Riigieelarve toob avalikku sektorisse palgakasvu

Riigikogu ööistungite ja Keskerakonna kiusule vaatamata kavandab Riigikogu selle nädala kolmapäeval riigieelarve kolmandat lugemist ja vastuvõtmist seadusena. Uus eelarve toob palgakasvu politseinikele, päästetöötajatele, õpetajatele ja paljudele teistele riigieelarvest palka saavatele töötajatele. See on esmakordne tuntav palgatõus majanduskriisist väljunud riigi rahaliste võimaluste kitsastele oludele vaatamata.

Kui eelarvekava annab ministeeriumidele palkadeks vahendeid lõppeva aastaga võrreldes 4,4% rohkem, siis rahandusministeeriumi kokkuvõtvad andmed näitavad, et palgavahendid suurenevad isegi rohkem kui 5% ja mitmetes ministeeriumides veelgi enam. Ministeeriumid ja riigiasutused on kavandamas palgasüsteemide ja töö ümberkorraldusi, mis võimaldavad lisaks riigieelarvest juurde lisatavale võtta kasutusele ka töö efektiivsemaks muutmise tulemusel vabanevaid vahendeid.

Maksu- ja Tolliamet näiteks korrastas hiljuti asutuse juhtimismudelit, kaotades ära regionaalse tasandi ja töö ümberkorralduse tulemusel kadunud töökohtade arvel tekkinud lisavahendid suunatakse palkade kasvuks.

Palgasüsteemi reformi ja tasustamispõhimõtete muutmist kavandab teadaolevalt ka Politsei- ja Piirivalveamet. Vabanevate vahendite arvel saab tuntavamat palgakasvu kavandada eelkõige kõrgendatud riskiga tööd tegevatel politseiametnikel.

Õpetajatele palgatõusu võimaldamiseks, mis on ilmselgelt üks riigieelarve prioriteete, tõstab riik kohalikele omavalitsustele antavas haridustoetuses õpetajate palga toetust 11%. Kasvavad õpetajate alampalgad ja käesoleva aasta 793 euro suuruse keskmise palgaga võrreldes tõuseb õpetajate keskmine palk 860 euroni. Kogu vajalik raha ei tule ainult riigieelarvega eraldatavast lisarahast vaid osa tuleb haridustoetuse reservi palgavahenditesse suunamise arvel ja osa tuleb õpetajate täiendkoolitussüsteemi ümberkorraldamise arvel.

Avalik sektor ei tohiks muutuda palgakasvu eestvedajaks ja ülepaisutatud avalik sektor võib muutuda riskiks riigi konkurentsivõimele. Kuigi erasektoris prognoositakse palgakasvuks järgmisel aastal 5,6%, siis teadaolevalt kavandab palka tõsta vaid kolmandik eraettevõtetest.

Eelarves kavandatud palgakasv peab olema täpselt suunatud ja võimaldama samaaegselt lahendada ka varasematel aastatel tekkinud ebakõlad, kus näiteks erinevate ministeeriumide sarnast tööd tegevatel ametnikel on põhjendamatult suured palgaerinevused. Normaalseks ei saa pidada ka sellist olukorda, kus riigiasutuste tugifunktsioonide palkadele, nagu IT ja finantsteenistus, on palgaturul tugevam surve kui põhivaldkondadele, näiteks kultuuril ja haridusel.

Avaliku sektori palgakasvuga koos peab kasvama ka töö tulemuslikkus. Kui sellega kaasneb ka üleliigse bürokraatia vähenemine ja suureneb avaliku sektori poolt pakutavate teenuste kvaliteet, siis võime täiendavate vahendite eraldamise palgakasvuks lugeda igati põhjendatuks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga