Euroala stabiilsuse tagamiseks leppisid EL liikmesriigid eelmisel nädalal kokku püsiva stabiilsusmehhanismi moodustamises. Fond alustab tööd juulis 2013 ja võtab üle Euroopa stabiilsusfondi (EFSF) ülesanded.

Värskeltloodud stabiilsusmehhanism (ESM) on rahvusvaheline institutsioon, mille peamine eesmärk on anda laenu riikidele, kes seda finantsturgudelt majanduslikult põhjendatud hinnaga ei saa. Fondi tegevuse tulemusel peaksid laenu saavad riigid reformima oma majanduse ja muutma oma riigi rahanduse jätkusuutlikuks.

Efektiivne laenuvõime saab olema 500 miljardit eurot (ESM+varem loodud ajutine stabiilsusfond). Täiendavaks ressursiks on IMF ja ka mitte-euroala riikide vabatahtlik osalemine toetusprogrammides.

Majanduslikult mõistlikel tingimustel ei ole finantsurgudelt  käesoleval ajal vähemalt kolmel EL liikmeriigil  – Kreekal, Iirimaal ja Portugalil, võimalik laenu saada. Kusjuures Portugali välakirjade intressid kasvasid valitsustkriisi järgselt 8% tasemele. Olematu majanduskasvu tingimustes ei ole pikemaajaliselt lihtsalt võimalik sellistel tingimustel olemasolevat eelarvedefitsiiti rahastada ja olemasolevaid võlgu refinantseerida.

Eelduste kohaselt oleks pidanud püsiva stabiilsusmehhanismi kinnitamise järgselt toimuma rahvusvahelistel finantsurgudel rahunemine ja suunamuutus positiivsemas suunas.

Vähemalt seni pole aga seda juhtunud.

Turud ootavad eelkõige arenguid ja sõnumeid probleemsetelt riikidelt endilt selle kohta, kuidas reaalselt viiakse ellu majandusreforme, rakendatakse kuluprogramme ja töötatakse võlakoorma ja defitsiitide vähendamise nimel. Vähemalt seni kuni kreeditorid pole veendunud riikide pikaajalises võimekuses laenusid teenindada, ei saa tolla ka tuntavaid arenguid intresside alanemise suunas. Kõrge võlakoorma, madala konkurentsivõime ja kehva majanduskasvuga riikide võlakirju ei kiirusta investorid ostma isegi väga kõrgete intresside ootuses.

Mitmed eksperdid peavad võimalikuks, et ESM võibki jääda tulevikus peamiseks probleemsete riikide rahastamisallikaks.

Vaata ka:

http://pluss.postimees.ee/?id=408964

Kuigi loodav riiklik e-raamatupidamisekeskkond on bürokraatia vähendamise vaatevinklis tervitatav, oleks selle sihtgrupp eksrahandusministri ja endise maksuameti juhi Aivar Sõerdi hinnangul väga väike.

“Loodavat keskkonda võib vaja minna vaid väikesele osale raamatupidamiskohustuslastest, ehk siis mikroettevõtetele,” nentis Reformierakonda kuuluv Sõerd.

“Olen ise veendunud bürokraatia vähendamise pooldaja ja samm suunas, kus väikeettevõttel, millisel pole vajadust luua oma raamatupidamisteenistust, oleks võimalik uuendusliku raamatupidamiskeskkonna abil pidada raamatupidamist, esitada aruandeid ja maksudeklaratsioone, oleks kindlasti tervitatav,” lisas ta samas, Sõerdi hinnangul on Eestis probleemiks ka tõsiasi, et erinevatel riigiasutustel, millega ettevõtted kokku puutuvad – maksuametil, majandusministeeriumil, äriregistril, on omad registrid ja aruandluse esitamise bürokraatiad, ning tegelikult tuleks järgmise etapina erinevad registrid ühendada ühtsesse keskkonda ja võimaldada ettevõtetele saada erinevaid teenuseid ühest kohast või ühest portaalist ehk viia lõpule nn ühtse teenindusleti põhimõtte rakendamine.

Kavandatava keskkonna turvalisusest rääkides rõhutas Sõerd, et andmebaaside kasutamise õigused peavad olema rangelt kitsendatud. Nii nimetas Sõerdi erakonnakaaslane Igor Gräzin 17. märtsi Õhtulehes riiklikku e-raamatupidamist õõvastavaks süsteemiks, mis kätkeb endas ohtu tuua rangelt isiklik ja eraviisiline majandusinformatsioon riikliku järelevalve alla ja pakkus sellele nimeks e-kapo. Samuti on avaldatud arvamust, et ettevõtete andmeid võivad hakata ära kasutama korruptiivsed ametnikud.

