Valdav enamus ekspertidest on arvamusel, et Kreekale teise abipaketi rakendamine lõplikku lahendust veel ei too. Päästepaketi kinnitamisel tuli selle finantseerimises osalevatel riikidel tulenevalt Kreeka olukorra tõsidusest teha valik üksnes halbade ja veel halvemate lahenduste vahel.
Liikmesriikidel poolt abi saamise tingimuseks seatud Kreeka majandusprogramm tehti tavatult karm, konkreetne ja detailne. Seal on kümneid tegevusi, mis tuleb täita juba käesoleva aasta märtsikuu lõpuks, mistõttu juba lähiajal on võimalik otsustada, kas programm edeneb või mitte. Kindlasti pole ette ära määratud, et otsustatud rahaeraldus ka tingimata täismahus käiku läheb.
Kreeka teise toetusprogrammi põhitingimused ja eesmärgid lepiti kokku eelmise aasta oktoobrikuu lõpus toimunud Ülemkogul. Võrreldes Ülemkogu seisuga on aga abiprogrammi otsustamise ajaks olukord kiiresti muutunud.
Kui abiprogrammi tingimuste ja eemärkide aluseks olev Ülemkogu aegne majandusprognoos näitas Kreeka eelmise aasta majanduslanguseks 5,5%, siis värskelt avaldatud andmed näitavad languseks ligi 7%. Lisaks muudele riskidele näitavad faktilised andmed, et programmi realiseerumise aluseks olevad eeldused täna enam ei kehti. Võrreldes Ülemkogu seisuga on ümber hinnatud Kreeka pankade rekapitaliseerimise tegelik vajadus ja korrigeeritud privatiseerimise ajakava. Abipaketi põhieeldused, mis on fikseeritud oktoobrikuu Ülemkogu seisuga, on tänaseks muutunud.
Lisaks faktilistele majandusarengu näitajatele ohustavad programmi mitmesugused riskid, mille realiseerumise tõenäosus tänase seisuga on suurem kui varem eeldati. Programmi põhilise samba, ehk osalise erasektori võla mahakirjutamise tulemused peaksid selguma lähipäevil. Arvestused näitavad, et kui näiteks erasektori osalusprotsent kujuneb kavandatuga võrreldes 5% võrra madalamaks, avaldab see Kreeka 2020 aasta laenukoormuse eesmärgile mõju suurusjärgus 2 protsendipunkti. On tehtud prognoose, millest nähtub, et riigi pragune laenukoormus 160 % tasemelt tõuseb 2013. aastaks 170%-ni, misjärel peaks hakkama langema, aga mitte sellises tempos nagu eeldatud.
Abipaketi karmide tingimuste täitmine on Kreeka majanduse ümberstruktureerimiseks vajalik ja paratamatu, aga suure tõenäosusega elluviidavate kärbete ja ümberkorralduste reaalne mõju majandustulemustele ilmneb alles suure ajalise nihkega. Ei ole teada kuidas mõjutavad programmi täitmist aprillikuus toimuvad valimised.
Eelnevast tulenevalt jäävad suure tõenäosusega täitmata teise abipaketi põhieesmärgid- Kreeka laenukoormuse vähendamine 2020. aastaks 120 % tasemele SKP suhtes ja riigi naasmine võlakirjaturule. See aga tähendab, et riigi laenukoorma teenindamine ja võimalik riigieelarve defitsiidi katmine jääb veel väga pikaks ajaks sõltuvusse abiprogrammidest ja avaliku sektori ehk Euroopa maksumaksja rahast.
Euroala võlakriisi arengus suuremas plaanis on aga märgata muutusi positiivsemas suunas. Aasta algul täheldatud Itaalia ja Hispaania võlakirjade intresside alanemine ei jäänud ajutiseks, rahunemine finantsturgudel on püsivama iseloomuga. Võib arvata, et Euroala võlakriisi arengus on suunamuutus toimunud. Seda hoolimata sellest, et Hispaania eelmise aasta eelarvedefitsiit osutus tuntavalt suuremaks arvatavast, ehk jõudis 8% tasemele ja ka Itaalia võlakirjade intressid pole siiski ka peale viimast alanemist pikaajaliselt veel jätkusuutlikul tasemel.
Lähikuude võlakriisi arenguid tasub edaspidi kindlasti tähelepanelikult jälgida, sest just selle kevade arengud võivad ette näidata tuleviku väljavaated.