Uued Vene-vastased sanktsioonid oleksid ulatusliku mõjuga sealsele majandusele

Senisest karmimatel sanktsioonidel oleks Venemaa majandusele ulatuslik mõju. Piirangud, mis on seni piirdunud põhiliselt sissesõidukeeldude ja varade külmutamisega üksikutele mõjukatele isikutele ning impordipiirangutega Krimmist pärit kaupadele ei oma ulatuslikku mõju majandusele tervikuna. Venemaa rahandust, pangandust ja energeetikat puudutavad sanktsioonid mõjutaks aga majandust tuntavalt ja oleks varasemast erineva kaalukategooriaga.

Venemaa vananeva rahvastikuga ja üha paisuvate sotsiaalkuludega riigi eelarvet on raske tasakaalus hoida ja defitsiiti tuleb katta reservide, riigivõla ja täiendavate erastamistulude arvel. Kuna seni on Vene riigi võlakoorem olnud madal, oli võimalik defitsiiti laenurahaga rahastada. Muutunud tingimustes ja üha halvenevate riigireitingute olukorras, kus investorid vaatavad Vene võlakirju rämpsuna, on raske majanduslikult põhjendatud tingimustel finantsturgudelt laenu saada.

Euroopa Liidu poolt rakendatavatel juurdepääsupiirangutel kapitaliturgudele satuks Venemaa rahandus tugeva surve alla. Löögi alla satuks ka riigi plaan tulla ettevõtetele appi kui majanduslangus süveneb. Varasematel aastatel on riik ulatuslikult majanduse elavdamise eesmärgil ettevõtteid toetanud, muutunud olukorras pole riigil selleks lihtsalt vahendeid. Löögi alla satub Venemaa pankade rekapitaliseerimise plaan, mille eesmärgiks oli seatud pankade laenuportfelli suurendamine.  Ajal kui investorid viivad raha Venemaalt teistele arenevatele turgudele, on küsitav ka  erastamistulude planeeritud laekumine.

Venemaa majandus saab tugineda suurele siseturule. Venemaa on juba asunud siseturgu kaitsma piirates välismaiste toiduainete ja tehnikatoodete sissevedu, lootes seeläbi arendada rahvuslikku majandust. Majanduslik isolatsioon aga tähendab tehnoloogilist mahajäämust ja ei ole kuidagi kooskõlas varasema ulatusliku majanduse moderniseerimise programmiga.

Vene suur siseturg ei ole kindlasti ülemäära ostujõuline. Kapitali lahkumine ja välismaiste firmade eemaletõrjumine ei aita kuidagi kaasa uute töökohtade tekkele. Pigem võib ettevõtete madal konkurentsivõime ja vähenev välisnõudlus kaasa tuua tehaste sulgemisi ja sotsiaalsete pingete kasvu tööstuslinnades.

Ajaleht Nezavisimaja Gazeta vahendab, et ekspertide hinnangul seisab ees järsk toiduainete hindade tõus – teatud toodete puhul võib hind isegi kahekordistuda. Piirangute alla sattunud tooteliigid tuleb millegagi asendada – kas kodumaise tööstuse toodetega või nende riikide toodetega, millised piirangute alla ei kuulu. Asendamine aga võtab aega ja seni võib tekkida mõnede toodete defitsiit või kerkida järsult hind. Kuna Venemaa Keskpank on tõstnud baasintressi ja pangandus on sanktsioonide tõttu surve all, siis ootab kodumaist tööstust ees laenuintresside kasv, mis paratamatult kandub üle omahinda. Venemaa statistikaameti andmetel juba kasvasid käesoleval aastal ajavahemikul jaanuar kuni juuni toiduainete hinnad 8%.

Rubla nõrgenemine ja riigieelarve kehvade väljavaadete tõttu kannatav sotsiaalsektori rahastamine avaldab omakorda mõju elanike ostujõule. Olukorda teravdab ka regionaalsete eelarvetulude kahanemine madalama maksulaekumise ja föderaaleelarvest tehtavate toetusmaksete vähenemise tõttu. Kohustuse täitmiseks, näiteks õpetajate palkade maksmiseks ja muude kulude katteks peavad regioonid suurendama laenukoormust.  Kardetakse, et sotsiaalsete teenuste kättesaadavus halveneb.

Mingi piirini saab propaganda abil elanike pahameele suunata sanktsioone rakendavale välismaailmale, aga paratamatult hakkab elanike heaolu langus mõjutama ka poliitikakujundajate otsuseid.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga