Rahandusministeeriumi koostatud valimisprogrammide mõjude analüüs on tänuväärne abimaterjal igale poliitikahuvilisele. Tuginedes  oma varasemale kogemusele ja teades nende arvutuste valmimise n.ö köögipoolt, või kinnitada, et ametnike erapooletuses ja professionaalsuses pole põhjust kahelda. Loomulikult ei meeldi faktilistele andmetele rajatud tervikpilt suurematele lubajatele.

Uudis pole kindlasti see, et suurimate lubajate pakkumised ületavad kordades isegi riigi majanduskasvu tipu võimalusi. Olukorras, kus riigieelarve on tänavu ja jätkuvalt ka järgmisel aastal defitsiidis, tähendab täiendavate kohustuste võtmine defitsiidi suurenemist. Parematel aegadel suure vaevaga kogutud reserve on Eesti riigil hetkel järel suurusjärgus 1,3 mld eurot, millest ei piisa näiteks Keskerakonna valimislubaduste realiseerimisel isegi ühe aasta täiendavalt lisanduvate rahaliste kohustuste katteks.

Ainuüksi ühe kõige kallima programmi realiseerimine suurendaks järgmise aasta prognoositavat riigieelarve struktuurset defitsiiti 0,8 protsendilt tasemele üle 10% SKP suhtes, mis oleks üks eurotsooni suurimaid. Sellise eelarvepositsiooniga ei ole väikeriigil jõukohastel ja mõistlikel tingimustel võimalik rahvusvahelistelt finantsturgudelt laenu saada, isegi kui ta kuulub eurotsooni ja suurt võlakoormat hetkel pole. Defitsiidi järsk suurenemine toob paratamatult kaasa riigireitingute halvenemise ja laenuintresside kasvu ülejõukäivate tasemeteni. Selline väljavaade sunnib paratamatult varem või hiljem pöörduma abipalvega IMF ´i poole.

Kulukate lubaduste andjad on kas teadlikult või suutmatusest kohustusi rahasse arvestada, reaalseid tagajärgi eiranud.

Huvitavam osa minu hinnangul rahandusministeeriumi analüüsis puudutab maksumuudatuste ettepanekuid. Kuluanalüüs tõestab ilmekalt, et jutt  astmelisest tulumaksust kui imerelvast kõikide hädade vastu ja põhilisest katteallikast kallile kuluprogrammile, on väljamõeldis. Sotside astmeline tulumaks annaks esimesel aastal 40 mln eurot ja järgmistel aastatel 55 mln eurot, millest piisab vaid neljandiku ulatuses käibemaksuerisuste sisseviimisel riigieelarvesse tekkiva 218 mln euro suuruse augu katteks. Seega kuludepoolel puudub igasugune katteallikas ja tuludepoolel näidatud maksuallikad ise on miinusmärgiga. Automaksu ja ettevõtete kasumimaksu kehtestamine ei tooks esimesel aastal eelarvesse midagi, järgmistel aastatel 88 mln eurot. Keskerakonna astmeline tulumaks tooks eelarvesse täiendavalt

75 mln eurot aastas, millest ei piisa isegi poole lubatud käibemaksuerisuste siseviimisel tekkiva käibemaksutulude vähenemise katteks. 5 % käibemaksumäära kehtestamine toidukaupadele, kultuuriüritustele, ühistranspordi piletitele, jne., viiks eelarvest 215 mln eurot aastas.

Eesti riigil seisab ees arvukalt väljakutseid ka eurotsoonis olles. Nendest väljakutsetest üks kaalukamaid on  pensionisüsteemi pikaajalise rahastamise jätkusuutlikku tagamine vananeva rahvastiku olukorras. Selle tagamiseks on vaja esimesel võimalusel majandusolukorra paranedes asuda reservide taastamisele, vastupidiselt soovile kulukate lubadustega Eesti riik pankrotiseisu viia.

Meelerahu ja lõõgastus spaast
Club One, nr 1 (2011), Reeli Maasikmäe

Tallink Spa&Conference hotellis on viie basseini ja kuue saunaga suur ja avar spaa. Saunafänn ja Tallinki hotellifirma juhatuse liige Aivar Sõerd peab saunas ja spaas käimist mõnusaimaks stressimaandajaks. “Saun on tervisele kasulik ja parim rohi pingete vastu,” räägib Aivar oma kogemusest.

Tallink Spa&Conference hotelli uksest sisse astudes näeb igaüks läbi klaasseinte ahvatlevat vaatepilti suures aatriumibasseinis mõnulevatest puhkajatest. Lapsed müravad purskkaevu pritsmetes, vanemad inimesed istuvad mullivannides või naudivad veebaaris suurte antiikjumalate silme all karastusjooke.

Soojas 32kraadises spaa-õhus saab lõõgastuda kahes Soome saunas, kolmes aurusaunas ja Türgi hamamis. Pärast sauna saavad julgemad karastada end jahedamas välibasseinis. Soojemaid basseine on viis: aatriumibassein, kaks mullivanni, soolaveega bassein ja lastebassein.

“Hotellide saunad ja basseinid pole kunagi väga ekstreemsed. Need on mõeldud laiale tarbijaskonnale ja erinevale maitsele,” tutvustab Aivar spaa-kompleksi.

Mille järgi on saunad Tallink spaasse valitud?
Saunad on valitud, et vastata väga erinevale maitsele. Ka kõik aurusaunad on erinevad: ühes saunas on lamamistoolid, teine on suurem, kus enda jahutamiseks on suured marmorist veenõud, tagumine saun on sopistustega, kus saab istuda kõrgemale auru juurde. Aurusaunad erinevad ka lõhna ja auru intensiivsuse poolest.
Türgi saunas on kuumad seinad ja suur 40kraadine kivi, kus saab pikutada või istuda, ruumi nurkades on veenõud, kust saab värskendust. Türgi saun hetkel ei tööta täisfunktsionaalsuses, sest Türgi stiilis seljapesijat, nagu oli algusaastal, meil hetkel pole. Klassikalises Türgi saunas käimine on pikk protseduur, kus erinevate seepidega pestakse saunaline kõigepealt puhtaks ja pärast on massaaž.
Pesemisruumis on meie kõige kuumem, 95kraadine Soome saun. Teine, suurem Soome saun on 70-80 kraadi.
Ka Tallink City hotellis on tunni- ja hommikusaun koos mullivanniga ja väga mõnusad ning korralikud saunad ja basseinid on Tallinki laevades.

Kas oskate saunahuvilisi rahvuste järgi võrrelda, kuidas saunas käiakse ja mida eelistatakse?
Eestis on saunaskäimine populaarne, aga soomlased ja venelased on selgelt saunalembesemad. Euroopast tulnud turistid nii väga saunast lugu ei  pea. Olen kaks aastat Soomes elanud ja seal on ka igas korrusmajas saun.

Kuidas võtta spaas käimisest maksimum?
Saunas ja spaas käimiseks peaks mõned tunnid aega varuma. Ideaalne on enne veidi sportida. Üldine soovitus on, et täis kõhuga sauna ei minda. Pigem peaks planeerima söömise pärast sauna. Ka kanget alkoholi ma saunas tarvitada ei soovita. Kuna Tallinki spaa on lõõgastumiskoht, siis ei pane me pahaks, kui juuakse lahjasid alkohoolseid jooke. Lastele on meil smuutid.
Leili tuleks visata, kui kivid on piisavalt kuumad, et vesi aurustuks kiiresti. Kindlasti visata leili kuuma veega sinna, kust kivid on kõige kuumemad. Mõnus leil tuleb, kui visata vett vähehaaval ja lasta kividel enne uue leili viskamist korralikult ära kuivada. Leiliruumist tuleks välja tulla hea enesetundega, mitte istuda laval, kuni vähegi kannatab.

Kui sageli te ise saunas käite?
Käin saunas vähemalt kord nädalas ja vahel ka kodus, kus mul on puuküttega saun. Meeleldi käin ka veekeskustes ujumas. Kui vihtlemisisu tekib, siis lähen üldsauna. Kodus eelistan lihtsalt leili võtta. Alati on mõnus panna leilivee sisse eeterlikku õli, mis peale hea aroomi on hea ka hingamisteedele. Vahel kasepuuga teen käredamat sauna, aga tavaliselt ma sauna üle 90 kraadi ei küta. Käin 2-3 korda leiliruumis ja vahepeal lasen kehal korralikult maha jahtuda. Olen isegi jääaugus end jahutamas käinud, aga hetkel ma Põhjarannikul ühtegi sellist ei tea.

Spa hotelle on palju. Mis on Tallink Spa&Coference hotellis eriline?
Spaa-turism maailmas on tõusev trend ja nagu iga muu hotell proovime ka meie eristuda, et pakkuda kliendile elamust, head teenindust, mitmesuguseid teenuseid, et mitte olla vaid puhkamis- ja ööbimiskoht. Tallink Spa&Coference hotellis on eriline ainuüksi hotelli hoone, sest see on uus ehitis ja projekteeritud spetsiaalselt spaa- ja konverentsihotelliks. See on väga luksuslik, hea arhitektuuri ja sisekujundusega. Siin saab korraldada kõrgetasemelisi konverentse ja on võimalus siduda konverents näiteks gaalaõhtu, lõuna- või õhtusöökidega restoranis Nero, mis on igal aastal olnud restoranide top 100 edetabelis. Viiendal korrusel on baar Fidel, mida saab kohandada ka vastuvõtuks 30-40 inimesele. Lisaväärtus on kindlasti Hera salongid, kus pakume kõikvõimalikke iluteenuseid.
Spaas on meil saunade kompleks, aatriumibassein, soolaveega bassein ja välibassein, mis on talvisel ajal pakases aurava veega eriti efektne. Suvel on välibasseini ääres terrassidel mõnus nautida päikest ja suupisteid. Klientide seas on väga populaarne ka meie spaa-baar, kus veekeskuse keskel soojast basseinist väljumata saab nautida jooke luksuslikus ja pilkupüüdvas atmosfääris.

Kas spaase ja hotelli oodatakse puhkama pigem välisturiste või ka kohalikke peresid?
Meile on oodatud nii välisturistid, noored, eakad kui ka pered lastega. Suurem osa kliente on meil küll skandinaavlased – soomlased ja rootslased ja vene turistid. Järjest rohkem on külalisi ka mujalt Euroopast ja isegi Aasiast, ka siseturistide osakaal aina kasvab. Pidevalt kasvab ka äriklientide osakaal. Meie täituvus on olnud algusest peale üle ootuste hea ja on tekkinud ka püsiklientuur. Lisaks puhketuristile ka konverentsiklientide seas.