Autori aivarsoerd postitused

Ukraina kriis on tagasilöök Venemaa majandusele

Venemaa tegevus süvendab niigi kriitilist poliitilist- ja majanduslikku olukorda Ukrainas ja on  vastupidine sellega, mida Ukrainal ja Venemaal endal tegelikult vaja oleks. Olukorra teravdamist pole vaja ei Ukrainale, Krimmi elanikele ega ka Venemaale.

Juba enne viimaste päevade turbulentse Venemaa väärtpaberiturul ja rubla kursi langust ei olnud Venemaa majandusolukord kiita. Esialgsetel andmetel kasvas majandus eelmisel aastal vaid 1,3 protsenti, mis on tuntav aeglustumine 2012 aasta 3,4 protsendise SKP kasvuga  võrreldes. Analüütikud on alanud majandusseisakut hinnanud pikaajaliseks. Enne praeguse kriisi puhkemist tehtud prognoosid ei lubanud kiiremat majanduskasvu kui vaid 2-3 protsenti ka järgmisteks aastateks, kui sedagi. Ka nende kasvunumbrite põhiliseks eelduseks on majandusolukorra paranemine Euroopa Liidus, kuivõrd Euroopa Liit on Venemaa peamine kaubanduspartner.  Stabiilse arengu tingimuseks on valitsus aga pidanud vähemalt 5 protsendilist majanduskasvu.  Rubla kursi hoidmiseks soovitud koridoris pidi keskpank käiku andma reserve juba enne Ukraina kriisi puhkemist.

Majanduskasvu aeglustumine eelmisel aastal mõjutas  ka riigi eelarvepositsiooni, defitsiit suurenes 0,5% protsendini SKP suhtes ja aasta arvestuses kahanesid ka eelarvetulud.  Prognoositakse jätkuvat eelarvetulude langust. Defitsiiti on kavas katta põhiliselt riigivõla ja erastamistulude arvel. Käesolevaks aastaks kavandatud võlakirjaemissioone aga turuolukord ei soosi. Kriisi mõjul olukord halveneb veelgi ja reitinguagentuur Standard  & Poors on hoiatanud, et riigi reitingut, mis hetkel on vaid kaks taset üle prahireitingu, võidakse tasemelt BBB veelgi alandada.

Rubla odavnemine aitab küll tõsta Vene tööstuse konkurentsivõimet välisturgudel ja siseturul, välisvaluutakohustustega ettevõtete finantspositsioon aga halveneb. Rubla nõrgenemine on juba ka avaldamas mõju näiteks toiduainetehindadele tõusule siseturul ja sisetarbimine, mis on olnud üks kasvuteguritest, saab siit omakorda tagasilöögi.

Venemaa on viimastel aastatel teinud suuri pingutusi väliskapitali väljavoolu peatamiseks ja investeeringute riiki meelitamiseks. Viimased arengud, sealhulgas föderaalnõukogus algatatud seaduseelnõu, mis lubaks natsionaliseerida välismaiste ettevõtete vara, nullib suuresti varasemad pingutused. Kahanevad ka infrastruktuuri investeeringud, kuna suuremahulised investeeringud taliolümpiamängude rajatistesse ja Nord Stream gaasijuhtme ehitusse on lõppenud.

Võimalikud majandusraskused Venemaal otseselt Eesti majandusele ohtu ei kujuta, kuna Venemaa osakaal meie koguekspordis ei ole määrav, see on olnud suurusjärgus 12%. Küll aga tuleb mõju meie majandusele meie teiste kaubanduspartnerite, eelkõige Soome ning Läti ja Leedu kaudu, kus Venemaa osakaal koguekspordis on olnud suurem.

 

Moskva

Euroopa Liit peab kiirendama reforme

Brüsselis oli sellel nädalal Euroopa parlamentaarse nädala nimeline üritus. Selle raames toimunud majandusjuhtimise konverentsil oli võimalus üles astuda sõnavõtuga, kus ma rõhutasin, et EL peab hoidma reformide tempo kiire ja ennetama sellega tulevasi kriise ja majanduste tasakaalustamatusi. Euroopa Liidu riikide eelarvete koordinatsiooni tugevdamine ning sammud finantssektori usaldusväärsuse ja tugevuse taastamiseks on hakanud tulemusi andma.  Euroopa Liidu majanduse väljavaated on muu maailmaga võrreldes muutunud positiivsemaks. Majanduspoliitika koordineerimist tuleks veelgi suurendada, toetades reformide läbiviimist majandus- ja rahaliidu jaoks võtmetähtsusega valdkondades. Sobilikeks instrumentideks oleksid reformilepingud. Reformilepingud tuleks sobitada Euroopa poolaasta protsessi ja EL liikmesriikidega sõlmitavad individuaalsed lepingud reformide elluviimiseks peaksid olema seostatud makromajanduslike tasakaalustamatuste lahendamise protseduuriga. Kesksel kohal oleksid siin tööturuga soetud reformid, üldise konkurentsivõime kasvatamisele suunatud meetmed ja haridussüsteemi vastavusse viimine majanduse vajadustele ja ootustele. Tulevikku vaadates ei ole vähetähtis, et ka Euroopa Liidu uus eelarve aastateks 2014-2020 oleks paremini seotud reformide läbiviimise ja majanduskasvu taastamisega. 20.-22. jaanuarini Euroopa Parlamendis toimunud parlamentaarse nädala osavõtjate hulgas olid rahvusparlamentide esindajad ja Euroopa Parlamendi liikmed. Parlamentidevahelise majandusjuhtimise konverentsi eesmärk on arendada parlamentide omavahelist koostööd Euroopa Liidus majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise alal.

Eelarvekuludele kattealikate leidmine pole mingi probleem

Selle nädala esmaspäeval esitasid sotsiaaldemokraadid riigikogule eelnõu, mis tõstaks tulumaksu 20 protsendilt 21 protsendile alates 2015. aastast. Teatavasti kehtib juba 2011 aastal vastu võetud tulumaksuseaduse muudatus, milline kehtestab alates 2015. aastast Eestis kehtivaks üldiseks tulumaksumääraks 20%.

Tulumaksu tõstmisest loodavad sotsid saada 75 miljonit eurot ja soovivad selle suunata esimese ja teise lapse toetuse tõstmiseks. Ehk, maksutõusuga tuleb peredelt rohkem raha kokku koguda, et see siis uuesti peredele eelarve kaudu tagasi maksta. Ettepanek soovitatakse jõustada varakult, et valitsus saaks järgmise aasta eelarvestrateegia ette valmistada.

Probleem on aga selles, et maksutõusust saadav kulude katteallikas on sotsidel endal juba ette ära rakendatud. Novembri lõpus esitasid sotsiaaldemokraadid rahanduskomisjonis tulumaksuseaduse muudatuse, mis tõstaks aastatel 2015-2017 maksuvaba miinimumi. Katteallikaks pakuti sedasama tulumaksu tõstmist 2015 aastal. Rahanduskomisjonis selgus ka, et nende maksuvaba miinimumi tõstmise ettepanek läheks eelarvele maksma aastatel 2015-2017 vastavalt 54, 95 ja 132 miljonit eurot. Ehk alates 2016 aastast isegi rohkem kui oleks võimalik saada tulumaksu tõstmisest.

Kui see nüüd ei ole avalikkuse eksitamine, siis mis see on? Iseenesest on see üsna tavapärane, et opositsioonierakonnad eitavad igasuguseid toredaid eelnõusid, mille rakendamine maksab sadu miljoneid eurosid. Rahalise katte osas reeglina vastuseid ei ole. Seda kui keeruline on riigieelarves leida katteallikana kordades väiksemaid summasid, näitab pragune vaidlus firmasõidukitega seotud maksumuudatuste üle, kus jutt käib 24 miljoni euro suurusele summale katteallika leidmisest.

 

Rahanduskomisjoni kohtumine Eesti Panga presidendiga
Rahanduskomisjon

Uued eelarvereeglid on suundamuutva tähendusega

Möödunud majandus-, finants- ja võlakriisi õppetunnid on toonud kaasa vajaduse muuta kehtivat reeglistikku. Euroliidu viimasel kolmel aastal kokkulepitud uuendused ja regulatsioonid on pretsedenditud, kokku on lepitud selged eeskirjad liikmesriikide eelarvepoliitikate paremaks koordineerimiseks, korrapärased järelmeetmed ja kiired sanktsioonid eelarvereeglite rikkumise korral. Möödunud kriiside õppetunnid näitasid, et euroala ühe liikmesriigi raskused võivad levida teistesse liikmesriikidesse, mistõttu on vaja rakendada täiendav järelevalve, et tegeleda probleemidega enne kui need muutuvad süsteemseks.

Suundamäärav muutus oli Euroopa Ülemkogu poolt kokkulepitud ja ka meil Riigikogus kinnitatud fiskaallepe, samuti eelarveraamistiku direktiivi kinnitamine. Fiskaallepingust tulenevalt peame ka meie kinnitama tasakaalus eelarve koostamise nõude eelarveseaduses, samuti sätestama valitsusele kohustuse esitada ettepanekud eelarvepositsiooni parandamiseks juhul kui sellest tasakaalunõudest kõrvale kaldutakse. Juhul kui tekib struktuurne puudujääk, tuleb rakendada eelarvepositsiooni parandavad meetmed ja  korrigeerida puudujääk järgmistel aastatel valitsussektori eelarvetes sama suures ulatuses eelarve ülejäägiga.  Fiskaalleping ja sellest tulenevalt ka käesoleva riigieelarve seaduse regulatsioonid on põhilises osas üles ehitatud struktuursele tasakaalule. Aga paralleelselt struktuurse tasakaaluga tuleb jälgida ka nominaalse tasakaalu näitajaid, et saada rahanduse seisust kõikehõlmav ja objektiivne pilt. Struktuurne tasakaal on suuresti hinnanguline, seda on keeruline mõõta, eriti majandustsükli komponenti.

Uue riigieelarve seaduse vastuvõtmine on vundament usaldusväärsema rahanduse suunas liikumisel ja aluse loomine tulevaste kriiside ärahoidmiseks.

Senisest tuntavalt rangemad eelarvereeglid peavad tagama majanduste usaldusväärsuse ja jätkusuutlikkuse ning sellega suurendama euroala tugevust ja stabiilsust tervikuna. Tänaseks kokkulepitud regulatsioonid aitavad liidul väljuda kriisist tugevamana ja kindlustada liikmesriikide jätkuv liikumine usaldusväärse riigirahanduse suunas.  Rakendatud meetmed ja uued eelarvereeglid on juba andnud reaalseid tulemusi – käesoleval aastal langeb prognooside kohaselt valitsussektori eelarvedefitsiit nii euroalal kui ka Euroopa Liidus tervikuna allapoole 3% taset SKP suhtes ja võlakoormus stabiliseerub euroalal tervikuna 96% ja Euroopa Liidus tervikuna 90% tasemel SKP suhtes. Kõrge võlakoormus siiski annab märku sellest, et riskid ei ole maandatud ja paljude riikide rahanduse stabiliseerimisel on veel pikk käia.

Nüüd on kõigi liikmesriikide peamine prioriteet nende regulatsioonide ellurakendamine. Käeoleva riigieelarve seadusega võtamegi üle siseriiklikku õigusesse valitsussektori eelarve tasakaalu reegli ja automaatse korrigeerimismehhanismi.  Täna vastuvõetava seaduse eesmärk on seega säilitada ja kindlustada ka meie majanduse ja rahanduse stabiilsust, et toetada majanduskasvu ja ühiskonna arengut tervikuna.

Euroala seisab nüüd kindlamal alusel. Läheb aga aega, kuni majanduskasvus ja tööhõives avalduvad senini euroala stabiliseerimiseks tehtud jõupingutuste mõju. Usalduse taastumine võtab aega ja isegi kui usaldus on kord taastunud, reageerib reaalmajandus sellele alati ajanihkega.

(sõnavõtt riigieelarve seaduse vastuvõtmisel Riigikogus 19.02.2014)Euroopa Parlamentaalne Nädal 025

Kogu Euroopa Liit soovib parandada käibemaksukogumist

Euroopa Parlamendi parlamentaarse nädala raames toimunud EP majandus-ja rahanduskomisjoni istungil käsitleti sellel nädalal senisest tõhusama käibemaksusüsteemi loomist. Sama teema on ka meil Eestis hetkel aktuaalne. EL käibemaksusüsteemi loomisest on möödunud juba 40 aastat, mis tähendab, et see vajaks kaasajastamist, kuna ei ole vastavuses meie kaasaegse teenuste- ja tehnoloogiapõhise majandusega. EL käibemaksusuregulatsioonid on maha jäänud ka kolmandate riikide maksusüsteemidest ja ei vasta ei internetikaubanduse ega ka digitaalse turu arengutele.

EL liikmesriikidel on probleeme piiriüleste käibemaksupettuste ja nn karusellpettuste tõkestamisega ning suured riskid on teatud kaubagruppide käivete maksustamisega.

Piiriüleste käibemaksupettuste tõkestamiseks peaksid liikmesriigid saama juurdepääsu teiste liikmesriikide maksuandmebaasidele ja tõhustamist vajab tolliinfo automaatne vahetus. Teatud kaubagruppide puhul võib olla otstarbekas pöördmaksustamise rakendamine. Edasi tuleb liikuda ka maksuprotseduuride ja deklareerimise lihtsustamisega ja üleliigse bürokraatia kaotamisega.

Jätkuvalt on teemaks, et tulevane käibemaksusüsteem peaks olema ettevõtjasõbralik ja majanduskasvu soodustav. Liikmesriigid on samuti seisukohal, et maksubaasi laiendamise ja vähendatud käibemaksumäärade piiramise teel saaks suurendada liikmesriikide tulusid ilma käibemaksumäära tõstmata.

Riigid teevad samuti pingutusi, et lõpetada selline olukord, kus kogumata käibemaksu ja pettuste tõttu jääb saamata suures mahus tulusid. Hinnanguliselt on kokkukogumata käibemaksu summa 12%  käibemaksust, mis oleks võimalik koguda.

Viimastel aastatel on Euroopa Liidus otsitud võimalusi, kuidas harmoniseerida liikmesriikide käibemaksusüsteeme, et vähendada käibemaksu tasumisest hoidumist.

Euroopa komisjon on välja töötanud neli võimalikku mudelit käibemaksu kogumise parandamiseks ja lihtsustamiseks uute tehnoloogiate abil.

  1. Esimese mudeli puhul annab klient pangale korralduse maksta kauba ja teenuse eest ning pank jagab makse kaheks makstes kauba ja teenuse eest tarnijale ja käibemaksusumma maksuhaldurile.
  2. Teise mudeli puhul edastatakse kõik arvet käsitlevad andmed reaalajas käibemaksu monitooringu andmebaasi.
  3. Kolmanda mudeli puhul laadib maksukohustuslane tehinguandmed käibemaksu monitooringu andmebaasi, mida ta ise haldab ja millele on maksuhalduri juurdepääs.
  4. Neljas mudel näeb ette, et maksukohustuste täitmise menetlus ja sisekontroll sertifitseeritakse.

Oluline on samuti teada, et OECD on välja töötanud spetsiaalse elektroonilise andmete edastamise formaadi (SAF-T formaat) käibemaksu monitooringu andmebaasi pidamiseks.

EL Liidu liikmesriikidest on standardit SAF-T ettevõtete raamatupidamistarkvarale rakendanud Portugal. Üldiselt peetakse nende praktikat edukaks.

Eestis kavandatav käibemaksu lisa rakendamise kord ei põhine üks üheselt eelnevatel mudelitel ega OECD andmeedastuse formaadil.  Eestis kavandataval korral on sarnasusi eelpoolkirjeldatud teise mudeliga. Erinevus on selles, et mudelis genereeritakse arve  andmed raamatupidamises arve väljastamise hetkel, meil aga peab maksumaksja esitama andmed käibedeklaratsiooni lisana.

Arvete andmete edastamisel raamatupidamisest arve väljastamisel otse käibemaksu andmebaasi aga võimaldaks luua eeltäidetud maksudeklaratsioonid. Müüja väljastatud arve, mille andmed lähevad müüja käibedeklaratsiooni oleksid samas ka ostja ostuarve andmed ostja käibedeklaratsioonis. Maksumaksjal jääb vaid kohustus maksuhalduri poolt koostatud eeltäidetud deklaratsiooni andmed üle kontrollida ja vajadusel täiendada, täpsustada ning deklaratsioon kinnitada. Täpselt selline eeltäidetud deklaratsioonide süsteem on meil olemas üksikisiku tulude deklareerimisel ja see loodi juba üle kümne aasta tagasi.

Maksuhaldur saaks samast andmebaasist kätte arvete andmed, mis on vajalikud käibemaksu kontrollimiseks. Meil kavandatava süsteemi loogika aga seisneb selles, et maksumaksja deklareerib arvete andmed eraldi deklaratsiooni lisana, müüja oma arved deklaratsiooni lisas müügiarvetena ja ostja oma deklaratsiooni lisas ostuarvetena. Maksuamet võrdleb deklareeritud andmeid ja kasutab neid revisjonide läbiviimisel.

Eeltäidetud deklaratsioonide puhul saaks maksuhaldur samuti kõik kontrolliks vajalikud andmed, samas ettevõtjad saaksid aga praeguse halduskoormuse juures olulise eelise eeltäidetud deklaratsioonide näol.

Läti kasvatab oma konkurentsieelist

Lõunanaabrite otsus rakendada sotsiaalmaksu lagi üle 3900 euro suurusele kuupalgale paneb mõtlema, mida meie peaksime omalt poolt kavandama, et meie konkurentsivõime ei kannataks. Riigid ja eriti ühes majanduspiirkonnas asuvad riigid on omavahel maksukonkurentsis ja Läti konkurentsieelist see otsus kindlasti suurendab.

See samm on ka Läti puhul loogiline areng, sest nad on ka varasemalt rakendanud poliitikaid, et meelitada riiki valdusühinguid. Valdusühingud ehk holding-ettevõtted luuakse reeglina suurte ettevõtete varade ja juhtimisfunktsioonide haldamiseks. Läti on kehtestanud varasemalt ka maksuvabastuse emaettevõtjale tütarettevõtte osaluse võõrandamisest saadud tulult.  Kusjuures siin ei ole Läti erand vaid samasugune reegel on ka paljudel teistel riikidel. Läbi Eesti äriühingu osalusi omades tuleb osaluse müügist saadud tulult maksta tulumaksu tulu jaotamisel ja dividendide tulumaksumäär ei ole piisavalt konkurentsivõimeline. Kui meie dividendide tulumaksumäär on 21/79, ehk 26,58% või 21% brutosummalt, siis Lätis on dividendi maksumäär 15%. 15% on neil ka ettevõtte üldine tulumaksumäär. Osaluste müügile aga rakendub maksuvabastus.

Kindlasti on oluline siinkohal rõhutada, et aastast 2015 langeb meie üldine tulumaksumäär 20 protsendile. Mõnede Riigikogus esindatud erakondade soovitus tõsta tulumaksumäär aastast 2015 tagasi 21 protsendile kahandaks meie konkurentsieelist tuntavalt.

Lõunanaabrite sotsiaalmaksu lae taaskehtestamise otsus võib olla teadlik jätk poliitikatele, et meelitada Lätti valdusühinguid. Valdusfirmade puhul on reeglina tegemist kõrgepalgaliste töökohtadega, lisaks lisavad need nõudlust advokaadi ja audiitorteenuste pakkumisega tegelevatele firmadele ning  kõikvõimalikele tugiteenustele kuni hotellideni ja restoranideni välja. Läti plussiks on meiega võrreldes ka paremad ühendused Euroopa pealinnadega.  Meiega võrreldes on Lätis veidi kõrgem üldine sotsiaalmaksu määr ja käibemaksumäär.

Lisaks maksusüsteemile on kindlasti ka muid argumente, miks valik ühe või teise riigi kasuks teha. Aga igal juhul on Lätil omad konkurentsieeliseid, et saada riiki juurde investeeringuid ja töökohti. On samuti teada, et Läti alandab üksikisiku tulumaksu tänavuselt 22%lt 20%le 2015 aastaks. Lätlased soovivad tõsta ka tulumaksuvaba miinimumi.

Riia pildid 011

Läti üldine maksukoormus on olnud üks EL madalamaid. Naaberriikide maksupoliitiliste arengute osas tuleb silmas pidada ka seda, et alates 2014 aastast alandasid Rootsi ja Soome ettevõtte tulumaksumäära koguni 4 protsendipunkti võrra. Nii et naaberriikide sammud peaksid ka meid mõtlema panema ja veel parem kui paneksid meid reaalseid samme astuma.

Rootsi kinnisvaraturu riskid ohustavad ka meie majandust

Rootsi keskpank andis eelmisel nädalal tõsise hoiatuse sealsel kinnisvaraturul kasvavate riskidega seoses. See kuidas nende valitsus hoiatusele reageerib ja milliseid meetmeid rakendab, omab tähendust ka meie majandusele.  Senised meetmed riske maandada pole soovitud tulemust andnud.

Tasakaalustamatused ja sellest tulenevad riskid Rootsi kinnisvaraturul on väga suured ja need tasakaalustamatused on olnud juba pikka aega. Kui viimase globaalse finantskriisi tagajärjel oli mujal kinnisvarahindades tagasilöök, siis Rootsi kinnisvaraturul jäi korrektsioon  tagasihoidlikuks. Peale viimast kriisi hinnatõus jätkus.

Kuna sealsetes kinnisvarahindades võib olla kuni 25% nö õhku ja hinnad lõpmatult kasvada ei saa, siis järsu allapoole hinnakorrektsiooni risk sealsel turul on suur.  Mõju Rootsi majanduseni jõuab läbi pankade, kuna keerulisemaks ja kulukamaks muutub nii erasektori kui ärisektori juurdepääs rahastamisele.  Rootsi pankade endi kapitalipuhvrid on suuremad, kui näiteks EL lõunapoolsete riikide pankadel ja nad suudavad paremini taluda ka allapoole suunas hinnakorrektsiooni teinud kinnisvarahindadest tulenevaid kahjumeid. Samas kuna Rootsi pangad on enda rahastamisel kasutanud ka eluesemelaenude tagatisel väljaantud võlakirju, mis on lühema tähtajaga kui need eluasemelaenud ise, siis häired võlakirjaturul võivad põhjustada pankadele rahastamisprobleeme.

Kuna Eesti pangandusturust on seotud 70% Rootsi emapankadega (Swedbank, SEB ja kaudselt ka Nordea), siis mõju sealsel pangandusturul ja majanduses toimuvast jõuab kindlasti  ka Eestisse.  Alates sellest, et kui emapankadel tekivad likviidsusprobleemid, siis toob see kaasa likviidsete varade vähenemise ka meie pankades.  Kui Eesti pankadele muutub võõrvahendite kaasamine kallimaks, siis  mõjutab tõstab see ka meil pankade poolset rahastamise hinda. Samas meie pangandussektoris ei ole teiste riikidega võrreldes võõrvahendite osatähtsus väga suur.

stockholmpanoramaRiskide realiseerumisel Rootsi pangandusturul avaldub see mõju ka sealsele majandusele, mõju ulatuseks on hinnatud kuni 1,2% SKP vähenemist, mis on tuntav mõju ja kuna meie eksportiv majandus on seotud Rootsi turuga, siis jõuab mõju ka meie majanduseni. Rootsis erineb mõnedes aspektides ka võlgniku kohtlemine erinevalt meie seadusandlusest, mistõttu sealsed suuremad sotsiaalsed garantiid võivad mõju avaldada ka Rootsi riigirahandusele.

Ei ole täpselt teada kui palju näiteks meie pensionifondide raha on Rootsi kinnisvaraturul, sest pensionifondid on investeerinud fondidesse, millised on omakorda teinud edasi investeeringuid fondidesse, millistel võivad olla kinnisvarainvesteeringud Rootsi turul. Teadaolevalt need aga meie pensionifondide puhul väga suured olla ei saa. Samas meie pensionifondide investeeringud võivad olla suunatud Skandinaavia turule sellepärast, et fondihaldurid lihtsalt investeerivad meelsamini nendele turgudele mida nad paremini tunnevad, ehk Skandinaavia turgudele. Samas tuleb arvestada sellega, et Rootsi fondid investeerivad meelsasti Norra kinnisvaraturule, kus on samasugused või veel suuremad kinnisvaraturu probleemid. Nii et kogu Skandinaavia turul toimuv peab ka meid ettevaatlikuks tegema.

Eelpooltoodud võimalike riskide tõttu peaksid eelkõige Eesti pank, finantsinspektsioon ja rahandusministeerium pidevalt jälgima sealseid arenguid. Võimalik, et Rootsi astub täiendavaid samme, et tasakaalustamatusi maandada. Üht teist on nad juba ka teinud, näiteks kehtestati hüpoteeklaenude kõrgemad riskikaalud. Riskide maandamiseks tuleks aga üle vaadata senised maksusoodustused ja leevendada kinnisvaraturu pakkumispoolseid piiranguid. Teatavasti üha kasvav nõudlus ei ole vastavuses pakkumisega, kuna detailplaneeringute ja ehituslubade menetlemine on liiga bürokraatlik ja kulukas. Võimalik, et pankadele kehtestatud regulatsiooni on veelgi vaja karmistada, eelkõige puhvrite tugevdamise suunas. Rahapoliitiliste meetmeid ei ole Rootsi keskpank valmis karmistama, intressimäärad hoitakse madalal seoses vajadusega võidelda deflatsiooniga.

 

 

Maksuteemad aastal 2013

Lõppeva aasta maksuteemadest jäid ilmselgelt enam kõlama septembrikuust alates päevakorral olnud sõiduautodega seotud käibemaksupiirangute ja käibedeklaratsiooni lisa kehtestamisega seonduvad seaduseelnõud. Sama teemaga alustab Riigikogu ka uuel aastal,  sest aasta lõpul vastu võetud käibedeklaratsiooni lisa kehtestava seaduse jättis president välja kuulutamata ja Riigikogu ise oli juba varem välja jätnud sõiduautodega seotud maksumuudatused.

2013 aasta olulisemate jõustunud maksumuudatustena tuleks aga esile tõsta piiriülest aktsiisivaba kaubandust piiravate seadusemuudatuste vastuvõtmist.  Maksuvaba Vene kütuse vedu, mis aastaid ummistas piiripunkte, tekitas mitmetunniseid seisakuid piiril, takistades tavapärast kaupade ja turistide liikumist, on praktiliselt lõppenud.

Teiseks võiks ära märkida vastuvõetud seaduse, mis suurendab pensionidele rakendatava täiendava maksuvaba tulu määra 210 euroni kuus. Koos üldise maksuvaba tuluga on pensionäridel õigus alates 2014 aastast saada tulumaksuvaba tulu 354 eurot kuus.

Aasta lõpul tõusetus aga üks huvitav maksuteema sellest, et kas oleks võimalik ja otstarbekas tulumaks üldse ära kaotada.

Hiljuti kirjutas üks advokaat, et käibemaks on ajast ja arust ja et selle kogumise süsteem on oma aja ära elanud ja vajab muutmist. Kuna aga käibemaksusüsteem on EL direktiiviga reguleeritud, siis liikmesriigid siin ise süsteemi muuta ei saa. Otseste maksude valdkonnas on aga liikmesriikidel rohkem otsustusvabadust.

Globaliseeruv majandus on läbi teinud väga kiire arengu, maksusüsteemid on aga oma olulises osas seisus, millistena need loodi umbes 50 aastat tagasi. Tänapäeval on globaalsel turul tegutsevatel ettevõtetel võimalik oma äritegevust korraldada selliselt, et kaasaegse majanduse arengust maha jäänud maksukeskkonnas saavutada just neile sobiv tulumaksukoormus.

Näitena võib tuua Belgia ettevõtte ArcelorMittal, milline  sai aastatel 2008-2011 üle 5,8 miljardi euro kasumit ja maksis tulumaksu sellel perioodil vaid ühel aastal summas 81 miljonit eurot. Belgia 33,99%-se tulumaksumäära tähendab see, et reaalne maksumäär antud ettevõtte puhul oli 1,4%.

Amazoni käive  2011 aastal Suurbritannias müüdud raamatutelt ja CDdelt oli 3,35 miljardit naelsterlingit, tulumaksu deklareeris firma vaid 1,8 miljonit naelsterlingit. 3 miljardi naelase aastakäibega Starbucks Coffe tasus viimase 15 aasta jooksul tulumaksu vaid 8,6 naelsterlingit ja tegi tänavu vabatahtlikult 5 miljoni naelase tulumaksu makse peale seda kui peaminister David Cameron oli olukorda avalikult kritiseerinud ja kontsern hakkas üha kasvava avaliku kriitika tagajärjel kliente kaotama.

Äripäev avaldas hiljuti loetelu ettevõtetest, kus Eesti kümne kõige suurema kasumisaaja loetelus oli 3 kommertspanka ja samal ajal suuremate tulumaksumaksjate seas ei leia ühtki krediidiasutust.

Sellepärast võib õigustatult küsida, et kas tänapäeva majanduses on üldse otstarbekas käsitleda maksustamisobjektina teenitud tulu või tuleks rakendada mingisugune fikseeritud maksusumma, mis arvestaks riigi ja omavalitsuste poolt loodud infrastruktuuri ja ettevõtte poolt tarbitud ressursi ning keskkonna kasutamist?

Paraku tuleb arvestada sellega, et tulumaksud on oluline osa riigi praegusest maksutulust ja riigieelarves tuleks asendus leida 650 miljonile eurole, mis on 12% maksutuludest ja sellele lisaks kohalikele omavalitsustele 780 miljonit eurot, sest sellises mahus moodustab tulumaks kohalike omavalitsuse tuludest. Seega keskvalitsuse eelarvele ja kohalike omavalitsuse eelarvetele on vaja leida asendustulu kokku summas 1 430 miljonit eurot aastas.

Kas ressursipõhisest  maksustamisest saadavatest tuludest oleks võimalik selline summa kokku saada või tuleb otsida lisaks ka muid tuluallikaid on eraldi käsitletav teema. Kuivõrd tulumaksu kaotamise idee tuli avalikule arutelule alles aasta lõpus, siis aega teema põhjalikumaks käsitlemiseks jäi vähe.

Siinkohal aga soovin lugejatele meeleolukat aastavahetust ja teguderohket uut aastat!Starbucks

Eelarvekuludele katteallikate leidmine pole mingi probleem

Selle nädala esmaspäeval esitasid sotsiaaldemokraadid riigikogule eelnõu, mis tõstaks tulumaksu 20 protsendilt 21 protsendile alates 2015. aastast. Teatavasti kehtib juba 2011 aastal vastu võetud tulumaksuseaduse muudatus, milline kehtestab alates 2015. aastast Eestis kehtivaks üldiseks tulumaksumääraks 20%.

Tulumaksu tõstmisest loodavad sotsid saada 75 miljonit eurot ja soovivad selle suunata esimese ja teise lapse toetuse tõstmiseks. Ehk, maksutõusuga tuleb peredelt rohkem raha kokku koguda, et see siis uuesti peredele eelarve kaudu tagasi maksta. Ettepanek soovitatakse jõustada varakult, et valitsus saaks järgmise aasta eelarvestrateegia ette valmistada.

Probleem on aga selles, et maksutõusust saadav kulude katteallikas on sotsidel endal juba ette ära rakendatud. Novembri lõpus esitasid sotsiaaldemokraadid rahanduskomisjonis tulumaksuseaduse muudatuse, mis tõstaks aastatel 2015-2017 maksuvaba miinimumi. Katteallikaks pakuti sedasama tulumaksu tõstmist 2015 aastal. Rahanduskomisjonis selgus ka, et nende maksuvaba miinimumi tõstmise ettepanek läheks eelarvele maksma aastatel 2015-2017 vastavalt 54, 95 ja 132 miljonit eurot. Ehk alates 2016 aastast isegi rohkem kui oleks võimalik saada tulumaksu tõstmisest.

