiiremini tööviljakusest, mistõttu potentsiaalsest võimalikust kiirem palgakasv ei saa olla lahendus.

“Väljapääs makrotasakaalu mitte ohustava palgakasvu kõrval on vaid töötajate arvu kasv. Töötajate arvu kasv saab toimuda lisaväärtust kasvatavate ettevõtete, mitte avaliku sektori arvel. Riigi sissemaksete taastamine teise pensionisambasse on tõenäolisem olukorras, kui riigieelarve defitsiit hakkab vähenema,” rääkis endine rahandusminister.

Sõerd: kukkumine oli oodatust valusam

www.e24.ee, 17.02.2010

Eksrahandusminister ja praegune ettevõtja Aivar Sõerd ütles täna avalikustatud konkurentsivõime edetabelit kommenteertides, et langus oli oodatav, kuid mitte nii suures ulatuses.

«Tahaksin rõhutada, et Eestil on siiski veel paljude teiste riikide ees mõningaid eeliseid. Kõigepealt meie maksusüsteem, mis hoolimata maksukoormuse üldisest tõusust, on ikka veel suhteliselt efektiivne. 2003-2004 loodud maksusüsteemi eelisteks olid madalad maksumäärad, lai maksubaas ja vähe erisusi,» rääkis Sõerd.

Teiseks on tema sõnul plussiks Eesti riigi poliitiline stabiilsus. Kolmandaks soosib seadusandlus meil ettevõtlust. Oluline on veel, et riigi rahandus on üsna satabiilne ja laenukoormus väike.

Paljud senised eelised oleme aga Sõerdi hinnangul tänaseks minetanud. Esiteks me pole enam sugugi odav riik. Maksukoormus on tõusnud ja see on muutnud kallimaks kõik tootmissisendid. Tööjõuga seotud maksud, nagu näiteks sotsiaalmaks ja dividendide maksumäär, on meil liiga kõrged. Ka tööjõud pole enam kuigi odav ja seda vaatamata üldisele palgalangusele.

Konkurentsivõime hindamisel on Sõerdi sõnul olulisel kohal ka riigi infrastruktuur. Lennu- ja rongiühenduste ja maanteede osas ei suuda me kuidagi võistelda Soomega, mis tabelis tõusnud. Mis puutub aga sisekonkurentsi, siis siin on meie riigihangete seadus ammu ajale jalgu jäänud, aga ka seda vaadatakse hindamisel.

Et oma positsiooni parandada, tuleks endise rahandusministri sõnul vältida edasisi maksutõuse ja viia defitsiidis riigieelarve taas plussi.

Riigi maksuootus ületati miljardiga

Äripäev, 5.01.2010

Hea tulumaksu laekumine ettevõtetelt võimaldas riigil koguda eelmisel aastal umbes miljard krooni maksutulusid oodatust rohkem.

Parema maksulaekumise üks põhjus on rahandusministri kabinetis Ivari Padari välja vahetanud Jürgen Ligi leitud suured ühekordsed tulud. Näiteks Eesti Energia ja Tallinna Sadama dividendid.

Selles, et 2009. aasta maksutulu ülelaekumine riigieelarvesse annab täiendava kindluse euro tulemiseks 2011. aastal, on ühel meelel kõik Äripäevaga vestelnud arvamusliidrid. Kas prognoositust parem maksulaekumine peegeldab aga ka majanduse elavnemist – selles kõik veendunud ei ole.

Rootsi tarbija elavneb

Männik rääkis, et Eestile oluline eksporditurg Rootsi näitab sisenõudluse elavnemist. “Jõuluostud Rootsis olid koguväärtuses kallimad kui varasematel aastatel, mis näitab, et Rootsis on sisenõudlus tõusmas,” märkis Männik.

SEB juhatuse liige ja ettevõtete panganduse valdkonna juht Allan Parik lausus, et riik on möödunud aastal väga head tööd teinud ja Eesti liigub jõudsalt euro suunas.

“Pensione ja olulisi sotsiaaltoetusi kärpimata sai kulubaasi vähendatud ning samas leiti lisatulu allikaid. Kuigi paljud lisatulu allikad on ühekordsed, suurendab see siiski kindlust, et Eesti võtab 2011. aasta alguses kasutusele Euroopa ühisraha euro.”

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Siim Raie kärpis aga optimismi, öeldes, tuleb siiski arvestada, et ülelaekumine on korduvalt parandatud eelarvest.

“Ega see mingit märkimisväärset tähendust ei oma, aga annab kindlasti valitsusele natuke hingamisruumi,” rääkis ta. Alanud aasta tuleb tema sõnul samuti keeruline. “Ma ei arva, et meil maksulaekumine 2010. aastal annab ruumi kergendatult hingata. Riigieelarve on sel aastal ilmselt väga pingeline ja mingeid erakorralisi tulusid ei oska ka praegu näha,” ütles Raie.

Euro seisukohast on aga ka väike võit oluline. “Iga väikegi piisk, mis aitab tagada eelarve tasakaalu, aitab meid eurole lähemale, selles mõttes on muidugi tegemist positiivse asjaga,” lisas ta.

Riigikogu rahanduskomisjoni liige, Keskerakonda kuuluv Kadri Simson on Siim Raiega ühte meelt, öeldes: “Mingist ülelaekumisest ei saa ju juttugi olla, võrreldes 2009. aastaks vastu võetud eelarvega.” Ta rõhutas, et riigieelarvet muudeti aasta jooksul kolm korda. “Teiseks ei saa seda võtta hea uudisena, kuna peame vaatama, kust need maksulaekumised tulid,” lausus Simson.

Riigi tulu on inimesele kulu

Simson rääkis, et tulumaksu ülelaekumise põhjustasid riigi enda otsused võtta aasta lõpus välja suuri dividende, õppelaenu osalise kustutamise lõpetamine ja tulumaksuvabastuse kaotamine pere esimeselt lapselt, mis on riigile tulu, aga peredele väljaminek.

“Eelarvereana võime mustvalgel vaadata, et positiivne ja laekus rohkem, aga tegelikult on väga selge, kellelt see raha ära võeti,” ütles Simson, kuid tõdes, et kuna eurokriteeriumide täitmist just sellise reana vaadatakse, siis siin tuleb ilus maksulaekumine kindlasti kasuks.

“See läheb nagu kerisele,” vastas rahandusminister Jürgen Ligi küsimusele, kuhu planeeritust miljard krooni rohkem laekunud maksuraha pannakse.

Ligi lisas, et hea maksulaekumine vaid tasakaalustab Eesti puudujääki, kuna ollakse niigi defitsiidis. “See tähendab, et meil kulub vähem reservi ja laenuvajadus väheneb,” ütles ta.

Rahandusministri sõnul laekuvad maksud tunduvalt positiivsema stsenaariumi järgi kui rahandusministeeriumi majanduskasvu stsenaarium. “Seega on majanduse ja maksude laekumise suhe muutlikel aegadel nihkes,” selgitas Ligi.

Männik: Ligi on tugev rahandusminister

Riigi hea maksulaekumine peegeldab uue rahandusministri Jürgen Ligi head tööd, kommenteeris Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik.

“Ma ei ole ju poliitik ega peaks poliitilisi hinnanguid andma, aga kindlasti on Jürgen Ligi Eestile viimased pool aastat olnud väga tugev rahandusminister.”

Männikule oponeeris kaubandus-tööstuskoja peadirektor Siim Raie, kes ei pidanud maksude oodatust paremat laekumist Ligi teeneks. “Maksumaksja on ikka ettevõtja, mina seal rahandusministri teeneid näha ei oska,” ütles ta.

Riigikogu liikme Kadri Simsoni sõnul on valitsus kehtestanud selliseid makse, mis löövad väiksema sissetulekuga inimesi. “See, et riigieelarvet väga tõhusalt kärbitakse, ei aita kaasa majanduse taastumisele,” märkis ta.

Kommentaar:
Aivar Sõerd
endine rahandusminister

Vähetõenäoline, et ülelaekumine võiks olla märk majanduse elavnemisest. Arvestades sellega, et maksutulude ülelaekumise põhiline põhjus oli erakorraline tulu Eesti Telekomi dividendide tulumaksust ja riigiettevõtete makstud dividendidelt tasutud tulumaksult, siis ei saa seda kuidagi siduda üldiste arengutega majanduses. Aktsiiside parema laekumise põhjuseks võib olla ka varude soetamine enne eelseisvaid aktsiisitõuse.

