Viimsi valla eelarve kinnitatud

Viimsi Teataja, nr 2, 28.01.2011

Viimsi valla eelarve sai eelmisel nädalal volikogu kinnituse: tulude maht on 16 miljonit 369 tuhat eurot ja kulude maht 15 miljonit 949 tuhat eurot (ehk vastavalt 256,1 ja249,5 miljonit krooni).

Kui kahel eelmisel aastal oleme majanduskriisi olukorras näinud eelarve kahanemist, siis nüüd saame rääkida stabiilsemast seisust ja vähehaaval hakkab langus pöörduma tõusule ka valla eelarvepildis.

Aga enne kui vaatame uut eelarvet lähemalt, heidame korraks pilgu eelmise aasta eelarvetäitmisele.

2010. aasta tulem positiivne

Eelmisel aastal laekus eelarvetulusid rohkem kui planeeritud– tulud täideti 107 protsendi ulatuses, mis ületas ootusi ja oli  ühtlasi ka märk konservatiivsest lähenemisest eelarve kavandamisele. Kulud jäid planeeritud raamidesse, mitmetes valdkondades isegi allapoole planeeritud summasid.

Tulemusena jäi aasta lõpu seisuga vallale arvestatav reserv – 58,8 miljonit krooni, mille arvelt saab tagasi maksta võlgu ja vähendada laenukoormust rohkem kui pikaajalises valla finantsplaanis kavandatud.

Eelmise eelarveaasta tulem oli positiivne ehk aasta arvestuses laekus tulusid rohkem kui tehti kulusid.

Üheks märksõnaks eelmisel eelarveaastal oli kindlasti ka Karulaugu kompleksi väljaostmine valla enda vahendite ja pangalaenuga. Sellega refinantseeriti varasem rendikohustus ja kompleksiga seotud kulu järgmistel aastatel muutub märgatavalt odavamaks.

Valla laenukoormus 2010. aasta lõpu seisuga oli 441 miljonit krooni. Aastaga suutsime seda vähendada – 134 protsendini eelarvest.

Järgmise aasta eelarve tagab stabiilse arengu ja võimaldab vähendada laenukoormust

Põhilise tuluallika, üksikisiku tulumaksu laekumist prognoosime 12 807 tuhat eurot (veidi üle 200 miljoni krooni). Nagu tavapäraselt, on see suurim tulude allikas. Majandus on pöördunud kasvuteele ja majanduskasvu mõju tulumaksu laekumisele eeldame alates järgmise aasta teisest poolest.

Lisaks on traditsioonilistele tuluallikatele, nagu maamaks ja muud tulud, arvestatav summa – 482,5 tuhat eurot (üle 7,5 miljoni krooni) planeeritud saada vara müügist. Kuna aga suurem osa sellest varast on kinnisvara, siis võib selle plaani realiseerimine osutuda vallale küllaltki raskeks ülesandeks. Loodetavasti see eelarvele siiski suurt riski ei tekita – vara müügitulu osakaal tuludest kokku on planeeritud vähem kui 3 protsenti.

Kulude maht tervikuna võrreldes eelmise aasta eelarvega veidi väheneb.

Nii nagu tavapäraselt, on ka järgmise aasta kulude struktuuris suurima osakaaluga haridus- ja noorsootöö valdkond, mis moodustab neist poole.

Valdkonna kulude kogumaht eelmise aastaga võrreldes väheneb selle tõttu, et eelmisel aastal oli siin Karulaugu kompleksi väljaostusumma.

Uue algatusena tuleb valdkonna eelarvesse tasuta koolitoidu laiendamine ka 4. klassi õpilastele.

Üldvalitsemise valdkonna kuludes on vallavalitsuse 51 teenistuja, volikogu ja komisjonide kulud. Üldvalitsemise kuludes on arvestatud ka valla omaosaluse summad erinevates projektides osalemiseks, laenuintresside summad ja liikmemaksud ning kevadiste riigikogu valimistega seotud kulud.

Majanduse ning elamu- ja kommunaalmajanduse, politsei ja päästeteenistuse ning kultuuri, spordi ning vaba aja kulude eelarve jääb enam-vähem samale tasemele, mis eelmise aasta eelarves.

Sotsiaalkaitsekuludes on planeeritud 6-protsendine kasv. See tuleb hoolekandeteenuste, eakatele mõeldud ühekordsete toetuste saajate kasvu ja vastsündinute toetusteks kuluva summa kasvu arvelt. Seega kasvud on tingitud eelkõige toetusesaajate arvu suurenemisest.

Märksõnadeks veemajandus, haridusvaldkond, investeeringud ja laenukoormuse vähendamine

Veemajanduse korraldamine ja veemajanduse investeeringud ning koolid ja lasteaiad nõuavad lähiaastatel valla eelarvest kasvavas mahus investeeringuid. Jätkub ÜF-2 veeprojekti finantseerimine läbi AS Viimsi Vesi aktsiakapitali laiendamise, kavandatud on summad Randvere algkooli projekteerimise kuludeks. Järgmise aasta investeeringutest väärib veel äramärkimist Nurme – Nugise tee ehituse 1. etapp.

Märkimisväärsed summad eelarvest on kavandatud vallapoolsete osamaksete katteks Euroopa Liidu eelarvest finantseeritavate kergliiklusteede ehituse projektides osalemiseks.

Teatavasti piirab valla investeerimisvõimekust täna veel suur ja seadusega lubatud piiri ületav laenukoormus. Ülemäärase laenukohustuse teenindamine on vallale majanduslikult kulukas, ainuüksi intressikulu oli eelmisel aastal üle 6 miljoni krooni. Pealegi on mitmed rendilepingud kulukamad võrreldes perspektiiviga finantseerida neid objekte valla omavahendite ja krediidiasutustelt võetud laenudega.

Järgmisel aastal planeerime laenude tagasimakseteks üle 3,6 miljoni euro (ligi 57 miljonit krooni). Aasta lõpuks saavutame prognoositavalt laenukoormuseks 114 protsenti ja aastaks 2012 jõuame selles graafikus edasi liikudes juba allapoole seadusega lubatud 100 protsendi piiri. See on kindlasti suur töö ja saavutus, mille tulemusena tekib aastal 2013 vallal uuesti üle mitmete aastate võimalus laenuvahendite kaasamiseks hariduse ning veemajanduse objektide ja teedeehituse finantseerimiseks.

Oskusliku majandamise ja konservatiivse eelarvepoliitika põhimõtetele kindlaks jäädes tuleb Viimsi vald toime väljakutsetega, mille seab valla lasterohkus oma üha suureneva investeerimisvajadusega.

Kasutan siinkohal võimalust tänada eelarve- ja arengukomisjoni poolt vallavalitsuse rahandusametit ja Tähve Milti panuse eest eelarvekava ettevalmistamisel.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.