Kui see nüüd ei ole avalikkuse eksitamine, siis mis see on? Iseenesest on see üsna tavapärane, et opositsioonierakonnad eitavad igasuguseid toredaid eelnõusid, mille rakendamine maksab sadu miljoneid eurosid. Rahalise katte osas reeglina vastuseid ei ole. Seda kui keeruline on riigieelarves leida katteallikana kordades väiksemaid summasid, näitab pragune vaidlus firmasõidukitega seotud maksumuudatuste üle, kus jutt käib 24 miljoni euro suurusele summale katteallika leidmisest.

Rahanduskomisjoni kohtumine Eesti Panga presidendiga
Rahanduskomisjon

Intressitagastus Kreekale

Järgmise aasta riigieelarve kavas on kulude poolel kuluartikkel mis näeb ette 5,1 miljoni euro suuruse summa suunamise Kreekale. Lühike selgitus ütleb, et tegemist on eurosüsteemi SMP (Securities Market Programme) portfellis 2013. aastal Kreekaga seotud kasumiga võrdne summa.

Selleks, et paremini mõista, millega on tegu, olgu öeldud, et eraldis on seotud euroala võlakriisi lahendamise käigus välja tulnud või esile kerkinud probleemiga.

Võlakriisi lahendamisel sekkusid euroala riigid kahel moel – esimene samm oli stabiilsusmehhanismide (EFSF ja ESM) loomine, millega ka Eesti on liitunud ja sinna omakapitali ja garantiide andmisega panustanud. Teiseks ja mitte vähem mõjusaks meetmeks oli Euroopa Keskpanga otsene sekkumine võlakirjaturule. Põhiliselt aastatel 2011-2012 omandas Euroopa Keskpank sadade miljonite eurode mahus turgude surve alla sattunud euroala riikide võlakirju.

Just eelpoolnimetatud teise meetmega ongi Kreeka rahaeraldis seotud.

Aasta tagasi, 2012. aasta novembris arutas EL rahandusministrite nõukogu Kreeka teise abiprogrammi väljavaateid ja selle käigus tuli ettepanek keskpanga võlakirjaprogrammi raames teenitud kasumit Kreekaga jagada. Kuna keskpank oli sekkunud võlakirjaturule kõige kriitilisematel hetkedel, siis oli keskpangal võimalik kõrge tootlusega võlakirjadelt teenida ka korralikku kasumit.

Kõrge tootlusega võlakirjad on aga seotud ka suurte riskidega, mistõttu kasumi tagastamise otsus oli mõnevõrra üllatav. Arvestades keskpanga konservatiivset hoiakut, oleks võinud eeldada, et see kasum pannakse kõrvale eraldi reservi, millest katta võimalikke tuleviku riske, mis tulenevad suurusjärgus 200 miljoni euro mahus probleemsetesse võlakirjadesse tehtud investeeringust.

Rahandusministrid aga otsustasid teisiti ja kuna tegemist oli Euroopa Keskpanga operatsioonidega, oli teadaolevalt otsustamise juures ka Euroopa Keskpanga president. Kuna keskpank ise rahaeraldist liikmesriigile teha ei saa, siis otsustati kasumieraldis teha järgmise skeemi alusel:

Eurosüsteemi kasum →Eesti Panga kasum→EE riigieelarve→Kreeka

Skeem aga ei realiseerunud selliselt nagu oli kavandatud, sest järjekordsele kasumieraldisele Eesti Pank  Kreekaga seotud kasumit ei lisanud. Kuigi Eesti Pank oli Kreeka võlakirjadelt tulu saanud, otsustas eelmine panganõukogu esimees Jaan Männik teha ettepaneku Kreekale mineva raha võrra mitte suurendada riigieelarve eraldist. Jaan Männik on avalikkusele öelnud, et Eesti Pank ei ole seotud otsusega kreeklastele maksta.

Kulu on aga eelarvekavas sees ja järelikult tuleb see kulu sooritada muude riigieelarve tulude arvel.  See mitte ainult ei näi, aga oleks ka sisuliselt väga kummaline, kui  teha Kreekale riigieelarvest rahaeraldis, mis oleks justnagu saadud tulu tagastamine, samas tulu ise pole aga eelarvesse laekunud. Loomulikult pole see ka maksumaksjate suhtes õiglane. Juhul kui tegemist oleks riikidevahelise kokkuleppe täitmisega, siis tuleks eeldada mingis vormis kirjalikku lepingut või kokkulepet, millest oleks võimalik näha kes on selle pooled ja mida lepingu pooled täpselt kokku leppisid. Riigieelarvet menetleval Riigikogu rahanduskomisjonil sellist lepingut aga pole.

Sellises olukorras oleks õige see kulu eelarvest välja võtta ja peatada selle täitmine vähemalt seniks kuni pole selgunud, kas asjade käik on olnud selline nagu rahandusministrite nõukogu koos Euroopa Keskpangaga kavandas.     Euro