Maksutulud suurenevad, aga eelarvepoitsioon nõrgeneb

Rahandusministeerium avaldas sügisese majandusprognoosi tänavuseks ja järgmisteks aastateks. Kuna käesoleva aasta majanduskasvu prognoosi alandamine oli üsna kindel, siis põhiküsimus oli pigem kas kevadine majanduskasvu prognoos 3,6% järgmiseks jääb püsima või mitte. Nüüd on teada, et kevadel prognoositud – 3,6% kasvu SKP suhtes, jääb püsima. Kuna aga käesoleva aasta kasvuprognoosi tuli alandada, siis nominaalselt on SKP väiksem kui kevadel prognoositud.

3,6 protsendine kasvuootus tundub üsna julge, arvestades sellega, et Euroopa ja meie põhjanaabrite majanduste taastumine jõuab meieni viiteajaga. Pigem oleks oodanud, et kasvunumber jääb kuhugi 3,0 ja 3,6 protsendi vahele suunaga rohkem 3 protsendi lähedale. Kui aga majanduskasv hakkab kiirenema juba käesoleva aasta teises pooles, siis võib järgmise aasta areng kujuneda ka prognoositust positiivsemaks.

Maksutulud on aga tänavu laekunud ootuspäraselt ja väiksem majanduskasv ei ole laekumisi mõjutanud. Maksutulusid peaks tänavu laekuma üle 100 miljoni euro rohkem kui kevadel prognoositud. Ka järgmise aasta maksutulud on võrreldes kevadise prognoosiga suuremad. Hea maksulaekumine vähendab tuntavalt tänavust eelarve puudujääki, kui kevadise seisuga arvati selleks 0,5% SKP suhtes, siis tänase teadmisega väheneb see 0,2 protsendini.

Järgmiste aastate eelarvepositsioon tuleb aga nõrgem kui kevadel arvatud. Kui kevadel prognoositi järgmiseks aastaks 0,1 protsendist defitsiiti ja 2015. aastaks eelarvetasakaalu, siis nüüd on järgmise aasta oodatav defitsiit 0,6 protsenti ja 2015. aastal 0,8 protsenti. Tasakaalu saab eeldada aastal 2016.
Eurodes tähendab see järgmisel aastal 113 miljoni euro suurust defitsiiti ja 2015. aastal defitsiiti summas 166 miljonit eurot. Eelarvepositsiooni nõrgenemise põhjustajaks on põhiliselt keskvalitsuse maksutulude kasvu ületav kulude kasv ja mittemaksuliste tulude vähenemine. Nii tänavu kui ka järgmisel aastal on veel võimalik eelarvedefitsiiti katta varasematel aastatel kogutud reservidest, hiljem tuleb aga defitsiiti juba finantseerida laenu arvel ja 2015. aasta oodatav laenuvajadus võib ulatuda 172 miljoni euroni. Stabiliseerimisreservi vahendite kasutamiseks vajadust ei ole.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga