Riigi värskes eelarvestrateegias on kirjas, et keskvalitsuse negatiivset rahavoogu rahastatakse reservide arvel ning uute laenude võtmiseks tekib riigikassal otsene rahavoogudest lähtuv vajadus 2018. aastal. Kui suur summa laenu võtta ja reserve kulutada tuleb, selle kohta strateegiadokumendis info puudub.

Puudujäägi suurusjärgust annab ülevaate peatükk, kus on kirjeldatud 2018. aasta riigieelarve kulusid. Seal on kirjas, et järgmise aasta tulud kokku on 10,2 miljardit eurot ja kulud kokku 10,6 miljardit eurot. Täpset laenuraha või reservide kaasamise vajadust tulude kulude vahe alati ei näita, sest riigi täiendavat rahavajadust võivad mõjutada ka niinimetatud finantseerimistehingud. Näiteks järgmisel aastal suunatakse 40 miljonit eurot riigile kuuluvale ettevõttele Elering. Kuludes see ei kajastu, küll aga mõjutab riigi rahavoogu.

Täpse laenuvajaduse ja reservidest võetava summa teadasaamiseks tuli teha eraldi päring rahandusministeeriumile. Vastusest selgub, et järgmise aasta eelarve täiendav rahavajadus on 341 miljonit eurot, sellest 137 miljonit eurot kaetakse reservide arvel ja 204 miljonit eurot täiendava laenuga. Finantseerimistehingute mõju ei ole suur, põhiliseks täiendava rahavajaduse põhjustajaks on eelarvepuudujääk. 341 miljonit eurot on väga suur summa, seda on veidi vähem kui on riigil raha stabiliseerimisreservis ja veidi rohkem kui kogu Rail Balticu Eesti poolne omafinantseering.

Siinkohal aga tuleb tähele panna järgmist. Uusi, niinimetatud strateegilisi investeeringuid on Ratase valitsusel järgmisel aastal kavandatud mahus 115 miljonit eurot, ehk vaid kolmandiku ulatuses võlgu või reservidest võetavast rahast. Kommunikatsioonimeistrid rõhutavad, et 2018. aastal jõuavad valitsussektori investeeringud kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Aga riigieelarve kogumaht jõuab samuti kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Riigieelarve kulud kasvavad 900 miljoni euro võrra, sellest valitsussektori investeeringud vaid 160 miljoni euro võrra võrreldes tänavuse aasta eelarvega. Seega investeeringute kasv võrreldes eelarve kulude kasvuga on üsna tagasihoidlik. Laenuraha ja reserve kulub ikka paar korda rohkem kui läheb raha täiendavateks investeeringuteks.

Majanduskasvu edendava meetmena on Ratase valitsus rõhutanud otsust eraldada täiendavalt 6,5 miljonit eurot aastas teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni programmile. See on muidugi märkimisväärne summa 900 miljoni euro suurusest kulude kasvust. Ratase valitsuse jätkab ka suurinvestori toetuse meetmega, sinna eraldatakse koguni 3 (kolm!) miljonit eurot. Majanduse elavdamise jutt on samasugune naljanumber nagu kaks korda tagasi võetud ja vanu sõidukeid soosinud keskkonnalõivuks nimetatud automaks.

Tunduvalt suuremaid summasid nõuab aga strateegiadokumendis sisalduv ametnike palgatõusu plaan. Me saame juba järgmisel aastal ära näha ka selle, kuidas vähemalt osa laenurahast ka ametnike palkade tõstmiseks ja riigiasutustes uute töökohtade loomiseks ära kulub.

Ratase valitsus on meile lubanud strateegilisi ja väga olulisi investeeringuid, mis kasvataksid ja edendaksid Eesti majanduskeskkonda. Ükski sent laenurahast või reservidest ei pidavat minema püsikulude või jooksvate kulude katteks.

Siinkohal olgu kõigepealt öeldud, et Eesti majandus ei vaja praegu täiendavat valitsusepoolset kunstlikku stimuleerimist, aga see selleks. Eesti Panga hoiatused, et selline stimuleerimine võib praegu olukorda kehvemaks muuta, Ratase valitsust ei huvita.

Strateegilisi investeeringuid olevat 115 miljonit eurot ja juba järgmisel aastal pidavat eelarves olema enneolematu investeeringute kasv. Teadaolevalt peaks seal olema Tallinna Linnahalli ehitus, riigi elamuehitusprogramm, kaitseotstarbelised kulud, mõned teede investeeringud ja lairiba kulu.

Rahandusministeeriumi värskelt avaldatud majandusprognoos tegelikult mingit tohutut valitsussektori investeeringute kasvu ei näitagi. Investeeringute maht kasvab enam- vähem samas tempos nagu ka tänavuses eelarves, mis oli koostatud eelmise valitsuse poolt. Investeeringute kasv on kooskõlas eelarve mahu üldise kiire kasvuga. Prognoosis on ka selgelt kirjas, et valitsussektori investeeringud kasvavad tänu Euroopa Liidu rahade suuremale kasutamisele ja et järgmistel aastatel jõuab finantsperioodi 2014-2020 rakendamine perioodi kõrgtasemele.

Valitsussektori investeeringute maht on järgmisel aastal 5,8 protsenti SKPst ja seda on kokku 1,368 miljardit eurot. Seejärel hakkab nende osakaal vähenema ja langeb 4,2 protsendi tasemele SKPst aastaks 2021. Tänavu on neid investeeringuid 5,5 protsenti SKPst. Aga veel mõned aastad tagasi, aastal 2012, oli valitsussektori investeeringute maht 6,4 protsenti SKP suhtes. Kuna Euroopa Liidu rahade osakaal on suur, siis riigi investeeringute maht sõltub suuresti Euroopa Liidu rahade kasutamise dünaamikast. Seega mingist tohutust valitsussektori investeeringute mahu kasvust lähiaastatel pole juttugi.

Selgituseks siinkohal veel seda, et valitsusektori investeeringud ligi 1,4 miljardit eurot sisaldavad Euroopa Liidu rahasid, riigieelarvelisi investeeringuid, sotsiaalkindlustusfondide ja kohalike omavalitsuste investeeringuid. Niinimetatud uued, Ratase valitsuse poolt eraldi välja toodud stateegilised investeeringud, mida peaks järgmisel aastal olema 115 miljonit eurot ja paaril järgmisel aastal veel 100 miljonit eurot, on riigieelarve ja riigi investeeringute mahust väga väike osa. Nendega ei saa mitte kuidagi põhjendada ei eelarve defitsiiti viimist ega ka maksukoormuse tõstmist ja uute maksude kehtestamist.

Ratase valitsuse ümmargused ja eksitavad sõnumid tuleb ümber tõlkida vastavalt nende tegelikule sisule. Suure eelarvedefitsiidi, maksukoormuse tõusu ja uute maksude põhjendamine investeeringuvajadusega on eksitav. Tegelik põhjus on suured ja riigile ülejõukäivad uue koalitsiooni tekitatud jooksvad ja järgmiste aastate eelarvetesse kinnistuvad püsikulud. Valitsusliidul pole ideid tegelikeks tootvateks investeeringuteks.