Kindlasti võib positiivseks pidada lisaeelarve aluseks olnud rahandusministeeriumi konservatiivse hoiakuga kevadprognoosi, mis erinavalt varasematest oli pingutatult realistlik.

Märke majandusolukorra paranemisest võib ehk välja lugeda siis, kui toimuvad positiivsed arengud käibemaksulaekumises, seni aga suuremaid muutusi paremuse poole selles näha ei ole.

Aivar Sõerd: oli raske ja karm aasta

Äripäev, 21.12.2009

Enam-vähem kõik lubasid rasket ja karmi aastat – nii ka oli.

Tuli selle olukorraga kohaneda ja kohanetigi, märkis OÜ TLG Hotell juhatuse liige Aivar Sõerd.

“Meie majandusaasta ei ühti samas kalendriaastaga, vaid kestab septembrist augustini. Seega on hetkel veel vara meie praeguse majandusaasta eesmärkide täitmisest rääkida,” vastas Sõerd küsimusele, kas üldse ja kui, siis milline lubadus jäi sel aastal täitmata.

Seoses lõppeva 2009. aastaga ja kohe-kohe algava 2010. aastaga küsime ettevõtjate käest kommentaare uue aasta lubaduste ja nende täitmise kohta.

Aivar Sõerd: müügimaks on igand

Eesti Päevaleht (Ärileht), 16.12.2009

Müügimaks on maksunduse eilne päev, mis ei lähe kokku Eesti lihtsa ja efektiivse maksusüsteemiga, ütleb endine rahandusminister Aivar Sõerd.

Vaatasin, et statistikaameti viimase pressiteate järgi peatus Eesti hotellides tänavu oktoobris välisturiste 3% võrra rohkem kui aasta tagasi. Kas teie sektoris on majanduskriis möödas?

Neist arvudest ei tasu veel midagi järeldada. Oktoober oli tõesti väga hea kuu – viis nädalavahetust ja koolivaheajad. Ka detsembri algus oli hea, kuuendal oli Soome iseseisvuspäev ja paljud soomlased ööbisid siin. Hotellid olid ilusasti pooltäis.

Aga tegelikult on selle aasta kümne kuuga Tallinna majutusasutustes ööbijate arv vähenenud 170 000 inimese võrra. Tallinnas oli käive keskmiselt ühe toa kohta languses 25% võrreldes eelmise aasta kümne esimese kuuga.

Kas see on langus käibes?

See tuleneb olemasolevate tubade keskmise hinna ja täituvuse langusest, mis lõppkokkuvõttes avaldub käibenumbrite languses.

Tallinna hotellinduses on ikkagi soomlaste käitumine otsustav?

Jah, kindlasti. See on meie erinevus võrreldes lõunanaabritega, kus on rohkem turiste Saksamaalt, Suurbritanniast, Ida- ja Lõuna-Euroopast ja mujalt. Meil on valdavas osas soomlased. Soome turistide arv vähenenud ei ole. Küll on vähenenud keskmine kulutamine ühe turisti kohta.

Kas venelased on tulemas?

Venelasi ootame aastavahetusel umbes samas suurusjärgus nagu eelmiselgi aastal. Vene turistile omaselt on ka majutuse aeg keskmiselt pikem. Nad jäävad siia ka jaanuari alguseks.

Millal võiks Eestisse, ja konkreetselt Tallinna hotellidesse, jõuda rahvusvahelised konverentsituristid? Nagu näiteks Helsingis.

Hotelliturg on Helsingis ja Tallinnas täiesti erinev. Meil on nädalavahetustel hotellid täis ja nädala sees tihti tühjad. Helsingis on nädalalõpud tühjad ja nädala sees täis. Helsingi hotellides domineerivadki tööreisijad ja konverentsikülastajad. Otsustab ühenduste arv.  Vaadake, kui palju lennukeid maandub Vantaa lennuväljal. See paneb asja paika. Tallinn ja Helsingi pole võrreldavadki.

Mida Tallinki hotellid on aasta jooksul majanduskriisiga toimetulekuks teinud?

Hotellindus on tööjõumahukas valdkond. On kärbitud nii palkasid kui ka vähendatud koosseise. Sellega ollakse ka tulemustesse jõudnud.

Kuid hotellimajanduses on teatud kulud, mida niivõrd lihtne vähendada ei ole. Kas või kapitalikulud – hotellide ehitus on reeglina finantseeritud laenurahaga ja pangad järeleandmisi tegema ei kipu. Hotellidel on omakorda hästi palju partnereid, kes osutavad teenuseid ja paljud partnerid on omahindadega alla tulnud. Välja arvatud monopolid. Mitmed püsikulud on pigem kasvanud – vesi, energia.

Küsin nüüd teisel teemal. Kuidas hindate valituse tegutsemist viimase aasta jooksul?

On tekkinud suur võimalus liituda lähiajal eurotsooniga. Selle võimaluse lõid tegelikult need poliitikad, mida on rakendatud. Kui meil oli kõrgkonjunktuur, siis riik pani raha reservi. Aastatel 2005–2006 Eesti eristus sellega ka paljudest teistest riikidest. Lisaks väike välisvõlg ja eri valitsuste poolt elluviidud konservatiivne eelarvepoliitika. Alles praeguses kriisis on see hästi selgunud, kuivõrd vajalik see poliitika oli, et riigi rahandus majanduskriisis vastu peaks.

Mäletan väga hästi, et kõik parteid tahtsid raha kulutada, mitte koguda.

2007. aasta riigikogu valimistel lubati valijatele põhiliselt raha. Ja see avaldus ka eelarvepoliitikas. 2007. aasta keskel tehti ju veel kulusid suurendav eelarve. 2008. aasta eelarve tehti omakorda vist 25%-se kasvuga. Riigi reaktsioon olukorrale hilines. 2008. aasta eelarvet tuli jooksvalt kärpida. Seda, 2009. aasta eelarvet tuli hakata kärpima kohe pärast jõustumist.

Kas riigieelarve kärpimine on olnud õige või oli ka mingi alternatiiv?

See on olnud paratamatu, sest raha lihtsalt ei ole.

Kuidas hindate viimase aasta kärpimist? Kas valitsus on kärpinud õigetest kohtadest?

Põhimõtteliselt Eestil suuri valikuid ei ole olnud. Ma ei kujuta ka hästi ette teistsugust lähenemist. Kärped on olnud paratamatud ja, olgem ausad, kärbitud on kõikidest valdkondadest ja kõikidest ministeeriumitest. Sotsiaalsfäär on pääsenud.

Aga kui teie oleksite rahandusminister, millised kärped oleksite teistmoodi teinud?

Arvan, et sisejulgeoleku arvelt, hoolimata sellest, et headel aegadel oli see keskseid prioriteete ja sai lisafinantseerimist, on ehk natukene kergekäeliselt mindud kokku hoidma.

Mida te arvate Tallinna kavandatud müügimaksust?

Müügimaksu käsitletakse ekslikult käibemaksu lisaprotsendina. See ei ole nii. Näiteks käibemaksu rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna. Ettevõtte enda käibelt arvutatud käibemaksust saab maha arvata oma ostudelt tasumisele kuuluva käibemaksu. Müügimaks arvestatakse juurde käibele ja sellest ei saa maha arvata ei ostmisel tasutud käibemaksu ega ka müügimaksu. Kaks süsteemi omavahel kokku ei sobi, kaubad ja teenused ehk maksustamise objektid erinevad, ka maksumaksjad võivad erineda, samuti käibe toimumise koht ja aeg. Minu hinnangul lähtub sellest loogikast käibemaksu direktiiv ja sellele viitas ka maksumaksjate liit, et müügimaksu rakendamine on direktiiviga vastuolus. Rahandusministeerium küll ütles, et just nagu ei ole vastuolus, aga ma kardan, et ministeerium seekord eksib.

Mis siis müügimaksu nii keeruliseks teeb?

Kui võrdleme müügimaksu ja käibemaksu korraldust, siis käibemaksu seaduses on defineeritud maksustamise koht, maksustamise aeg ja maksustamise objekt. Müügimaksu definitsioon jätab juba seaduses palju tõlgendamise võimalusi. Mis on üldse müügimaksuga maksustatav käive? Müügimaksu peavad näiteks maksma ka need, kes pole registreeritud käibemaksukohuslased. Müügimaksuga võidakse maksustada ka käibemaksu seaduses sätestatud 0% määra ehk ekspordikäivet. Võib tekkida topeltmaksustamine.

Omaette küsimus on müügimaksuga maksustava käibe tekkimise koht. Näiteks tegutsevad firmad, kes müüvad posti teel, telefoni teel, äriühingul võib olla müügikohti ka mujal Eestis, müüakse interneti kaudu. Millest lähtuda? Kas registreeritud kohast? Või arvuti asukohast? Või büroo asukohast? Suur segadus ühesõnaga. Tallinna linn tõenäoliselt selle maksu haldamisega toime ei tule, ta peab abi küsima riigi maksuametilt. Praeguse teadmise juures ma arvan, et ka riiklik maksuamet ei saa selle maksu haldamisega hakkama.

Saan ma õigesti aru, et teie arvates on müügimaks siis halb ja vale?

Müügimaks on eilne päev maksunduse praktikas. Müügimaks on täpselt vastand praegu kehtivatele Eesti maksupõhimõtetele – need on 1993. aasta maksureformiga paika pandud lihtsad põhimõtted: ühetaoline tulumaks, võimalikult vähe erandeid, lai maksubaas, maksukohuslased on võrdselt koheldud ja maksude haldamine on lihtne.

Müügimaks on ka eilne päev tänapäeva käibemaksusüsteemiga võrreldes. Mina ütleksin küll, et müügimaks ei sobi kokku selle käibemaksusüsteemiga, mida rakendatakse Eestis ja teistes Euroopa riikides.

Mida arvate Eesti maksusüsteemist? On seda vaja reformida? Kas see on hea süsteem?

Eesti maksusüsteem ei ole halb maksusüsteem. Vastupidi – päris hea maksusüsteem. Mina olen olnud ametnikuna Eesti maksusüsteemi kujundamise juures. Pean silmas konkreetselt 1993. aasta maksureformi. Meie maksusüsteemi üldised põhimõtted on madalad määrad, lai maksubaas ja vähe erandeid. Maksude kogumine on efektiivne. See on maksumaksjatele lihtne ja arusaadav. Ma ei näe vajadust suurteks reformideks.

Astmeline üksikisiku tulumaks – kas olete poolt või vastu?

Ma olen sellele küsimusele juba vastanud. 1993. aastal Eesti rakendas proportsionaalse tulumaksusüsteemi. See oli kindlasti õige samm. Seda süsteemi tagasi pöörata poleks kindlasti mõistlik.

Osa ettevõtjaid kurdab, et sotsiaalmaks on Eestis väga kõrge. Mida arvate ideest kehtestada sotsiaalmaksu ülempiir?

Ülempiiri seadmist tasub kindlasti kaaluda.

Kas Eestis võiks kehtestada automaksu. On see ideena väärt asi?

Eesti on selles mõttes erand, et meil on ainult registreerimismaks. Aga see on küsimus, mida ma ei tahaks üldse tähtsustada. Automaks ei ole kõige tähtsam teema. Võibolla ka nii, nagu praegu on.

Kas maksutulud tuleks avalikustada?

Ma olen selle peale kunagi jaatavalt vastanud, kuid ka see pole küsimus, mis peaks olema hirmus tähtsal kohal.

Saan aru, et olete meie maksusüsteemiga üsna rahul. Kas üldse on midagi, mida muuta?

Eestil on suhteliselt efektiivne maksusüsteem. Nende põhimõtetega tasub jätkata. Käibemaksu põhimõtteid ei saagi muuta, need on Euroopa Liidu direktiiviga paigas. Otseste maksude puhul on liikmesriikidel rohkem otsustamisruumi. Astmelise tulumaksu kohta ütlesin oma seisukoha. Sotsiaalmaksu ülempiiri seadmist võiks kaaluda. Palju on räägitud ka klassikalise ettevõtte tulumaksumäära sisseseadmisest. Seegi on kindlasti tervitatav diskussioon. Ma ise viisin teatud ettepanekud ettevõtte tulumaksu süsteemi ümbertegemiseks valitsusse juba 2006. aastal. Tollal ei leidnud see poliitilist toetust.

Mida arvate riigiettevõtete, näiteks Eesti Energia aktsiate viimisest börsile?

Vähemusosalust, näiteks 15–25% võiks börsile viia, kuid riigile peaks jääma aktsiate kontrollpakk ning otsustamisõigus.

CV

Aivar Sõerd, Tallinki hotellide juht

  • Sündinud 1964. aastal
  • Lõpetanud Tartu ülikooli majandusteaduskonna
  • Alates 2007. aastast Tallink hotellide juht
  • 2005–2007 oli Aivar Sõerd Eesti rahandusminister
  • Enne seda 2004–2005 juhtis Sõerd Tallinki juhtidele kuuluvat trükikoda Vaba Maa
  • Samuti on Sõerd juhtinud Eesti maksuametit 1999–2003, enne seda oli töötanud mitu aastat teistel maksuameti juhtivatel kohtadel
  • 1990-ndate keskel oli  Sõerd kolm aastat rahandusministeeriumis maksupoliitika osakonna juht

Sõerd: madalama vee hinnaga hoiaks kokku 700 000 krooni

Äripäev, 1.12.2009

Kui Tallinna Vesi soostuks vee tariife alandama 25%, tähendaks see Tallink Spa & Conference Hotellile kuni 700 000 kroonist kokkuhoidu aastas, ütles OÜ TLG Hotell juhatuse liige Aivar Sõerd.

“Tallink Spa & Conference Hotellis moodustavad vee- ja elektrienergia kulud arvestatava osa hoone kasutuskuludest ning vee tariifide alandamine 25% võrra tähendaks aastast kokkuhoidu 600-700 tuhat krooni,” rääkis Sõerd Äripäevale.

Ta märkis, et olukorras, kus hotellipidajate sissetulekud on eelmise aastaga võrreldes kahanenud kuni 30% eelmise, oleks sellises suurusjärgus kulude kokkuhoid kindlasti tervitatav.

Tallinna linnavolikogu võttis tänavu 17. septembril vastu otsuse, kus avaldas Tallinna Vee hinnakujunduse ja ettevõttest kühveldatud hiigelkasumi ning üüratute juhtimistasude pärast kahetsust.

Äripäev küsis Tallinna linnavalitsususelt, kuidas nad suhtuvad konkurentsiameti avaldusse Tallinna Vee “liigse” kasumlikkuse teemal, kas konkurentsiameti soovitus vee hinda ca 25% võrra alandada tuli linnavalitsusele ootamatult ning mida kavatseb/peaks Tallinn nüüd Tallinna Vee suuromaniku ja hinnakujundajana ette võtma. Linn vastas, et pole analüüsiga veel tutvuda jõudnud.

Sõerd: panga jaoks on rängim karistus usalduse kaotus

Äripäev, 30.10.2009

Olenemata pankade ebaproportsionaalsest trahvimäärast, on usaldusel töötava ettevõtte jaoks karmim karistus just selle sama usalduse kannatada saamine, ütles Äripäevale TLG Hotelli juht ja endine rahandusminister Aivar Sõerd.

“Pankadele muidugi kõige suurem karistus on see, kui nende usaldus saab kuidagi kannatada. See on kindlasti mõjusam kui mistahes trahv,” ütles Sõerd ning lisas: “aga kui räägime nendest trahvidest, mis on sätestatud krediidiasutuste seaduses- kuni 500 tuhat krooni maksimum, siis see ilmselgelt ebaproportsionaalne, kui võrdleme juriidilisele isikule kohaldatavaid trahve mõnes teises, näiteks keskkonna valdkonnas.”

Endine rahandusminister rääkis, et looduskaitse seadusega saab teatud isendite ohustamise ja kahjustamise eest karistada juriidilist isikut kuni kahe miljoni kroonise trahviga, mis on neli korda suurem, kui trahv krediidiasutustele.

“Muidugi möönan, et ega trahvide määramine ei peaks olema eesmärk iseenesest aga pankade tegevus põhineb usaldusel ja olukord kus saab kannatada panga usaldus, see on pangale kõige rängem sanktsioon,” võttis ta teema kokku.

Karistusseaduse alusel saab juriidilisele isikule mõista kuni 250 miljoni kroonise rahalise karistuse, kuid sarnane regulatsioon võiks kehtida ka finantssektori väärtegude puhul, lausus finantsinspektsiooni juht Raul Malmstein eile Äripäevale antud online-intervjuus.