Sõerd märkis, et andmete ebaseadusliku kasutamise risk tulenebki pigem inimfaktorist, mitte kasutatavatest infosüsteemidest. “Andmebaaside kasutamise õigused peavad olema rangelt kitsendatud ja iga volitatud kasutaja toimingut logitakse, ehk süsteemi peab jääma igast andmete kasutamisest jälg,” ütles Sõerd.

Gräzin viitas samas artiklis ka ohule, et e-raamatupidamine muutub varem või hiljem mitte vabaks valikuks, vaid riiklikuks kohustuseks.

Sõerd ütles, et oma isikliku mikroettevõtte raamatupidamist on ta pidanud ja aastaaruandeid koostanud ise. “Ma pole seni, ja loodan ka, et edaspidi ei vaja raamatupidamisfirmade ega riigi teenuseid.”

Justiitsministeerium teatas 8. märtsil, et Registrite ja infosüsteemide keskus (RIK) on asunud välja töötama e-raamatupidamise keskkonda, mis aitab alustavatel ning väikestel ettevõtetel oma raamatupidamist lihtsamalt korraldada. Loodav süsteem on ettevõtjatele vabatahtlik ning tasuline.

Uus e-raamatupidamise keskkond jõuab kasutajateni 2012. aasta jooksul.

Tihti räägitakse, et riigi valitsemiskulud on liiga suured – näiteks ametnikke liiga palju, eriti igasuguseid nõunikke ja pressiesindajaid. Sellele on ka raske vastu vaielda. Kuid kindlasti ei ole mõtet rääkida arvestatavast avaliku sektori kulude optimeerimisest enne, kui pole ellu viidud tugiteenuste ühendamist ja nende teenuste haldamist üleriigiliselt rakendatava ja arendatava tarkvara abil. Lisaks mehaanilisele kärpimisele on vaja sisulisi reforme riigi haldusprotsesside moderniseerimisel.

Rahandusministeeriumis äsja valminud ülevaates riigi tugiteenuste koondamise esialgsete tulemuste kohta selgub, et edasiminek selles vallas on olnud aeglane.
Arvan, et ei ole üldse meelevaldne paralleelitõmbamine kunagise e-maksuameti loomisega.

Maksuamet on esimene riigiasutus Eestis, mis hakkas oma klientidele elektroonilisi teenuseid pakkuma juba enam kui kümme aastat tagasi. Kliendi ja maksumaksja jaoks asendus paberkandjal tuludeklaratsioon elektroonilise eeltäidetud deklaratsiooniga, aga suurem ja laiem muutus toimus kogu makshalduri süsteemi töö ümberkorraldamises. Varem oli umbes 20 maksuhalduri kohalikku asutust, kellel oli oma arvepidamine, erinevate maksude jaoks erinevad inspektorid, andmeid toksiti käsitsi ühest süsteemist teise jne. Mõneti sarnane olukord on praegu riigis tervikuna: ministeeriumid on enda ja hallatavate asutuste jaoks üles ehitanud igaüks eraldi süsteemid, mis üksteisega ei sobi ja lõpptulemusena liigub suur osa dokumentidest paberil.

Omal ajal võimaldas maksuametis ühtse tarkvara ja võimsate Oracle andmebaasi mootorite kasutuselevõtt lisaks elektroonilistele deklaratsioonidele viia kogu teenindus niinimetatud üleriigilise teenindusleti põhimõttele. Maksumaksja sai kõik vajalikud teenused ühest kohast kas internetist, sidevahendite kaudu või kohalikus teeninduspunktis. Toetavad protsessid muutusid efektiivsemaks, maksuspetsialistid said keskenduda põhitegevusele ja maksumaksja sai mugava teeninduskeskkonna.

Eestisuuruses väikeriigis on võimalik kogu avalik sektor tugiteenuste osas üle viia ühtse teeninduskeskuse põhimõttele. Teeninduskeskus pakuks tugiteenuseid kõigile riigiasutustele ja omavalitsusüksustele. Ministeeriumid ja asutused saavad keskenduda rohkem oma põhitegevusele. Kokkuhoidu on võimalik saavutada mitte ainult tugiteenuste tsentraliseerimisega seoses vabanevate töötajate arvelt, aga ka läbi operatiivse tervikvaate konsolideeritud juhtimis-, hanke- ja investeerimisotsustele ning paberivabale dokumendivahetusele.

Uus kvaliteet tekib mitte ainult raamatupidajate koondamisest ühte asutusse ja mahuefekti rakendamisest kulude optimeerimisel, vaid ka tänu uue mõtlemise ja uute protsesside rakendamisele.